Ráđđehus dáhttu joatkit investerendoarjagiidda gullevaš doaibmaguovllu Norgga doaresbealguovlluin.

Norgga árvalus ásahit ođđa doaibmaguovllu guovlulaš investerendoarjagiid várás sáddejuvvui otne EFTA bearráigeahččanorgánii, ESA:i, dohkkeheapmái. Árvalusas leat mielde 281 Norgga gieldda.

Norgga árvalus ásahit ođđa doaibmaguovllu guovlulaš investerendoarjagiid várás sáddejuvvui otne EFTA bearráigeahččanorgánii, ESA:i, dohkkeheapmái. Árvalusas leat mielde 281 Norgga gieldda.

Regionála doarjjaortnegiid oktasaš eurohpálaš njuolggadusat mearridit rámmaid norgga regionálapolitihkkii. Doaibmaguovlu mearrida earret eará guđet gielddat Guovlo-Norggas sáhttet oažžut almmolaš doarjagiid fitnodagaid guoskevaš investeremiidda, nugo huksehusaid dahje ođđa teknologiija investeremiidda.  

-Bieđgguid ássamat ja guhkes gaskkat mielddisbuktet hástalusaid ealáhuseallimii muhtun guovlluin. Almmolaš doarjagat fitnodagaide doaibmaguovllu siskkobealde movttiidahttet hukset ođđa doaimmaid ja loktejit gelbbolašvuođa ja teknologiija daid guovlluin Norggas gos eai ása nu ollu olbmot. Daid guovlluid lea dárbu vuoruhit vai doaresbealguovlluid fitnodagat sáhttet ceavzit boahtteáiggi gilvvus, cealká gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner.

Doarjja juolluduvvo sihke doaibmi ja ođđa fitnodagaide. Dávjá lea doarjja dárbbašlaš gaskaoapmi dasa ahte sihkkarastit ođđa, boahtteáigái heivehuvvon fitnodatásahemiid mat muđui livčče válljen eará guovddáš báikki.

Norga lea geavahan buot vejolašvuođaid maid njuolggadusat addet sihkkarastin dihte buoremus rámmaeavttuid Guovlo-Norgga ealáhuseallimii. Mii bidjat almmolaš doaibmanmuni vuođđun mearridettiin doarjjamáksomeriid, omd. go mearridat doarjagiid fitnodagaide, ja  olmmošlogu, namalassii man  stuorra oassi Norgga álbmogis sáhttá ássat doaibmaguovllus.

Dan sivas go njuolggadusain lea mearriduvvon veaháš unnit veahkadatdássi áigodahkii 2014-2020 go ovddit čieža jagi áigodahkii, de  fertejit muhtun gielddat guođđit doaibmaguovllu. Doaibmaguovllu ráddjehus lea dattege ollu unnit go min ránnjáriikkain Ruoŧas ja Suomas.

Dehálaš bargoreaidu árvvoštallamis guđet gielddat galget beassat mielde ođđa doaibmaguovllus lea guovloindeaksa, mii almmuha man stuora hástalusat iešguđet gielddain leat doaresbealguovlluin. Mii leat geahčadan movt fáktorat nugo veahkadatstruktuvra ja veahkadatovdánahttin, bargomárkan ja sisaboađut leat nuppástuvvan áiggi mielde. Go dilli nuppástuvvá, de lea lunddolaš ahte mii fertet árvvoštallat makkár gielddat galget beassat  doaibmaguvlui. 

Jos ESA dohkkeha min árvalusa, de dat mielddisbuktá ahte gielddaid lohku doaibmaguovllus njiedjá 284 gielddas 281 gildii. Flesberg (Buskerud), Finnøy, Vindafjord (Rogaland), Austevoll (Hordaland), Kristiansund, Aukra ja Herøy (Møre ja Romsdal), fertejit guođđit doaibmaguovllu, ja siseatnangielddat Øyer, Vestre Toten, Nord-Odal ja Sør-Odal  galget fas doaibmaguovllus mielde.

Guovloindeavssa mielde ovdánit gielddat mat leat árvaluvvon guođđit doaibmaguovllu, ekonomalaččat olu buorebut go dat gielddat mat galggašedje  mielde doaibmaguvllus. Seammá gusto veahkadatovdáneapmái ja barggolašvuhtii. Rievdadusat addet midjiide doaibmaguovllu gos gielddat geain leat sullasaš hástalusat, eanasmuddui meannuduvvojit seamma láhkai.

