Historjjálaš arkiiva

Perspektiivadieđáhus 2017:

Suddje Norgga boahtteáigái

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

– Norggas lea buorre vuođđu dustet boahtteáiggi hástalusaid, ja mii fertet ain joatkit válljet buriid čovdosiid. Jus galgá lihkostuvvat dainna, de ferte dát ráđđehus doalahit aktiivvalaš politihka mii ovddida riika, nu ahte Norga bissu buorren riikan gos orrut maiddái boahttevaš buolvvaide, lohká stáhtaministtar Erna Solberg (O).

Ráđđehus buvttii odne ovdan Perspektiivadieđáhusa 2017 gos riika boahttevaš hástalusat ja ráđđehusa strategiija mot dustet daid, ovdanbuktojuvvui.

Preassakonferánssas Kuben joatkkaskuvllas Oslos. Govven: Camilla Pettersen.

– Norgga ekonomiijas leat leamašan golleáiggit daid maŋemus logenár jagiid. Dál rievdagoahtá dat. Oljohatti njiedjan fuomášahtii dan hui bures. Mii fertet háhkat eanet bargosajiid, oažžut eambbosiid bargui ja mii ferte heivehit iežamet vai nákcet suddjet min buorredilálašvuođa, dadjá finánsaministtar Siv Jensen (OvB).

Norggas leat oallugat bargguin, mis leat olu luondduresursat ja nanu stáhtafinánsa dilli. Buorre oahppovuogádat addá gelbbolaš bargiid. Sisaboahtu ja buorre birgejupmi lea maiddái juhkkojuvvon dássedeappot go eanas eará riikkain.

Jagi 2030:s lassánit almmolaš golut jođáneappot go sisaboađut jus mii eat dál rievdadišgoađe dili. Boares olbmot lassánit, ja mii eallit guhkit. Dat lea buorre ođas. Muhto hástalus lea ahte stáhta golut 10-15 jagi geahčen lassánišgohtet eanet go sisaboađut. Oljosisaboađut eai nákce dustet dán hástalusa, dannego daid mearkkašupmi baicca unnu.

Dákkár finánsaerohus mearkkaša ahte mii fertet boahtteáiggis meannudit áššiid eará ládje. Ráđđehus oaivvilda ahte gávdnojit guokte strategiija mot suddjet servodaga boahtteáiggi buorredilálašvuođa: eanet olbmot bargguide ja almmolaš sektorii váldit atnui ođđa ja buoret čovdosiid. 

–  Čoavddus ruhtadit buorredilálašvuođa ortnegiid lea oččodit eambbosiid bargui. Mii fertet háhkat eanet bargguid, eambbosat fertejit bargat guhkit go dál, ja eambbosiin ferte leat ollesáigge bargu. Mii fertet fuolahit dan ahte dearvvašvuođa- ja giellaváttisvuođat dehe váilevaš dehe boaresáigásaš gelbbolašvuohta ii hehtte olbmuid bargamis. Ja jus mii vel lihkostuvvat oažžut eambbo daid ruđaid ovddas maid atnit almmolaš sektoris, de buorredilálašvuohta vel lassána, dadjá finánsaministtar Siv Jensen.

–  Hástalusat eai čovdojuvvo lasihuvvon vearuin. Dat baicca dagaha dan ahte šaddá unnit geasuheaddji bargat ja goaridit norgga bargosajiid, dadjá finánsaministtar Siv Jensen.

Perspektiivadieđáhusa váldodiehtu lea ahte lihkostuvvan ovdáneapmi gáibida dan ahte mii lihkostuvvat earenoamážit golmma váldoosiin:

  • Oadjebas bargoeallin mas lea unnán bargguhisvuohta ja alla bargooassálastin
  • Buorredilálašvuođa lassáneapmi olahuvvo buohkaide
  • Oččodit eanet ávkki bargguin, sihke priváhta ja almmolaš doaimmain

– Bistevaš buorredilálašvuohta gáibida návccaid ja dáhtu rievdadit áššiid. Go leat gánnáhahtti ealáhusdoaimmat, oallugat leat barggus ja leat nanu stáhtafinánsat, de lea Norggas buorre álgu. Mot mii nákcet háhkat buriid bargosajiid, oččodit eambbosiid bargui ja ovddidit ja váldit atnui ođđa čovdosiid lea áibbas mearrideaddji dasa ahte makkár buorredilálašvuođa Norga oažžu ja makkár buorredilálašvuođaortnegat mis sáhttet leat. Hástalusaid ferte čoavdit jierpmálaš válljejumiiguin jagis jahkái. Dan mii álggahit juo dál, suddjet buorredilálašvuođa maiddái boahttevaš buolvvaide, dadjá finánsaministtar Siv Jensen.

Loga eambbo: