Historjjálaš arkiiva

Ráđđehus vuoruha oahpahusa ja searvadahttima boahtteáiggi várás

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Máhttodepartemeanta

– Ráđđehus vuoruha gelbbolašvuođa ruonábut ja beaktileabbo servodaga mihttomeari ollašuhttima várás. Mii háliidat ahte oahppit galget eanet oahppat ja ahte rávisolbmot ožžot buori fágalaš ovdáneami olles eallinagi. Lea dehálaš ahte gealbudahttindoaimmat álggahuvvojit nu johtilit go vejolaš, ahte skuvllas leat ođđa oahpponeavvut, ja ahte eambbogat čađahit joatkkaoahpu ja gealboođastusa. Mii vuoruhat maid searvadahttindoaimmaid vai eanet sisafárrejeaddjit sáhttet váldit oahpu ja oažžut barggu, dadjá máhtto- ja searvadahttinministtar Jan Tore Sanner (O).

Fágaođasmahttima mielde galget buot skuvlafágaid oahppoplánat ođastuvvot. Dat lea stuorimus rievdadus das rájes go Máhttolokten doaibmagođii 2006:s. Ođđa oahppoplánat galget  mearriduvvot ja doaibmagoahtit čakčat 2020. 

– 2020 stáhtabušeahtas evttohat oktiibuot 250 miljovnna ruvnnu buvttadit ođđa oahpponeavvuid. Go oahppoplánat leat ođastuvvon buot fágaide, de dárbbašuvvojit ođđa oahpponeavvut, dadjá Sanner.

Doaimmat galget johtilit álggahuvvot

Oahpaheaddjinorpma doaibmagođii čakčat 2018, ja nannejuvvui dasto čakčat 2019. Eanet oahpaheaddjit áŋgiruššet dan ovdii ahte oahppit galget oažžut buorre oahpahusa ja oahppanbirrasa.

Ráđđehus evttoha juolludit 25 miljovnna ruvnnu nannet gelbbolašvuođa searvadahttinbarggus ja erenoamášpedagogihkas suohkaniin ja fylkkasuohkaniin. Evttohuvvon doaibmabijuid bokte ožžot mánáidgárddit ja skuvllat buoret eavttuid heivehit pedagogalaš fálaldagaid mánáide ja ohppiide geat dárbbašit erenoamáš heivehuvvon oahpahusa.

– Čeahpes oahpaheaddjit geain lea nana ja ođđaáigásaš gelbbolašvuohta lea čoavdda ohppiid oahppamii. Áigodagas 2014-2019 leat mii juolludan sullii 8 miljárdda oahpaheddjiid ja skuvlajođiheddjiid lassioahppofálaldagaide. Oktan 2019 čavčča juolludusain leat mii fállan sullii 34 000 lassioahpposaji. Vuoruhemiin mii háliidat čeahpes oahpaheddjiid gealbudahttit ain eanet, dadjá Sanner.

Badjel 14 000 máná ožžot hálbbit AÁF (SFO)-fálaldaga

Ii oktage bearaš galgga AÁF-ollessaji ovddas dárbbašit máksit eanet go guhtta proseantta sisaboađus. Ráđđehusa evttohus guoská sullii 14 300 mánnái 1. ja 2.luohkás,  ja mii evttohat geavahit 58,2 miljovnna ruvnno dán doaibmabidjui 2020:s. Ráđđehus evttoha dan lassin 21 miljovnna ruvnnu ásahit nuvttá AÁF-fálaldaga 5.-7. luohkká mánáide geain leat erenoamáš dárbbut.

– Buorre AÁF-fálaldat lea dehálaš oassi dan barggus ahte árra dásis álggahit doaimmaid ja mánáid searvadahttit skuvlii. Eanet mánát besset dalle geavahit AÁF-fálaldaga, mii mu illudahttá, dadjá Sanner.

Lasihat reaidostipeandda

Ráđđehus áigu lasihit reaidostipeandda joatkkaskuvlla ohppiide 25 miljovnna ruvnnuin. Stipeanda maid joatkkaskuvlla oahppit ožžot Loatnakássas oastit dárbbašlaš dávviriid lea leamaš máŋga jagi menddo vuollin muhtun oahpposurggiin.

– Ollu oahppit vásihit ahte lea stuora erohus duohta goluid ja Loatnakássa stipeandda gaskkas. Reaidostipeandda lassáneapmi dásse ohppiid dávvirgoluid ja stipeandda. Oahppi gii čuovvu   huksen- ja rusttetteknihka oahppoprográmma oažžu ovdamearkka dihte 2 000 ruvnnu eanet jahkásaččat, deattuha Sanner.

Nannet gelbbolašvuođaođastusa Olles eallima oahppat.

Ráđđehus nanne ođastusa “Olles eallima oahppat” 112 miljovnna ruvnnuin. Ráđđehus evttoha ođastussii badjel 300 miljovnna 2020:s.

– Dađis vátnot barggut maidda ii gáibiduvvo formála gelbbolašvuohta, dahje ii oba gáibiduvvo ge. Teknologalaš ovdáneapmi gáibida earálágan gealbbu go ovdal. Ollu fitnodagaide lea váttis gávdnat olbmuid geain lea rivttes gelbbolašvuohta. Danne nannet mii dán doaimma ođđa suorgeprográmma ásahemiin. Mii heivehat maid Loatnakássa rávisolbmodárbbuide ja nannet fágaskuvllaid, dadjá Sanner.  

Searvadahttinbargu gelbbolašvuođa nannemiin

2020 bušeahtas ráđđehus evttoha lagabui 320 miljovnna ruvnnu searvadahttinbarggu ulbmillaš doaibmabijuide.

– Okta váldosivva dasa ahte ollu sisafárrejeddjiin ii leat bargu lea ahte sis váilu   gelbbolašvuohta maid bargoeallin jearaha. Oahppu ja buorre dárogielmáhttu leat dehálaš eavttut oažžut barggu. Danne vuoruhat mii doaibmabijuid rávis sisafárrejeddjiid várás geat čuvvot fidnofágalaš oahpahusa. Mii háliidat maid ahte ásahuvvojit eanet ovttastuvvon joavkkut vai eanet oahppit nagodit čađahit ja ceavzit joatkkaoahpu. Mii áigut maid  gealbudahttit oahpaheddjiid geat oahpahit dárogiela rávisolbmuide, dadjá Sanner.