-Doaibmaguovllu guoskevaš rievdadusat lea mielde doarjumin dan gova ahte norgga ealáhuseallin lea guovtti juogus, gos árbevirolaš industriija ja vuođđoealáhusat, erenoamážit siseatnamis, rahčet, ja Sørlandet ja Oarjerittu (Vestlandet) lagaš riddoguovllut gos  eanaš lea olgoriikii vuovdin doaimmat, resursavuđot ealáhusat nugo olju ja gássa ja mearraborramuš, fas ovdánit. Dien ektui oažžut mii doaibmaguovllu gos kárta heive duovdagiidda buorebut, dadjá stáhtaráđđi Sanner.

Ođđa njuolggadusat ráddjejit addimis regionáladoarjagiid ee. energiijasuorgái, finánsa ja dáhkádusfitnodagaide, ja fievrridansuorgái.

Ođđa doaibmaguovlu fápmuduvvo suoidnemánu 1.b.2014 rájes ja gusto gitta juovlamánu 31.b.2020.

Guovlulaš investerendoarjaga guoskevaš doaibmaguovllus ii gusto earuheaddji bargoaddidivat. Dát ortnet lea sierra ášši, maid ESA meannuda regionála doarjjanjuolggadusaid eavttuid vuođul. Ráđđehus áigu sáddet dieđu dán ortnega birra vuosttas kvartála 2014.

Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta preassatelefovdna: 22 24 25 00

 

Reerenasse sæjhta stoerre vierhkiedajvem guhkiedidh skåårvemedåarjose Dajve-Nöörjesne

Daan biejjien Nöörjen raeriestimmie orre vierhkiedajvese dajvestuvreldh skåårvemedåarjose jååhkesjæmman seedtesovvi  EFTA:n vaaksjomeåårganese, ESA. Raeriestimmesne 281 dejstie Nöörjen tjïeltijste.

Tjåenghkies njoelkedassh regijovnaaledåarjose mierieh biejieh nöörjen regijovnaalepolitihkese. Vierhkiedajve gaskem jeatjah nænnoste mah tjïelth Dajve-Nöörjesne mah maehtieh byögkeles skåårvemedåarjoem sïeltine åadtjodh, goh skåårvemh gåetine jallh orre teknologije.

- Juktie almetjh bårrode årroeh jïh stoerre gåhkoej gaavhtan dellie dïhte haestemh jieliemasse vadta muvhtine regijovnine. Byögkeles dåarjoe sïeltide vierhkiedajven sisnjelen, lissiehtamme innovasjovnem, daajroem jïh teknologijem skreejrehte dejnie dajvine Nöörjesne vaenie almetjigujmie. Daate lea daerpies råajvarimmiedajvh ihke sïelth dajvine edtjieh maehtedh jirredebiejjien gaahtjemem dåastodh, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.

Dåarjoe dovne daaletje jïh orre sïeltide jåhta. Gelliej veajkoej dåarjoe sæjhta akte daerpies skraejrie årrodh juktie orre, båetijen aejkien sïeltetseegkemh gorredidh mah jeatjah gaavhtan lin sïjhteme aktem sijjem veeljedh jarngesne.

Nöörje lea gaajhkh nuepieh nuhtjeme mah leah njoelkedassine, juktie dejtie bööremes mierietsiehkide hoksedh jieliemasse Dajve-Nöörjesne. Mijjieh dahkoesijjiem nuhtebe dovne dåarjoen stoeredahken bïjre, daate sæjhta jiehtedh man jïjnje dåarjoe sïelth maehtieh åadtjodh, jïh man jeenjesh mah dajvesne årroeh, amma man stoerre bielie Nöörjen årroejijstie mah maehtieh vierhkiedajvesne årrodh.

Dan åvteste dah orre njoelkedassh  aktem ånnetji vueliehkåbpoe årromelåhkoem  åtna boelhken 2014-2020 goh evteben tjïjhtjenjaepienboelhken, såemies tjïelth tjuerieh olkese vierhkiedajveste. Giehpiedimmie vierhkiedajveste lea læjhkan sagke unnebe goh mijjen kraannalaantine Sveerje jïh Såevmie.

