Sámedikkij presidenta ja minisstara gænna li åvdåsvásstádusá sáme ássjijs sávvi divna sámijda vuorbev Tråante 2017 ávvudallamijda

Miján – sámedikkijn ja ráddidusájn – le aktisasj ulmme binnedit rádjáhieredusájt ja dahkat aktisasjbargov sámij gaskan nuorttarijkan álkkebun.

Mij lip dan diehti ávon gå lip jåvsådam gietje rádjáj aktisasj nuorttarijka sámekonvensjåvnå sjiehtadallamij. Ulmme dájna konvensjåvnåjn le máhttet nannit sámij rievtesvuodajt ja oadtjot ienep aktisasj riektánjuolgadusajt mijá gålmå rijkan.

Dálla galggi dal sámedikke giehtadallat nuorttarijkalasj sámekonvensjåvnå oajvvadusav. Esski gå sámedikke li dåhkkidam konvensjåvnåv, de mahtti ráddidusá dan gålmån rijkan joarkket bargov, vuollájtjállet ja tjårggit konvensjåvnåv.

Ávvudahtte le vuojnnet gå nav moattes åbbå Sámes li tjoahken Tråanten – ávvudalátjit 100-jage mujttádahttemav vuostasj sáme rijkatjåhkanimes. Sávvap gájkajda hávsskes ávvudallamijt.

Sámedikkepresideanttat ja ministárat geain lea ovddasvástádus sámi áššiin sávvet buot sámiide lihku Tråante 2017 ávvudemiin

Mis – sihke sámedikkiin ja ráđđehusain – lea oktasaš ulbmil njeaidit rádjáhehttehusaid ja dahkat ovttasbarggu gaskal sámiid min davviriikkain álkibun.

Mii lea dan dihte ilus go leat ollen dan muddui ahte leat geargan šiehtadallamiiguin oažžut oktasaš davviriikkalaš sámekonvenšuvnna. Mihttomearri dáinna konvenšuvnnain lea ahte mii sáhttit nannet sámiid vuoigatvuođaid ja oažžut buorebut heivehuvvon riektenjuolggadusaid min golmma riikkain.

 

Dál galget sámedikkit gieđahallat davviriikkalaš sámekonvenšuvnna evttohusa. Lea easkka dalle go sámedikkit leat dohkkehan konvenšuvnna, ahte daid golmma riikkaid ráđđehusat sáhttet mannat viidáseappot dainna bargguin ahte vuolláičállit ja dohkkehit konvenšuvnna.

 

Lea illudahtti oaidnit ahte leat nu olu sámiid miehtá Sámi geat leat čoahkkanan Tråantii Troandimis – ávvudan dihte 100-jagi beaivvi vuosttaš sámiriikkačoahkkima. Mii sávvat buohkaide buori ávvudeami.

 

Edna gijtov gåhttjoma åvdås. Sierraláhkáj dåbddu ájnnasin dáppe Tråanten liehket – tjuohte jage maŋŋela dan histåvrålasj tjåhkanime jagen 1917

Dalloj ratjáj sáme ælloniehkke ja nissun Elsa Laula Renberg måttijn gájbbádusájn, duola dagu sáme mánáj hárráj vaj oadtjot galggin åhpadusáv sámegiellaj.

Ållo le dáhpáduvvam dán tjuohte jage birán.

Oajválattja li muhtem ájgev gæhttjalam sáme gielav ja kultuvrav gádodit.

Buorre le galla gå ietjá láhkáj uddni ájádallap. Ållo le aj dáhpáduvvam sáme aktisasjbargo hárráj rijka rájáj badjel.

Akta båhtusijs le dat mij le dánna: Sáme parlamentáralasj ráde.

Konferánsan bajedi ájnas ássjijt, dán jage oajvvetiebmá "sadnesvuohta ja såbadus". Konferánsa baktu aj tjadnasa sámij gaskan nannusappo sjaddi.

Sáme aktisasjvuohtaj gulluji aj sáme ruossja bieles, ja nanostussan Sáme parlamemtáralasj rádaj le gå sáme ruossja bieles li sebrulattja.

Giella le ájnas gå galggá sáme identitiehtav bisodit. Tjielggidus "Vájmogiella" le vaddám midjij vuodov sáme gielajt nannitjit.

Vierttip aktan gávnnat tjoavddusijt ma buoragit åvdedi sámegielajt ja sáme kultuvrav rájáj badjel.

Vuonan li miján læhkám buorre åtsådallama sáme oahpestiddjij. Niellja nuora gudi manni skåvlåj milta ja giehttu sáme kultuvra ja sáme sebrudakvidjurij birra.

Diedulasjvuohta sámij hárráj sebrudagán le lassánam, ja le dan baktu gádodime gáttojt ja boasto dádjadusájt. Jáhkáv aj sáme rållamodella – degu oahpestiddje – dahki udnásj nuorajt mihán sábmen liehket.

Dálla, tjuohte jage maŋemus sámetjåhkanime maŋŋela, máhttep mij aj oadtjot vuostasj nuorttarijkalasj sámekonvensjåvnåv. Ávon lev gå lip sjiehtadallamav låhpadam.

Dát le aktisasj prosjækta nuorttarijkajda ja sámijda, ja sidáv barggat vaj buorre aktisasj bargo baktu sjaddi praktihkalasj dåjma konvensjåvnås.

Valla vuostak galggi sámedikke Suoman, Svierigin ja Vuonan oajvvadusájt giehtadallat

Sáme li álmmuk mij moatten rijkan årru. Elsa Laula Renberg iesj ratjáj sáme rievtesvuodaj åvdås sihke Vuonan ja Svierigin, ja familljas åroj rádjaguovlojn Arborte ja Vilhelmina gaskan.

Ulmusj máhttá uddni – tjuohte jage maŋŋela – usjudallat majt luluj ájádallat jus lij uddni dási ihtet. Vuostak lij diehttelis alvaduvvat man ietjáláhkáj gájkke le.

Renberg lij árvvedahtte ávon liehket gå máná dálla oadtju åhpadusáv sámegiellaj skåvlåjn, javllá muv stáhtatjálle Anne Karin Olli, valla duoddis: – Huoman jáhkáv sån ij lim liehket ållu dudálasj – sån lij jáhkedahtte ratjástimev joarkket, ja buktet gájbbádusájt oajválattjajda.

Uddni sidáv gijttet dijáv gájkajt gudi sáme ássjij barggabihtit, ja sidáv didjij juohkkahattjaj sávvat vuorbev 100-jage ávvudallamijda.

Vuorbbe konferansajn!