Norgga ja Suoma gaskasaš boazoáidekonvenšuvdna

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta lea sádden gulaskuddamii Norgga ja Suoma gaskasaš ođđa konvenšuvdnaárvalusa, mii siskkilda boazoáiddiid huksemiid ja áimmahuššamiid ja eará doaibmabijuid mat galget eastadit bohccuid rasttideames Norgga-Suoma rájá. Gulaskuddama váldoášši lea dat ahte galgá go konvenšuvdna, nu go dat dál lea, dohkkehuvvot ja čađahuvvot dán guovtti riikkas. Gulaskuddanáigemearri lea njukčamánu 16.b.2015.

  • Gulaskuddanášši (pdf) – Norgga ja Suoma gaskasaš konvenšuvdna mii siskkilda boazoáiddiid huksemiid ja áimmahuššamiid ja eará doaibmabijuid mat galget eastadit bohccuid rasttideames Norgga-Suoma rájá, šiehtadallojuvvon juovlamánu 9.b.2014. 
  • Høringen på norsk

Boazosápmelaččat leat johtán jahkodagaid mielde duháhiid jagiid ja eaige riikkaráját leat hehtten sin. Maŋŋil go Suopma šattai Ruošša mearridanválddi vuollái 1800-logu álggogeahčen, de giddejuvvui rádjá Norgii jagi 1852. Norgga - Suoma rádjaguovllus lea bohccuide hui álki rasttidit riikkarájá. Jos dán guvlui ii ceggejuvvo dárbbašlaš gaskaáidi, de jotket bohccot dán guovtti riikkas rasttideames riikkarájá mii mielddisbuktá ollu vahágiid.

Dát ášši lea regulerejuvvon  ollu konvenšuvnnaid bokte, maŋimuš 1981 konvenšuvnna. 1981 konvenšuvdna dohkkehuvvui norgga láhkan, gč. lága njukčamánu 11.b.1983 Norgga ja Suoma gaskasaš konvenšuvnna birra beaiváduvvon geassemánu 3.b.1981, mii siskkilda boazoáiddiid huksemiid ja áimmahuššamiid, ja doaibmabijuid mat galget eastadit bohccuid rasttideames Norgga-Suoma rájá.

Norga ja Suopma leaba dohkkehan ođđa boazoáidekonvenšuvnna. Čakčamánu 25.b.2014 loahpahuvvojedje šiehtadallamat ja ođđa konvenšuvdna dohkkehuvvui. Norgga eanadoalu- ja biebmoministtar ja Suoma eanandoalu- ja vuovdedoalu ministtar vuolláičáliiga ođđa konvenšuvnna Kárášjogas juovlamánu 9.b.2014.

Dát guokte riikka leaba vuolláičállimiin geatnegahttojuvvon fuolahit ahte šiehtadus čađahuvvo. Dan geažil go konvenšuvdna gáibit láhkarievdadeami, ja go das leat ekonomalaš váikkuhusat, ja go ášši lea hui dehálaš, de ferte  Stuoradiggi  dan dohkkehit Vuođđolága § 26, nuppi lađđasa mielde.