Sámi parlamentáralaš ráđđi – dearvvuohtasárdni

Ráhkis buohkat

Eatnat giitu bovdejumis. Lea erenoamáš leat dáppe Troanddimis – čuođi jagi maŋŋá historjjálaš čoahkkima 1917:s.

Dalle dáistalii sámi boazosámenisu Elsa Laula Renberg máŋggaid gáibádusaid ovddas, earret eará ahte sámi mánát galge oažžut oahpahusa sámegillii.

Olu lea dáhpáhuvvan dán čuođi jagis.

Sámi giela ja kultuvrra leat eiseválddit gaskkohagaid geahččalan jávkadit.

Lihkus lea earálágan oaidnu dasa dál. Lea maiddái dáhpáhuvvan olu sámi ovttasbargguin riikarájáid rastá.

Okta dain bohtosiin lea dat gos mii dál leat: Sámi parlamentáralaš ráđđi.

Konferánsa váldá ovdan dehálaš fáttáid, dán jagi lea váldofáddá “duohtavuohta ja soabadeapmi”. Konferánsa lea maiddái mielde nannemin din gaskasaš čanastumiid oktan álbmogin.

Sámi searvevuhtii gullet maiddái Ruošša beale sámit, ja lea givrodahkan Sámi parlamentáralaš ráđđái ahte Ruošša beale sámit leat fásta áirasat.

Giella lea dehálaš kulturguoddi seailluhit sámi identitehta. “Váibmogiella”-čielggadeapmi lea addán midjiide vuođu nannet sámi gielaid.

Dál fertet mii ovttas gávdnat čovdosiid mat sáhttet váikkuhit sámi giela ja kultuvrra positiivvalaš ovdáneapmái riikkarájáid rastá.

Norggas mis leat leamaš buorit vásáhusat sámi ofelaččaiguin. Njeallje sámi nuora johtet norgga skuvllaid mielde ja muitalit sámi kultuvrra ja sámi servodaga birra.

Dat nanne olles servodaga dihtomielalašvuođa sámiid birra ja veahkehit jávkadit myhtaid ja giellásiid. Jáhkán maiddái ahte sámi ovdagovat – nugo ofelaččat – váikkuhit dasa ahte dálá nuorat lohket iežaset čevllohallat go leat sámit.

Dál, čuohte jagi maŋŋá vuosttaš sámečoahkkima, sáhttit mii maiddái oažžut vuosttaš davviriikkalaš sámekonvenšuvnna. Lean ilus go leat geargan konvenšuvnna šiehtadallamiiguin.

Dat lea oktasaš davviriikkalaš ja sámi prošeakta, ja mun áiggun bargan dan ovdii ahte mis galgá leat buorre ovttasbargu ollašuhttit konvenšuvnna.

Muhto vuos galget Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámedikkit meannudit evttohusa.

Sámit leat okta álbmot riikarájáid rastá. Elsa Laula Renberg dáistalii sámi vuoigatvuođaid ovddas sihke Norggas ja Ruoŧas, ja su bearaš ásai rádjaguovlluin gaskal Aarporte ja Vualtjere.

Olmmoš sáhttá dál – čuohte jagi maŋŋá – imaštallat maid son smiehtašii jus livččii odne dáppe. Vuosttažettiin livččii son dieđusge leat hirpmahuvvan das man olu áššit leat rievdan.

Renberg jáhkkimis livččii leamaš ilus go sámi mánát dál ožžot oahpahusa sámegillii skuvllas, oaivvilda mu stáhtačálli Anne Karin Olli, muhto son lasihastá: – Dattetge in jáhke son livččii áibbas duđavaš – son livččii ain dáistalan ja bidjan gáibádusaid eiseválddiide.

Odne háliidan giitit buohkaid geat barget sámevuođa ovddas, ja sávan juohke oktii lihku 100-jagiávvudemiin.

Lihku konferánssain!

