Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Gažaldagat ja vástádusat ruvkedoaimmas Fálesnuori gielddas, ja mearravuorkkás Riehpovuonas

Guovvamánu 14. b. čielggai ahte Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta addá Nussir ASA:i doaibmalobi roggat veaikki Fálesnuori gielddas.

Siden oppdateres


Nordsamisk:

Gažaldagat ja vástádusat ruvkedoaimmas Fálesnuori gielddas, ja mearravuorkkás Riehpovuonas

Guovvamánu 14. b. čielggai ahte Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta addá Nussir ASA:i doaibmalobi roggat veaikki Fálesnuori gielddas.

Ruvkeprojeakta nanne ja ovddida ealáhusaid vuođu davvin, go buktá ođđa bargosajiid ja ekonomalaš ovdáneami.

Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas lea 2014 dohkkehan regulerenplána Nussir ASA hárrái. Sii leat maid ožžon luoitinlobi Birasdirektoráhtas 2016 (lobi man Dálkkádat- ja birasdepartemeanta lea bisuhan). Lea addojuvvon lohpi vurket bázahusmássáid mearravuorkkás Riehpovuonas, čavga birasgáibádusaiguin.

Dá leat vástádusat muhtin deaŧalaš gažaldagaide áššis:

Makkár ruvkedoaimmas lea sáhka?

  • Nussir ASA lea ožžon lobi roggat veaikki Nussir-guovllus ja Gumppenjunis, Fálesnuori gielddas. Dat mielddisbuktá árvoráhkadeami ja bargosajiid Finnmárkku regiovdnii.
  • Lea addojuvvon lohpi buvttadit 000 tonna veaikekonsentráhta jahkái. Dat mielddisbuktá ahte dárbbašit roggat sullii 400.000 tonna metállahis ránesgeađggi jahkái, mii vurkejuvvo gaskaboddasaččat geađgevuorkkás, gáttis.

 

Mii lea doaibmalohpi?

  • Juos áigu roggat dihtolágan ja dihtomađe minerálaid, de dárbbaša doaibmalobi (doaibmakonsešuvnna) minerálalága vuođul. Dábálaččat addá Minerálahálddašandirektoráhtta doaibmalobi, muhto spiehkastahkan doaibmalobi addá Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta juos doaibmalohpi gusto roggamii Finnnmárkkus ja Sámedikkis leat vuosteákkat doaibmalobi ohcamuššii.
  • Go eiseválddit árvvoštallet addit doaibmalobi, de geahčaduvvojit máŋggat bealit doaimmas: Earret eará ovddidago roggan árvoráhkadeami ja ealáhusaid, leatgo váldán vuhtii rogganbáikki lagašguovlluid ja birrasa, ja váldetgo doaibmabiju oktavuođas doarvái vuhtii sámi kultuvrra.

 

Manne departemeanta lea addán doaibmalobi Nussirii?

  • Lea addojuvvon lohpi roggat veaikki danne go ruvkeprojeakta nanne ja ovddida ealáhusaid vuođu davvin. Nussir ASA gullá stuorámus minerálaprojeavttaide, maid Norggas leat álggahan guhkes áigái.
  • Ruvkke ollašuhttin ovdánahttá positiivvalaččat báikkálaš servodaga, buktá ođđa bargosajiid, industriála gealbbu ja ekonomalaš ovdáneami. Veaikki roggan Fálesnuoris lasiha eksportaboađuid ja lasiha árvoráhkadeami.
  • Minerálaid roggamis gártet stuorra hivvodagat bázahusmássát. Lohpái leat biddjojuvvon gáibádusat, nuoskkidanlága mielde, ahte fitnodat galgá dađistaga bargat dan ovdii ahte eai šatta nu stuorra bázahusmássáhivvodagat, maid ferte vurket, ja geahččalit gávdnat molssaevttolaš anu. Vaikko vel mássáid devdetge ruovttoluotta roggansadjái ja gávdnet molssaevttolaš anu, de lea lihkká dárbu bázahusmássáid vurket.
  • Čuovvumušat mearravurkemis leat vuđolaččat árvvoštallojuvvon, ja Birasdirektoráhtta oaivvilda ahte lea birrasa dáfus dohkálaš addit lobi ruvkedoibmii, mas dáinna lágiin vurkejit mássáid čavga eavttuid mielde. Mii luohttit dasa ahte vurken ii dáhpáhuva dohkketmeahttun vugiiguin, mat čuhcet birrasii ja mearrabiebmoealáhussii.
  • Departemeanta oaidná ahte ruvkedoaibma čuohcá boazodollui, muhto ahte projeavtta olis dahket máŋggain heivehemiid, mat sakka uhcidit váikkuhusa. Mii árvvoštallat danne ahte ruvkke sáhttá doaimmahit oktanaga boazodoaluin dán guovllus.

 

Leago ruvkedoaibma gánnihahtti?

  • Dás fertejit minerálaeiseválddit geahčadit orrotgo minerálaprojeavtta vuođđoeavttut realisttalaččat. Dákkár minerálaprojeavttaid deaŧalaš eavttut leat ovdamearkka dihte vuođđoávdnasiid hattiid ja valuhttakurssaid rievdamat. Geavadis ii leat vejolaš cealkit dárkilit mo dat ovdánit ovddos guvlui ja leago minerálaprojeakta gánnihahtti.
  • Muhto analiissat maid earret eará Máilmmibáŋku ja Riikkaidgaskasaš ruhtafoanda leat dahkan, čujuhit dan guvlui ahte veaikehaddi bissu dálá dásis ovddos guvlui, mii dahká ruvkedoaimma gánnihahttin.

 

Mii dáhpáhuvvá juos veaikehaddi njiedjá, dahje juos kruvdnohaddi goargŋu?

  • Eahpesihkarvuohta vuođđoávnnashattiid ja valuhttakurssaid dáfus lea hástalus eanaš minerálarogganprojeavttain.
  • Departemeanta lea árvvoštallan ahte projeavtta vuolggasadjin leat realisttalaš eavttut ja ahte dat orru nana projeakta sihke boađuid ja goluid rievddadallamiid ektui, muhto juoga lágan eahpesihkarvuohta gal álo lea.

 

Masa veaiki adnojuvvo?

  • Veaiki adnojuvvo máŋgga suorggis ja veaikedárbu lea lassánan áiggiid čađa. Veaiki adnojuvvo doppe gos elektralaš ja termalaš jođasveadju lea deaŧalaš, ovdamearkan elektralaš rávdnjefievrrideaddji johtasiin. Badjel 75 proseantta visot veaikkis mii roggojuvvo, adnojuvvo rávnnji fievrredit man nu hámis. Veaiki lea liigutmeahttun metálla servodaga elektrifiseremis. 1900 ja 2014 gaskkas lea máilmmi veaikegeavahus lassánan 3,4 proseanttain jahkái. Gáibiduvvo olu veaiki sihkkarastit molsuma ruoná servodahkii. (NGU raporta "mineraler for det grønne skiftet" 2016)

 

Geasa minerálaprojeakta lea ávkin?

  • Nussir ASA gullá stuorámus minerálaprojeavttaide Norggas guhkes áigái. Veaikki roggan Fálesnuori gielddas lasiha norgalaš minerálaealáhusa eksportaboađuid ja árvoráhkadeami. Minerálaprojeakta nanne ealáhusaid vuođu davvin ja addá ovddida positiivvalaččat báikkálaš servodaga Fálesnuori gielddas ja dan birra, go e.e. buktá ođđa bargosajiid ja industriála gealbbu.

 

Mo ruvkeprojeakta ruvkeprojeakta boazodollui ja eará sámi beroštumiide?

  • Ruvkeprojeakta lea plánejuvvon boazoorohaga 22 Fieddara rájáid siskkobeallái, ja boazoorohaga 20 Fálá giđđa- ja čakčajohtolaga ala. Fálesnuori gielddas lea maiddái mearrasámi veahkadat.
  • Ruvkeguovlu lea oalle smávva areála ja lea plánejuvvon eatnanvulošdoaibma, danin departemeanta atná ahte projeavttas leat unna váikkuhusat boazodollui.
  • Departemeanta oaidná dattege ahte ruvke sáhttá čuohcat boazodollui daningo guvlui šaddet eanet olmmošlaš doaimmat. Ii leat vejolaš cealkit dárkilit mo dat čuohcá bohccuide, muhto departemeanta lea atnán vuođđun fágalaš cealkámušaid, mat čájehit ahte boazu dábálaččat garvá vieris áđaid, šláma ja eará olmmošlaš doaimmaid.
  • Váikkuhusaid geažil departemeanta lea gáibidan máŋga muddejeaddji doaibmabiju, maid Nussir ASA ferte čađahit, earret eará ahte Gumppenjuni gávdnoštumis galgá doaibma ollásit bissehuvvot guottetáiggi.
  • Mearravuorkkás lea ráddjejuvvon váikkuhus mearrasámiid vuotnageavaheapmái.
  • Lea árvvoštallojuvvon ahte mearrádus addit lobi nuoskkidanlága mielde ja ovddit mearrádus dohkkehit regulerenplána eai rihko álgoálbmogiid kulturgeavaheami vuoigatvuođaid álbmotrievtti mielde.
  • Sihke dan oktavuođas go Dálkkádat- ja birasdepartemeanta gieđahalai luoitinlobi váidalusaid, ja go Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta gieđahalai doaibmalobi ohcamuša, dollojuvvojedje ráđđádallančoahkkimat Sámedikkiin ámmátdásis ja politihkalaš dásis. Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta lea maiddái ráđđádallan boazoorohagaiguin, maidda ášši guoská. Ráđđádallamiin ii olahuvvon ovttaoaivilvuohta.

 

Mat leat minerálaprojeavtta golut servodahkii?

  • Doaibmalobi gieđahallamis departemeanta lea geahčadan man muddui ruvke ovddida árvoráhkadeami ja buohtastahttán negatiiva váikkuhusaiguin, mat šaddet birrasii ja boazodollui. Leat logut, mat čájehit man muddui fitnodaga gávpejorru ovddida árvoráhkadeami, muhto negatiiva váikkuhusait birrasii ja boazodollui eai leat olus haddemeroštallojuvvon.
  • Birasdirektoráhtta árvvoštalai nuoskkideami vahágiid ollislaččat ja buohtastahtii ovdduiguin, mat doaibmabijus bohtet árvoráhkadeami hámis. Sin mearrádusas lohká ahte stuorámus negatiiva birasváikkuhus lea ahte 10-15 proseantta Riehpovuona areálain váldojuvvo geavahussii, ja ahte vuorkáguovllu bodnefauna duššá.
  • Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta oaidná ahte boazodollui čuohcá go olmmošlaš doaimmat lassánit, muhto lea árvvoštallojuvvon ahte dat váikkuhus lea ráddjejuvvon.

 

Leago Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta árvvoštallan mearravuorkálobi ođđasit?

  • Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta lea dahkan mearrádusa addit doaibmalobi minerálalága mielde. Lobi bázahusmássáid vurkemii mearravuorkái attii Birasdirektoráhtta ođđajagimánu 15. b. 2016, ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanta bisuhii lobi váidalusaid gieđahallama maŋŋá, juovlamánu 19. b. 2016.

 

Sáhttágo doaibmalohpemearrádusa váidalit?

  • Mearrádus doaibmalobi addimis Nussir ASA:i sáhttá váidaluvvot Gonagassii Stáhtaráđis dábálaš hálddahusrievttálaš njuolggadusaid mielde. Váidalus sáhttá sáddejuvvot Ealáhus- ja guolástusdepartementii, mii guorahallá váidalusa ákkaid ja árvvoštallá mearrádusa ođđasit, ovdal go dat vejolaččat sáddejuvvo Gonagassii Stáhtáráđis mearrideapmái.

 

Dá leat vástádusat muhtin guovddáš gažaldagaide mearravuorkká mearrádusa hárrái

 

Maid sisdollet bázahusmássát mat galget vurkejuvvot vuonas?

  • Go veaikki rogget, de ferte málmma biđget ja gieđahallat (verdnet ja čuoldit) čuoldinráhkkanusas. Čuoldinproseassas geavahit kemikálaid, mat čuldet veaikeminerálaid. Millejuvvon málbmabázahusat jođihuvvojit mearravuorkái bohccejohtasa ráigge. Dát bázahusmássá sisdoallá uhcit meriid metállaid mat leat garrasit minerálalaččat čatnasan, ja kemikálaid.

 

Čuohcágo mearrádus vuona guollemáddodahkii? 

