Ráđđehus evttoha nannet konsultašuvdnarievtti lágas

– Čielga njuolggadusat konsultašuvnnaide áššiin mat gusket sámi beroštumiide, sáhttá mielddisbuktit beaktilit proseassaid ja eanet diehttevašvuođa beliide, dadjá gielda- ja ođasmahttinministtar Monica Mæland.

Ráđđehus evttoha dál nannet lágas bajitnjuolggadusaid konsultašuvnnaid birra sierra kapihttalis sámelágas. Dás lea vuosttažettiin sáhka fievrredit viidáset njuolggadusaid otná prosedyrain " Stáhta eiseválddiid ja sámedikki gaskasaš konsultašuvnnaid prosedyrat".

Konsultašuvnnat galget sihkkarastit ahte sámi beroštumit bohtet sisa árrat proseassain, ja ahte sis lea vejolašvuohta váikkuhit mearrádusaid. Goappaš bealit galgaba searvat prosessii dainna ulbmiliin ahte boahtit ovttaide, muhto leat ain eiseválddit geat dahket loahpalaš mearrádusa.

Álkit proseassat

Mis leat buorit vásáhusat otná konsultašuvdnaortnegiin. Dat lea bidjan buori vuođu ovttasbargui. Mii eat álo boađe ovttaide, muhto oaidnit ahte konsultašuvdnaprosedyrat leat veahkkin addime eanet máhtu ja ipmárdusa dilálašvuođas ja sámi servodaga dárbbuin. Buorre proseassa addá buoret vuođu dahkat buriid mearrádusaid, ja sáhttá dahkat ahte doaimmat heivejit buorebut ja leat álkibut čađahit.

– Láhkanannen addá midjiide liibba čorget eahpečielggasvuođaid otná ortnegis ja fuolaha ahte njuolggadusat šaddet čielgaseappot, dadjá Mæland.

Láhkaevttohus presisere ahte Sámedikkis ii leat konsultašunriekti sámelága njuolggadusaid mielde áššiin gos Sámedikkis lea vuosttaldanvejolašvuohta plána- ja vistelága mielde, dás maid áššiin energiija- ja čázádatlága mielde. Dás fuolaha vuosttaldanvejolašvuohta obbalaččat seamma beroštumiid go konsultašuvdnaortnet, ja mii garvit bolkolas proseassaid.

Konsultašuvdnanjuolggadusat sámelágas eai gusto maid áššiide stádabušeahta birra..

Suohkanat ja fylkkasuohkanat

Buot dásiid konsultašungeatnegasvuohta čatnasa láhkii, maiddái suohkaniid ja fylkkasuohkaniid. Evttohusa duogáš lea ahte stáhtas lea geatnegasvuohta fuolahit heivvolaš prosedyraid konsultašuvnnaide, beroškeahttá guhte hálddašandássi mii dahká mearrádusaid.

Máŋgga suohkanis leat juo buorit ortnegat oažžut iešguđet osiid álbmogis mielde deaŧalaš mearrádusaide. Konsultašungeatnegasvuođa nannen lágas ii rievdat suohkana iešstivrejumi. Leat ain eiseválddit geat dahket loahpalaš mearrádusa..

Ráđđehus áigu ráhkadit bagadusa konsultašuvnnaid birra suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda gustojeaddji váikkuhanortnegiid vuođul mas maid evttohit njuovžilis čovdosiid. Bagadusbargu čađahuvvo ovttasráđiid suohkanlaš surggiin (KS) ja konsultašuvnnaid bokte Sámedikkiin ja Norgga boazosápmelaččaid riikkaservviin.

 

 

 

Reerenasse raereste konsultasjovnereaktam laakemieriedidh

– Tjïelke njoelkedassh konsultasjovni åvteste aamhtesinie mah saemien ïedtji bïjre, sijhtieh jienebh radtjoeslaakan prosesside jïh daajroes guejmide sjïdtedh, tjïelte- jïh orrestehtemeministere Monica Mæland jeahta. 

Reerenasse daelie raereste bijjemes njoelkedasside konsultasjovni bïjre laakemieriedidh sjïere kapihtelisnie saemielaakesne. Dïhte åajvahkommes njoelkedasside jåerhkedh daan beajjetjen “Prosedyrer for konsultasjoner mellom statlige myndigheter og Sametinget”.

Konsultasjovnh edtjieh hoksedh saemien ïedtjh aareh prosessi sïjse båetieh, jïh dah nuepiem utnieh sjæjsjalimmieh tsevtsedh. Gåabpatjahkh guejmieh edtjieh prosesside juhtedh ulmiem utnieh edtjieh latjkedh, mohte ennje åejvieladtje mij edtja minngemes sjæjsjalidh.

Aelhkebe prosessh

Mijjieh hijven dååjrehtimmieh utnebe konsultasjovneöörneginie. Dïhte hijven våarome orreme laavenjosti åvteste. Idtjimh eejnegen latjkoeh, mohte vuejnebe konsultasjovneprosedyjrh vadta jieniedamme maahtoem jïh stuerebe goerkesem daagkere veajkoej jïh daerpiesvoetide saemien siebriedahkesne. Hijven prosesse buerebe våaromem vadta hijven sjæjsjalimmieh vaeltedh jïh lissine dah sjyöhtehke råajvarimmieh buerebe dievviedieh jïh aelhkebe tjïrrehtidh.