 

Gieres gájka

 

Ållo gijtov gåhttjoma åvdås. Sierraláhkáj dåbddu ájnnasin dáppe Tråanten liehket – tjuohte jage maŋŋela dan histåvrålasj tjåhkanime jagen 1917.

Dalloj ratjáj sáme ælloniehkke ja nissun Elsa Laula Renberg måttijn gájbbádusájn, duola dagu sáme mánáj hárráj vaj oadtjot galggin åhpadusáv sámegiellaj.

Ållo le dáhpáduvvam dáj tjuohte jagij birán.

Oajválattja li muhtem ájgev gæhttjalam sáme gielav ja kultuvrav gádodit.

Buorre le galla gå ietjá láhkáj uddni ájádallap. Ållo le aj dáhpáduvvam sáme aktisasjbargo hárráj rijka rájáj badjel.

Akta båhtusijs le dat mij le dánna le: Sáme parlamentáralasj ráde.

Konferánsan bajedi ájnas ássjijt, dán jage oajvvetiebmá "sadnesvuohta ja såbadus". Konferánsa baktu aj tjadnasa sámij gaskan nannusappo sjaddi.

Sáme aktisasjvuohtaj gulluji aj sáme ruossja bieles, ja nanostussan Sáme parlamemtáralasj rádaj le gå sáme ruossja bieles li sebrulattja.

Ájnas kultuvrav bisodit le gå gielav nanni. Tjielggidus "Vájmogiella" le vaddám midjij vuodov sáme gielajt nannitjit.

Vierttip aktan gávnnat tjoavddusijt ma buoragit åvdedi sámegielajt ja sáme kultuvrav rájáj badjel.

Vuonan li miján læhkám buorre åtsådallama sáme oahpestiddjij. Niellja nuora gudi manni skåvlåj milta ja giehttu sáme kultuvra ja sáme sebrudakvidjurij birra.

Diedulasjvuohta sámij hárráj sebrudagán le lassánam, ja le dan baktu gádodime gáttojt ja boasto dádjadusájt. Jáhkáv aj sáme rållamodella – degu oahpestiddje – dahki udnásj nuorajt mihán sábmen liehket.

Dála, tjuohte jage maŋemus sámetjåhkanime maŋŋela, máhttep mij aj oadtjot vuostasj nuorttarijkalasj sámekonvensjåvnåv. Ávon lev gå lip sjiehtadallamij jåvsådam gietje rádjáj.

Dát le aktisasj nuorttarijkaj ja sáme prosjækta, ja sidáv bargov dahkat vaj buorre aktisasj bargo baktu sjaddi praktihkalasj dåjma konvensjåvnås.

Valla vuostak galggi sámedikke Suoman, Svierigin ja Vuonan oajvvadusájt giehtadallat.

Sáme li álmmuk mij moatten rijkan årru. Elsa Laula Renberg lej iesj guhti ratjáj sáme rievtesvuodajt åvdås sihki Vuonan ja Svierigin, ja fámilljas åroj rádjaguovlojn Arborte ja Vilhelmina gaskan.

Ulmusj máhttá uddni – tjuohte jahke maŋŋela – usjudallat majt luluj ájádallat jus lij uddni dasi ihtet. Vuostak lij diehttelis alvaduvvat man ietjáláhkáj gájkke le.

Renberg lij árvvedahtte ávon liehket gå máná dálla oadtju åhpadusáv sámegiellaj skåvlåjn, javllá muv stáhtatjálle Anne Karin Olli, valla duoddis: – Huoman jáhkáv sån ij lim liehket ållu dudálasj – sån lij jáhkedahtte ratjástimev joarkket, ja buktet gájbbádusájt oajválattjajda.

Uddni sidáv gijttet dijáv gájkajt gudi sáme ássjij barggabihtit, ja sidáv didjij juohkkahattjaj sávvat vuorbev 100-jage ávvudallamijda.

Vuorbbe konferansajn!

 

Gieries gaajhkesh dovnesh!