Akte vihkeles dïrrege gosse vuarjasjamme mah tjïelth mah edtjieh meatan årrodh dennie orre vierhkiedajvesne lea dajveindekse orreme, mij vuesehte man stoerre dajvehaestemh akte tjïelte åtna. Mijjieh gïehtjedamme guktie faktovrh goh årrojestruktuvre jïh årrojeevtiedimmie, barkoemaarkede jïh baalhkadaltese leah jorkesamme tïjje doekoe. Gosse daate jorkese, dellie iemie mijjieh staeriedibie mah tjïelth mah edtjieh vierhkiedajven sisnjelen årrodh.

Dastegh ESA dam jååhkesje, dellie tjïeltelåhkoe vierhkiedajvesne sæjhta ånnanidh 284 tjïeltijste 281 tjïeltide. Flesberg (Buskerud), Finnøy, Vindafjord (Rogaland), Austevoll (Hordaland), Kristiansund, Aukra jïh Herøy (Møre jïh Romsdal) vierhkiedajveste juhtieh, mearan doh sislaantentjïelth Øyer, Vestre Toten, Nord-Odal jïh Sør-Odal meatan sjidtieh vierhkiedajvesne.

Doh tjïelth, mejtie raereste olkese vaeltedh vierhkiedajveste, tjåanghkan aktem sagke nænnoesåbpoe ekonomeles evtiedimmiem utnieh möölehtamme dajveindeksine, goh doh tjïelth mejtie raereste meatan vaeltedh. Seammalaakan dejnie årrojeevtiedimmine jïh fasseldimmieevtiedimmine aaj. Doh jarkelimmieh sijhtieh mijjese aktem vierhkiedajvem vedtedh gusnie tjïelth mah seammasåarhts haestemi uvte tjåadtjoeh, jeenjemasth seammalaakan gïetesuvvieh.

- Doh jarkelimmieh vierhkiedajvesne guvviem dåarjoehtieh dehtie guektelen juakeme nöörjen jieliemistie, gusnie dïhte aerpievuekien industrije jïh aalkoejielemh, mah gaskem jeatjah domineradieh Sislaantesne, tjabreminie, mearan doh regijovnh mearoegaedtien lïhke Sør- jïh Vestlandesne gusnie jïjnjh jielemh mah eksporteradieh, stoerre vierhtieh utnieh goh ålja jïh gaasse jïh mearoebeapmoe leah sjïdtedeminie. Naemhtie aktem vierhkiedajvem åadtjobe gusnie kaarhte jïh eatneme buerebelaakan sjiehtieh, staateraerie Sanner jeahta.

Doh orre njoelkedassh såemies gaertjiedimmieh biejieh regijovnaaledåarjoem vedtedh, gaskem jeatjah energijesektovrese, finanse jïh tjirkemasse, jïh skovhtesektovrese.

Dïhte orre vierhkiedajve aalka juhtedh snjaltjen 1.b. 2014 raejeste jïh edtja faamosne årrodh goeven 31.b. 2020 raajan.

Vierhkiedajve dajvestuvreldh skåårvemedåarjose ij  differensieradamme barkoevedtijemaaksoem feerhmh. Daate öörnege akte jïjtse aamhtese, maam ESA gïetede jeatjah moenemetsiehkiej mietie njoelkedassine dajvedåarjose. Reerenasse ussjede notifiseradimmiem daehtie öörnegistie seedtedh voestes kvartaalen minngiegietjesne 2014.

Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeenten preessetellefovne: 22 24 25 00.

 

Ráddidus sihtá joarkket stuorra ruhtadårja doajmmaguovlov Guovllo-Vuonan

Uddni Vuona oajvvadus ådå doajmmaguovlluj guovlo buvtadimdoarjjan rájaduváj EFTAa váksjudimorgádnaj, ESA, dåhkkidibmáj. Oajvvadus guosská 281 Vuona suohkanijs.

Aktisasj europealasj njuolgadusá guovllodoarjjaj mierijt biedji vuona guovllopolitihkkaj. Doajmma mierret duola dagu makkir suohkana guovllo-Vuonan máhtti almulasj doarjov oadtjot åvddånibmáj vidnudagájn, oasstemij tsiekkadusájs jali ådå teknologijas.

- Giejvos årudagá ja guhka gaska vaddi hásstalusájt æládusiellemij muhtem guovlojda. Almulasj doarjjo vidnudagájda doajmmaguovlon oassálassti arvusmahtátjit lasse ådåstuhttemij, máhtudahkaj ja teknologijaj daj guovlujn Vuonan gånnå binná ulmutja årru. Dá li ájnas vuorodimguovlo vaj vidnudagá guovlujn galggi máhttet duosstot boahtteájge hásstalusájt, javllá suohkan- ja åvddånahttemminisstar Jan Tore Sanner.