– Laakemieriedimmie mijjese nuepiem vadta daan beajjetjen öörnegem kreajnoehtidh jïh njoelkedassh tjïelkebe fassedh, Mæland jeahta.

Laakemieriedimmie tjïerteste Saemiedigkie ij konsultasjovnereaktam utnieh njoelkedassi mietie saemielaakesne aamhtesinie gusnie Saemiedigkie åådtje gïrredh soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie, aaj aamhtesh energije- jïh tjaetsieåerielaaken mietie. Dejnie sæjhta gïrremeöörnegen elliesvoetine seamma krööhkemh vaarjelidh goh konsultasjovneöörnege, jïh eah gellien-gïerth prosessh sjïdth.

Njoelkedassh konsultasjovni bïjre saemielaakesne eah aamhtesh staatebudsjehten bïjre dijpieh.

Tjïelth jïh fylhkentjïelth
Laake jeahta konsultasjovnedïedte gaajhkine reeremedaltesinie, aaj tjïelth jïh fylhkentjïelth. Raeriestimmien duekesne lea staate dïedtem åtna sjïehteles prosedyjrh öörnedh konsultasjovni åvteste, seamma mestie reeremedaltese galka sjæjsjalidh.

Gellie tjïelth joe hijven öörnegh utnieh ovmessie bielieh dan åålmegistie böörieh meatan årrodh. Konsultasjovnedïedtem laakese mieriedidh ij tjïelten jïjtjeståvremem jeatjahtehtedh. Dïhte ennje åejvieladtjh mah minngemes sjæjsjalimmiem vaeltieh. 

Reerenasse sæjhta bïhkedimmiem konsultasjovni bïjre darjodh tjïeltine jïh fylhkentjïeltine, gusnie daan beajjetjen öörnegh betnesne guktie meatan årrodh jïh vuesehte fleksijbele öörnegidie. Barkoe bïhkedimmine edtja tjïelti suerkien ektesne (KS), jïh konsultajovnesne Saemiedigkine jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rïjhkesaevrine.

 

 

Ráddidus oajvvat guládallamriektáv lágajn nannit

– Tjielggá njuolgadusá guládallamij hárráj ássjijn ma guosski sáme berustimijda, vaddá dåbmarap prosessajt ja buorep árvvedahttemav oassálasstijda, javllá suohkan- ja ådåsmahttemminisstar Monica Mæland.

Ráddidus oajvvat lágajn nannit badjásasj njuolgadusájt guládallamij hárráj sierra kapihttalijn sámelágan. Dánna le ienemusá sáhka joarkket njuolgadusájt udnásj "Guládallamvuogij hárráj stáhta oajválattjaj ja Sámedigge gaskan".

Guládallama galggi sihkarasstet vaj sáme berustime båhti árrat prosessan, ja vaj bessi mærrádusájt vájkkudahttet. Goappátja oassálasstijs galggaba ratjástit vaj guorrasibá, valla huoman li oajválattja gudi vijmak galggi låhpalasj mærrádusáv dahkat.

Álkkep prosessa

Miján li buorre åtsådallama guládallamårdnigijs. Dat le vaddám buorre vuodov aktisasjbargguj. Mij ep agev guorrasa, valla vuojnnep guládallamvuoge vaddi ienep máhtov ja ienep dádjadusáv dilijs ja dárbojs sáme sebrudagán. Buorre prosæssa vaddá buorep vuodov dagátjit buorre mærrádusájt, ja dahkat vaj dåjma buorebut doajmmi ja sjaddi álkkebu tjadádit.  

– Láhkaninnidibme vaddá midjij máhttelisvuodav rájddat ássjijt ma ælla udnásj årdnigin tjielggasa, ja dahká aj njuolgadusájt tjielggasabbon, javllá Mæland.

Láhkaoajvvadus tjielggi jut Sámedikken ij le guládallamriektá sámelága njuolgadusáj milta ássjijn gånnå Sámedikken le vuosteldimmáhttelisvuohta pládna- ja tsiekkaduslága milta, ja duodden aj ássjijn energijja- ja tjátjádaklága milta. Dánna le vuosteldimmáhttelisvuohta ållåsit bærrájgåtseduvvá sæmmi láhkáj gå guládallamårdnik, ja mij bessap moattegerdak prosessajs.

Sámelága guládallamnjuolgadusá e ga gullu ássjijda stáhtabudsjehtan.

Suohkana ja fylkasuohkana

Láhka tjadná guládallamvælggogisvuodav juohkka háldadimdássáj, aj suohkanijda ja fylkasuohkanijda. Sivva oajvvadussaj le jut stáhtan le vælggogisvuohta buktet hiebalgis vuogijt guládallama hárráj, berustahtek makkir háldadimdásse mij mærrádusájt dahká.

Moatten suohkanin le juo buorre årdniga oassálastátjit viesádijt ájnas mærrádusájda. Guládallamvælgo láhkanannidibme ij rievddada suohkanij iesjstivrrimav. Vilá li oajválattja ma låhpalattjat mierredi.

Ráddidus ájggu guládallambagádusát tjállet suohkanijda ja fylkasuohkanijda, gånnå guoskavasj årdniga doajmmi oassálasstema hárráj ja gånnå vuosedip hiebalgis tjoavddusijda. Barggo bagádustjállagijn dáhpáduvvá aktisattjat suohkana suorgijn (KS), ja guládallamijn Sámedikkijn ja Vuona Ællosámij Rijkasiebrijn.

Bajás