Gæjhtoe bööremen åvteste. Dïhte inhtsie daesnie Tråantesne årrodh - tjuetie jaepiej mænngan dïhte histovreles tjåanghkoe 2017.

Don baelien båatsoesaemienyjsenæjja Elsa Laila Renberg gellie krievemh
buektieji, gaskem jeatjebh saemien maanah edtjieh ööhpehtimmiem saemiengielesne åadtjodh.

Jïjnjh leah heannadamme dej tjuetie jaepiej tjirrh.

Åajvaladtjh tijjien mietie pryöveme saemien gielem jih kultuvrem heepsedh.

Hijven mijjen jeatja vuajnoe daan biejjien. Aaj leah jïjnjh heannadamme saemien raastendåeresth laavenjostosne.

Akte illeldahke barkoste lea daate: saemien parlamentareles raerie.

Konferanse vihkeles teemah gietede, daan jaepien åejvieteema
"saetniesvoete jih seamadimmie". Konferanse aaj baanth nænnoste
dijjen gaskem åålmeginie.

Saemien ektievoetesne aaj saemieh russlaanten bealeste, jih faamoem Saemien parlamentareles raaran vadta saemieh russlaanten bealeste leah tjirkijh raeresne.

Vihkeles kultuvreguedtije mij saemien identiteetem gorrede lea giele.
Salkehtimmie "Vaajmoegiele" lea mijjese våaroemem vadteme dejtie
saemien gielide nænnoestidh.

Daelie tjoerebe aktine raarahtallemh gaavnedh mah maehtieh positijveles evtiedimmiem evtiedidh saemiej gielide jih saemiej kultuvride raaastendåeresth.

Nöörjesne mijjieh hijven dååjremh åtneme saemien tsiegligujmie. Dah leah njieljie saemien noerh gieh nöörjen skuvlide vuelkieh jih saemien kultuvri jih saemien siebriedahketsiehkiej bïjre soptsestieh.

Dah voerkesem læssanieh elles siebriedahkesne saemiej bïjre, jih myti jih
ovsaetniesvoeten vööste berkieh. Manne aaj vienhtem saemien råållamodellh, goh dah tsieglh, læssanieh daan biejjien noere saemieh jiehtieh dah leah madtjeles saemieh.

Daelie, tjuetie jaepiej mænngan voestes saemietjåanghkoe, maehtebe aaj voestes noerhtelaanten saemiekonvensjovnem åadtjodh. Manne aavodem raarahtallemh dan bïjre måålese böötin.

Daate lea aktine noerhtelaanti jih saemien prosjeekte, jih sijhtem buerie
laavenjostoen åvteste barkedh, konvensjovne praktihkeles barkose jorkese.

Men voestegh edtjieh Saemiedigkieh Såevmesne, Sveerjesne jih Nöörjesne raeriem gietedidh.

Saemieh leah akte raastendåeresth åålmege. Elsa Laula Renberg lij jijtse
åvtegæmhpoje saemien reaktaj åvteste dovne Sveerjesne jih Nöörjesne, jih sov fuelhkie raastedajvesne Aarporten jih Vualtjeren gaskem årroeji.

Mijjieh maehtebe daan biejjien - tjuetie jaepiej mænngan - ussjedidh maam dïhte sæjhta jiehtedh jis daan beajjan bååstide båata. Voestegh dïhte sæjhta bååhperdidh mij lea jeatjhlaakan daan biejjien.

Renberg sååjhtoe aavode saemien maanah daelie åadtjodh saemiengielen ööhpehtimmiem skuvlesne, mov staatetjaelije Anne Karin Olli veanhta, men lissehte: Læjhkan im vienhth Elsa dan madtjeles - dïhte sæjhta barkoem jåerhkedh jih krievemh åajvaladtjide krievedh.

Daan biejjien sijhtem gaajkhem gijhtedh gieh saemievoeten åvteste berkieh, jih fiere guhtese 100-jaepien heevehtimmiem læhkostem.

Læhkoe konferansine!