Historjjálaš arkiiva

2013 bušeahtta:

Ráđđehus investere čálgui ja bargui

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

Ráđđehusa 2013 bušeahttaárvalus lea heivehuvvon bures ekonomiija dillái, mas lea ollu riikkaidgaskasaš ráfehisvuohta. – Go eat geavat nu valjis oljoruđaid, de sihkkarastit bargosajiid dakkár fitnodagain, main lea garra gilvu, ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen dadjala. Daid rámmaid siskkobealde Ráđđehus nanne čálggu ja láhčá dilálašvuođaid boahtteáiggi árvoráhkadeapmái ja šaddamii.

Ráđđehusa 2013 bušeahttaárvalus lea heivehuvvon bures ekonomiija dillái, mas lea ollu riikkaidgaskasaš ráfehisvuohta. – Go eat geavat nu valjis oljoruđaid, de sihkkarastit bargosajiid dakkár fitnodagain, main lea garra gilvu, ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen dadjala. Daid rámmaid siskkobealde Ráđđehus nanne čálggu ja láhčá dilálašvuođaid boahtteáiggi árvoráhkadeapmái ja šaddamii.

Norgga ekonomiijas buorre leaktu
Dan ektui, ahte min gávpeguimmiid šaddu ii leat beare áktánas ja eahpesihkarvuohta lea stuoris, de lea čielga ovdáneapmi mihtilmas norgga ekonomiijai. Norgga ekonomiija hurgá jahkái 2013 unnit guoros kapasitehtain go jahkebeali dassái. Ovdáneami nannejit alla oljohaddi ja vuollegis reantu. Barggolašvuohta lea šaddan johtileappot go vurdojuvvui, ja bargguhisvuohta lea vuollegaš. Lea stuorra erohus eanaš min gávpeguimmiid ektui. Ollu riikkaid dili váttásmahttet sihke stuorra bušeahttavuolláibáhcagat, alla bargguhisvuohta ja ekonomiija vuollegis ovdáneapmi.

Ráđđehus čuovvu doaibmanjuolggadusa, man mielde norgga ekonomiijas váldet dađistaga atnui oljoboađuid. Dat mielddisbuktá einnostahttivuođa ja addá doaibmamuni, mainna birget vuorddekeahtes dáhpáhusain boahtteáiggis.

Dan vuođul Ráđđehus ovddida oalle neutrála bušeahta jahkái 2013, mas oljoboađuid geavaheapmi viidána sullii seammá ollu, go nannánekonomiija árvoráhkadeapmi. Ráđđehusa bušeahttaevttohusa mielde geavahit boahtte jagi badjelaš 125 miljárdda kruvnno oljoboađuin. Dat lea 26 miljárdda kruvnno 4-proseantta geidnosa vuolábealde ja lea 3,3 proseantta Stáhta olgoriikka penšunfoandda árvaluvvon kapitálas.

- Dál ii leat rievttes áigi lasihit leavttu. Mii deattastit 2013 bušeahtas, ahte mii eat galgga bohciidahttit deattaváttisvuođaid norgga ruhtadillái. Dat veajášedje mielddisbuktit, ahte bálkkát ja ásodat- ja opmodathattit badjánišgohtet ain garraseappot ja dagahivčče dili ain váddásabbon daid surggiide, main lea garra gilvu. Go doallat ekonomiija čavga suittehiin, mii láhčit dilálašvuođaid ođđa bargosajiide ja doalahit bargguhisvuođa vuollegažžan. 2005 rájes leat ráhkaduvvon sullii 340 000 ođđa bargosaji, ja guokte golmma bargosajis leat priváhta suorggis, ruhtadanministtar čilge.

Sadji áŋgiruššamii
2013 bušeahttaárvalusas Ráđđehus vuoruha johtalusa, dutkama, servodatsihkarvuođa ja gearggusvuođa. – Mii buoridit searvevuođačovdosiid, go nannet gielddaid ruhtadili ja dearvvašvuođa- ja fuolahansuorggi, ruhtadanministtar deattasta.

