Historjjálaš arkiiva

Ráđđehus nanne sámi gielaid áŋgiruššama

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Juolludeamit sámi ulbmiliidda dagaha 2011:s sullii 829 miljovnna ruvnno, mii mearkkaša 27 miljovnna ruvnno lassáneami 2010 rájes. 2011 rájes Sámediggi hálddaša sullii 360 miljovnna ruvnno, oktiibuot 13 miljovnna ruvnno lassáneapmi.

Juolludeamit sámi ulbmiliidda dagaha 2011:s sullii 829 miljovnna ruvnno, mii mearkkaša 27 miljovnna ruvnno lassáneami 2010 rájes. 2011 rájes Sámediggi hálddaša sullii 360 miljovnna ruvnno, oktiibuot 13 miljovnna ruvnno lassáneapmi.
 
Ráđđehus lea 2011 bušeahtaárvalusastis evttohan lasihit juolludeami sámi gielaide velá 10 miljovnna ruvnnuin Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta bušeahta bakte. Dát mearkkaša oktiibuot 23 miljovnna ruvnno lassáneami maŋimus golmma jagi badjel sámi gielaid doaibmaplánii Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta bušeahta bakte.

Divvun-prošeakta lea ovdánahttán giellareaiddut nugomat elektrovnnalaš čállindárkkisteami, riektačállinprográmma ja pedagogalaš prográmmaid iešguđet sámi gielaide. Dákkár dihtorprográmmaid ovdánahttin lea eaktun dasa ahte sámi gielat galget ceavzit atnugiellan dálá servodagas.

- Lea leamašan dehálaš dáhkidit Divvun doaimma ovddasguvlui, ja mun dieđán ahte Sámediggi maiddái lea bargan gávdnamis guhkesáigge čovdosiid prošektii, mii lea doaibman 2004 rájes. Mun lean danin hui duhtavaš go 10 miljovnna ruvnno sturrosaš giellaáŋgiruššandoarjagis lea árvaluvvon ráddjet 4,7 miljovnna ruvnno Divvunprošektii ásahit doaibma- ja ovdánahttinorganisašuvnna, lohka stáhtaráđđi Rigmor Aasrud.

Sámediggái, mas lea dehálaš sajádat sámegiela áŋgiruššanbarggus, sirdojuvvo 3,5 miljovnna ruvdno dan 10 miljovnna ruvnnos mii lea ráddjejuvvon giellaáŋgiruššamii. Ráđđehus árvala ahte Sámediggi galgá oažžut 225,655 miljovnna ruvnno Ođasmahttin-, hálddahus, ja girkodepartemeanta bušeahta bakte. Lassin dasa boahtá vel Sámeálbmotfoandda jahkásaš reantodienas.

Kulturdepartemeanta kap. 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasta 73 Nationála kulturvisttit bakte lea árvaluvvon juolluduvvot 5 miljovnna ruvdno doarjjan huksenprošektii Davviálbmogiid guovddážis (ovddit Ája Sámi guovddáš) Gáivuonas. Ođđa lanjat galget gárvvistuvvot gussiid ja gehččiid várás 2011 geasi.

Ođasmahttin, hálddahus- ja girkodepartemeanta bušeahta kap. 2445 Statsbygg vuolde lea árvaluvvon juolludanrámma mii fátmmasta ruđaid dasa ahte prošekteret ođđa lanjaid Saemien Sijti Snoasas. 2011:s lea maiddái áigumuš prošekteregoahtit Sámi dáiddamusea Kárášjogas. 

 

Reerenasse saemien gïelebarkoem nænnoste

Dïhte dåarjoe saemien åssjelidie sæjhta jaepien 2011 medtie 829 millijovnh kråvnah årrodh, akte lissiehtimmie 27 millijovnh kråvnine, jaepien 2010 raejeste. Saemiedigkie sæjhta jaepien 2011 medtie 360 millijovnh kråvnah reeredh, akte lissiehtimmie 13 millijovnh kråvnine.

Reerenasse lea sov budsjedteraeriestimmesne jaapan 2011 raeriestamme dåarjoem saemien gielide lissiehtidh orre 10 millijovnh kråvnajgujmie Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartementen budsjedten bijjelen. Daate akte lissiehtimmie sjædta ållesth 23 millijovnh kråvnine dej golme minngemes jaepiej dan Dahkoesoejkesjasse saemien gielide, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartementen budsjedten bijjelen.

Divvun-prosjekte aktem gïeledirregem evtiedamme goh elektrovneles staavadimmieviehkie, staeriedimmieprogramme jïh pedagogeles programmevaaroe dejtie joekehts saemien gïelide. Evtiedimmie dagkeres daataprogrammeste lea daerpies jis dah saemien gïelh edtjieh vijriebasse jieledh goh åtnoegielh daan beajjetje siebriedahkesne.