Doarjjo juolloduvvá sihke vidnudagájda jådon ja ådå vidnudagájda. Moatten dilen doarjja l ájnas arvusmahtátjit sihkarasstátjit ådå, boahtteájggásasj ásadimijt vidnudagájs ma lidjin ásaduvvam ienep guovdásj guovlojda.

Vuodna l adnám divna máhttelisvuodajt ma gávnnuji njuolgadusájn sihkarastátjit buorre ålgoldisævtojt æládusiellemij guovllo-Vuoanan. Ávkástallap doajmmamáhttelisvuodajt mij guosská doarjjamierijt, mij merkaj man ållo dårjav vidnudagá máhtti oadtjot, ja viesátgåbdttjåmav, mij merkaj man stuorra oasse Vuona viesádijs máhtti doajmmaguovlon årrot.         

Dan diehti gå dá ådå njuolgadusá gåbttju binnep viesádijs ájggegávdan 2014-2020 gå åvdep gietjavjahkegávdan, de muhtem suohkana vierttiji ålgus doajmmaguovlos. Doajmmaguovlo unnedibme le galla viehka binnep gå ráddnárijkajn Svierigin ja Suoman.

Ájnas nævvo árvustalátjit makkir suohkana galggi oassen dan ådå doajmmaguovlos le læhkám guovlloindeksa, mij vuoset makkir guovllohásstalusá li suohkanijn. Lip gehtjadam gåktu faktåvrå dagu viesátstruktuvrra ja álmmukrievddam, barggomárnán ja bálkkámierre li rievddam ájgij tjadá. Gå dille rievddá, de la luondulasj hiebadallap makkir suohkana galggi liehket doajmmaguovlon.

Jus ESA dåhkkit, suohkanlåhko doajmmaguovlon binneduvvá 284 suohkanijs 281 suohkanijda. Flesberg (Buskerud), Finnøy, Vindafjord (Rogaland), Austevoll (Hordaland), Kristiansund, Aukra ja Herøy (Møre ja Romsdal) doajmmaguovlos gádoduvvi, madi sisednamsuohkana Øyer, Vestre Toten, Nord-Odal ja Sør-Odal doajmmaguovlos oassen sjaddi.

Dájn suohkanijn ma oajvvaduvvi gádoduvvam doajmmaguovlos, li ållåsit læhkám buorep ekonomalasj åvddånahttem mihttidum guovlloindeksasjn gå da suohkana ma oajvvaduvvi oassen sjaddat. Sæmmi guosská álmmukrievddamav ja rievddamav virggájbiejadimen. Rievddama vaddi midjij doajmmaguovlov gånnå suohkanijn li muodulvis hásstalusá, ja ma sæmmiláhkáj giehtadaláduvvi.

- Rievddama doajmmaguovlon vuosedi guovddajuogov vuona æládusiellemin, gånnå árbbedábálasj industrija ja vuodoæládusá rahtji, ma duola dagu li ájnnasa sisednamin, madi merraguovlo Oarjje- ja Allevuonan gånnå li æládusá ma sjaddi, ma ålggorijkajda vuobddi ja luohkkojs båhti, dagu oalljo ja gássa ja merrabiebbmo. Navti oadtjop doajmmaguovlov gånnå kártta ja duobddága hiehpi, javllá stáhtaráde Sanner.

Dájn ådå njuolgadusájn li vissa gártjedime guovllodoarjjaj duola dagu fábmosuorggáj, ruhtadus ja buohttidusaj, aktan fievrrimsuorgijn.

Ådå doajmmaguovllo doajmmaj boahtá snjilltjamáno 1. biejves 2014 ja doajmmá gitta javllamáno 31. bæjvváj 2020.

Guovlo oasstemdårja doajmmaguovllo ij guoska sieradum barggovaddedivudav. Dát årnik le sierra ássje, mij giehtadaláduvvá ESAas sierra gájbbádusáj milta guovllodårja mærrádusájn. Ráddidus ájggu dán årniga birra diededit vuostasj jahkenieljadisán 2014.

Suohkan- ja åvddånahttemdepartementa præssatelefåvnnå: 22 24 25 00