Ráđđehus árvala, ahte gieldasuorggi boađuid duohta šaddan livččii 6,8 miljárdda kruvnno. Dat vástida 1,8 proseantta. Ollislaš šaddamis gullet 5 miljárdda kruvnno lassánan friija boađuide.Geaidno-, ruovdemáđija- ja riddoulbmiliid juolludeamit Nationála fievrridanplána olis lassánit 3,4 miljárddain kruvnnuin 2013. Ráđđehus juolluda 1,5 miljárdda kruvnno eanet, go 2010-2013 plánarámma gáibida. Ráđđehus árvala, ahte buohcceviesut ožžot duohtadilis 1,95 miljárdda kruvnno eanet jođiheapmái. Dat mearkkaša badjelaš 2 proseantta ollásit ruhtaduvvon lassáneami divššohasaid dálkkodeapmái. Ráđđehus árvala nannet dementiijadivššohasaid beaivefálaldaga 100 miljovnnain kruvnnuin, ja juolludit 88 miljovnna kruvnno 1 750 ollesjándora fuolahansadjái.Ráđđehus árvala juolludit 1,4 miljárdda kruvnno eanet dutkamii. Dat mielddisbuktá, ahte árvaluvvon dutkanáŋgiruššan lea 27 miljárdda kruvnno ja ahte oppalaš reálašaddan lea 32 proseantta dán Ráđđehusa áigge. Láhčit dilálašvuođaid 3 250 ođđa oahpposadjái ja 1 000 ođđa studeantaásodaga huksemii. Vuođđooahpahusa nannejit 483 miljovnnain kruvnnuin.Ráđđehus nanne mealgat servodatsihkarvuođa ja gearggusvuođa. Ráđđehus háliida láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte ođđa gádjunhelikopteriid sáhttet doaimmahit áigodagas 2016-2020 ja soahpamuša galget čállit vuollái 2013. Ráđđehus áigu lasihit dálá gádjunhelikopteriid doarjaga, nu ahte sáhttit doalahit gearggusvuođa dassáigo ođđa gádjunhelikopterat leat doaimmas. Árvalit maid lasihit politiija DGT-juolludemiid ja juolludemiid áiddo oahpus geargan politiijavirgealbmáid bálkáheapmái. Servodatsihkarvuođa ja gearggusvuođa direktoráhtta ja Justis- ja gearggusvuođadepartemeanta nannejuvvojit.Ráđđehus čuovvula ovddidanveahki ulbmila ja árvala juolludit doarjjan 1 proseantta árvaluvvon bruttonationálaboađus. Dat lasiha ovddidanveahki bušeahta 2,4 miljárddain kruvnnuin.Kulturlohpádus, man mielde 1 proseanta stáhtabušeahta goluin geavahuvvo kulturulbmiliidda ovdal 2014, lea ollašuvvan dán muddui. Juolludeamit, maidda lohpádus guoská, lassánit 889 miljovnnain kruvnnuin. Eaktodáhtolašvuođa lassiárvodivatbuhtadus lassána badjelaš 320 miljovnnain kruvnnuin.Ráđđehus áŋgiruššá viidáseappot almmolaš suorggi buoridemiin ja ođasmahttimiin. Juolludit oktiibuot 413 miljovnna kruvnno EGBA (dárogillii EDAG) ja Altinn doaimmaide, maiguin álkidahttet gulahallama almmolaš eiseválddiiguin. Ráđđehus árvala juolludit 736 miljovnna Bargo- ja čálgoetáhta DGT-ođasmahttinprošektii.

Buoridit vearrovuogádaga ja geahpedit divadiid

Ráđđehus doallá vearrolohpádusa, man mielde vearuhandássi bissu 2004-dásis. Jagi vearuin ja divadiin eai árval stuorát vuogádatrievdadusaid, muhto Ráđđehus árvala buoridit ovttaskas surggiid. Ráđđehus váiduda earret eará ruđaid sajušteami opmodagaide dan láhkai, ahte dat bajida ealáhusopmodagaid ja nuppi ásodagaid livnnetárvvuid 40 proseanttas 50 prosentii márkanárvvus.

Seammás Ráđđehus árvala lasihit opmodatvearu vuođđovuoládusa 750 000 kruvnnos 870 000 kruvdnui. Dan láhkai eai dárbbaš 50 000 olbmo šat máksit opmodatvearu 2013 ja daid vearromáksiid oassi, geat mákset opmodatvearu, geahppána 16 prosentii.

- Mii vuolidit suorgedivadiid ja divadiid, maid haddi lea biddjojuvvon menddo bajás, sullii 565 miljovnnain kruvnnuin, ovdamearkka dihte vuolidit diggelogahallandivada. Mii leat 2007 rájes vuolidan oktiibuot 1,2 miljárddain kruvnnuin divadiid, maid haddi lea leamaš menddo allat, Sigbjørn Johnsen dadjala.

___________________________________________________________

Dokumeanttat:
2013 nationálabušeahtta
2013 stáhtabušeahtta
2013 vearut ja divadat

Ruhtadandepartemeantta fágaproposišuvdna (Ruhtadandepartemeantta ja dan vuollásaš etáhtaid bušeahtta)

Ruhtadansáhkavuorru
Preassagihpa

Preassadieđáhusat:
Preassadieđáhus 32/2012: Ráđđehus investere čálgui ja bargui
Preassadieđáhus 33/2012: Ráđđehusa 2013 vearro- ja divatárvalusat
Preassadieđáhus 34/2012: Vuolidit menddo alla divadiid
Preassadieđáhus 35/2012: Ođđasit registrerema divat vuoliduvvo sakka ja birasprofiila nannejuvvo
Preassadieđáhus 36/2012: Opmodatvearru buoriduvvo
Preassadieđáhus 37/2012: Doaimmat droššeealáhusa vearrobeaitima vuostá

Fáktadieđut:
Fáktadieđut: Ekonomiija ovdáneami váldosárgosat
Fáktadieđut: 2013 bušeahta čoavddalogut
Fáktadieđut: Stáhta boađut ja golut
Fáktadieđut: Duollomáksomeriid ja duollopreferánssaid rievdadusat
Fáktadieđut: Oktofuolaheaddjit ožžot ođđa sierragessosa
Fáktadieđut: Bargonávccahisvuođapenšuvnna vearuheapmi rievdá 2015