Ráđđehus átnu ándagassii bonjuolbmuin

Dát sisdoallu lea eanet go 1 jagi boaris.

Ráđđehus šálloša go bonjuolbmot leat kriminaliserejuvvon ja dubmejuvvon vearredahkkin Norgga eiseválddiid bealis.

Cuoŋománu 21.beaivvi 2022 lea 50 jagi áigi go Stuoradiggi fámohuhtii ráŋggáštusláhkamearrádusa § 213, ahte seksuála ovttastallan  dievdoolbmuid gaskkas lea lobiheapme. Jagi 1902 rájes gitta jagi 1950 rádjai dubmejuvvojedje 119 dievdoolbmo Norggas dien paragráfa vuođul, dávjjimusat dan dihte go eará dievdoolbmuin ledje seksuálalaččat ovttastallan. 

– Láhkamearrádus §213 mielddisbuvttii ahte ollugat kriminaliserejuvvojedje ja dubmejuvvojedje ráhkisvuođa dihte. Sii fertejedje oasálastit diggeáššiin ja dubmehallat giddagassii.  Sii šadde dovdat ollu heahpada ja ráŋguma almmolašvuođas. Láhkamearrádusaid bokte, muhto maiddái eará ráŋggáštusvugiid bokte čájeheimmet hui čielgasit ahte homofiliija  ráhkisvuohta lei dohkketmeahttun min servodagas ja riikkas muđui. Dan háliida ráđđehus dál šállošit, dadjá stáhtaministtar Jonas Gahr Støre.  

Norgga eiseválddit mearridedje § 213 bokte, ahte homofiliija seksualitehta lea lobiheapme ja galgá ráŋggáštuvvot. Dat mielddisbuvtii ahte servodat maid meannudii ráhkisvuođa bonjuolbmuid gaskka láhkamearrádusa ektui.  Lágas lei stuora symbolaárvu ja mielddisbuvttii ahte bonjuolbmot vásihedje garra ráŋggáštusa, veahkaválddálašvuođa, sealggabeale sárdnuma ja vuortnuheami.

Ráđđehus átnu ándagassii dan ovddas movt almmolaš eiseválddit leat meannudan bonjuolbmuid. Dat ahte kriminaliseret ja dubmet olbmuid ráhkisvuođa dihte, ja lágidit dearvvaš olbmuid dearvvašvuođadikšui, ja rivvet olbmuin karriearavejolašvuođaid ja barggu leat dagut mat rihkkot buot min árvvuid.    

– Ándagassii átnun lea dehálaš, ii dušše dan dihte ahte čalmmustahttit vearredaguid, muhto maiddái fuomášahttit rahčamušaid mat leat báhcán doaimmakeahttá. Min ulbmil lea buoridit bonjuolbmuid eallindili ja psyhkalaš dearvvašvuođa. Mii áigut guorahallat ja nannet bálvalusfálaldagaid olbmuide geain leat sohkabealerohusat. Dasa lassin áigut gieldit konverterenterapiija, mii eahpitkeahttá lea dakkár dikšu mas leat duođalaš vahátváikkuhusat, erenoamážit sutnje gii dan čađaha, dadjá kultur- ja dásseárvoministtar Anette Trettebergstuen.

Ráđđehus áigu ovdal ođđajagi almmuhit ođđa doaibmaplána Ihbtiq-olbmuid várás.