- Joekoen vihkeles orreme vierhtieh Divvun’en vijriebasse giehteldæmman gorredidh, jïh manne aaj daajram Saemiedigkie barkeme vielie guhkiebasse øørnegh gaavnedh dan prosjektese, mij lea juhteme 2004 raejeste. Manne dannasinie joekoen madtjeles juktie gïelebarkoen sisnjelen, mij 10 millijovnh kråvnah åådtjeme, lea raeriestamme 4,7 millijovnh kråvnah læjkodh juktie aktem giehteldimmie- jïh evtiedimmiesiebriem Divvun’se tseegkedh, stateraerije Rigmor Aasrud jeahta.

Saemiedigkie, mij aktem joekoen vihkeles sijjiem åtna dennie barkosne saemien gïelide, 3,5 millijovnh kråvnah åådtje dehtie gïeledåarjoste 10 millijovnh kråvnine. Reerenasse raereste Saemiedigkie edtja 225,665 millijovnh kråvnah åadtjodh Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartementen bijjelen. Lissine dïhte fïerhten jaepien baalhka Saemieåålmegen foenteste båata.

Kultuvredepartementen kap. 320 nuelesne, Sïejhme kultuvreåssjelh, påaste 73 Nasjovnale kultuvregåetieh, lea 5 millijovnh kråvnah dåarjojne raeriestamme dan bigkemeprosjektese Noerhtealmetji jarnge / Senter for nordlige folk (aarebi Ája Saemien jarnge) Kåfjordesne. Dah orre gåetieh edtjieh gaervies årrodh guesside giesien 2011.

Orrestehteme, reereme- jïh gærhkoedepartementen kap. 2445 nuelesne Statsbygg, lea aktem dåarjoemieriem raeriestamme  gusnie aaj vierhtieh dan soejkesjæmman orre gåetijste Saemien Sijtese Snåasesne leah meatan.  Jaepien 2011 ussjede aaj Saemien tjeahpoemuseumem soejkesjidh Karasjohkesne.

 

Ráddidus nanni sámegielaj vuorodimev


Sáme dåjmaj juollodibme jagen 2011 le sulle 829 millijåvnå, 2010 rájes 27 millijåvnå lassánibme. Jagen 2011 háldat Sámedigge sulle 360 millijåvnå, 13 millijåvnå lassánibme.

Ráddidus le budsjehttaoajvvadusánis 2011 oajvvadam sámegielaj juollodimev lasedit 10 millijåvnå kråvnåj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Dat sihtá javllat ålles 23 millijåvnå lasedibme maŋemus gålmmå jage Sámegielaj doajmmapládnaj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.

Divvun-prosjekta le åvddånahttám giellaviehkkenævojt namálattjat elektråvnålasj tjállemviehkke, korrektuvrraprográmma ja pedagogalasj prográmma iesjguhtik sámegiellaj. Dákkir prográmmaj åvddånahttem le ævtton jus sámegiela galggi adnogiellan bierggit udnásj sebrudagán.

- Ájnas le læhkám jut Divvunav joarkkep, ja diedáv Sámedigge le aj guhkesájggásasj tjoavddusijt prosjekta gáktuj åhtsålam, mij le 2004 rájes doajmmam. Danen lev viehka dudálasj gå giellavuorodime 10 millijåvnåjs li 4,7 millijåvnå juolloduvvam Divvun doajmma- ja åvddånahttemorganisasjåvnå ásadibmáj, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud.

Sámedigge, manna le viehka ájnas roalla sámegiela bargo hárráj, oadtju 3,5 millijåvnå 10-milliåvnnåsasj giellavuorodimes. Ráddidus oajvvat Sámedigge galggá oadtjot 225,655 millijåvnå Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu. Duodden boahtá jahkásasj ruhtabátsos Sámeálmmuga fåndas.

Kultuvrradepartementa kap. 320 Allmenne kulturformål, post 73 Nasjonale kulturbygg le oajvvadum vihtta millijåvnå doarjjan tsieggimprosjektaj Nuorttalij årro álmmugij guovdásj (åvdep Ája Sáme guovdásj) Gájvuonan. Ådå viesso ålliduvvi váj máhttá álmmugij rabáduvvat 2011 giese.

Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta kap. 2445 Statsbygg le oajvvadum juollodimrámma mij sisadná rudájt ådå viesov tsieggit Saemien Sijten Snåsan. Jagen 2011 galggá Sáme dájddadávvervuorkká Kárasjågån prosjekteriduvvat.