  • Ruvkedoaimma birasvákkuhusat leat vuđolaččat čielggaduvvon. Lea uhccán jáhkehahtti ahte vurken mielddisbuktá mearkkašahtti vahágiid mearrabirrasa luonddumáŋggadáfotvuhtii ja vuona guollenáliide vuorkáguovllu olggobealde.

 

Mat leat doaibmabiju stuorámus nuoskkidanváikkuhusat?

  • Doaibmabiju deaŧalaččamus nuoskkidanváikkuhus lea ahte oassi Riehpovuonas váldojuvvo ruvkke atnui ja ahte guovllu bodnefauna duššá. Liikká ii leat várra ahte Riehpovuona ekovuogádat ollislašvuohtan vaháguvvá mearkkašahtti láhkai.
  • Vuona regulerejuvvon vuorkáguovlu lea sullii gávcci km2.

 

Leatgo mearravuorkkás negatiiva čuovvumušat mearrabirrasa luonddumáŋggadáfotvuhtii?

  • Guorahallamat čájehit ahte partihkkaliid (ávnnasčalmmiid) leavvanriska lea uhcci. Danne ii leat jáhkehahtti ahte vurkemis leat negatiiva čuovvumušat mearrabirrasa máŋggadáfotvuhtii vuorkáguovllu olggobealde. Leat liikká mearriduvvon stuorámus lobálaš logut dasa, man ollu partihkkalat ožžot leavvat sihke láskut ja ceaggut, ja gáibiduvvo goziheapmi.

 

Mo sáhttá suovvat mearravuorkká bidjat nationála luossavutnii?

  • Riehppovuonas ja Riehpovuonjogas lea nationála luossavuona ja nationála luossačázádaga stáhtus. Dat suodjalanvuohki ii hehtte addimis lobi mearravurkemii.
  • Lea uhccán várra ahte fáhkka dáhpáhuvvet áššit, mat mielddisbuktet duođalaš váikkuhusaid.

 

Váikkuhago mearravuorká lussii?

  • Vuorká váikkuha unnán lussii.

 

Leago gáddevuorká buoret go mearravuorká?

  • Juohke ášši árvvoštallojuvvo konkrehtalaččat. Eai leat fágalaš vuođut čuoččuhit ahte gáddevuorká livččii oppalaččat buoret go mearravuorká. Dán konkrehta dáhpáhusas lea mearravuorká árvvoštallojuvvon buoremus molssaeaktun. Golbma gáddevuorkámolssaeavttu, mat árvvoštallojuvvojedje, livčče mielddisbuktán mearkkašahtti negatiiva čuovvumušaid boazodollui.
  • Dán áššái mearriduvvon regulerenplána eaktuda mearravuorkká. Molssaeavttut árvvoštallojuvvojedje dan oktavuođas go ášši gieđahallojuvvui nuoskkidanlága mielde.

 

Manne Norga atná mearravuorkkáid go juo nu hárve eará riikka dahket dan?

  • Vejolaš ágga dasa ahte nu unnán riikkat vurkkodit bázahusaid vuonain, lea ahte unnán eará riikkain lea seamma topografiija go Norggas, gos leat eatnat vuonat ja alla gáissát vuotnagáttiin.
  • Norggas mii árvvoštallat iešguđege ášši konkrehtalaččat. Ii leat fágalaš vuođđu čuoččuhit ahte gáddevuorká oppalaččat lea buoret go mearravuorká. Mii buohtastahttit álo molssaevttolaš čovdosiid ja árvvoštallat buriid ja heajos beliid.

 

Makkár vásáhusat leat vuorkkáiguin mat dál leat doaimmas (njeallje vuorkká)?

  • Mis leat badjel golbmalogi jagi vásáhusat Norggas ja riikaidgaskasaččat mearravurkemiin, seammás go birasgáibádusat vurkemii leat šaddan čavgadeabbon.
  • Vásáhusat čájehit ahte šaddá ođđa bodnefauna viđa – logi jagi geažes maŋŋá go vurken lea loahpahuvvon. Goziheapmi lea deaŧalaš árvvoštallan dihtii čuovvugo doaibma eavttuid mat leat biddjojuvvon.

 

Geavahitgo fitnodagas birasmirkkuid mat luitojuvvojit vutnii?

  • Kemikálain, maid lea addojuvvon lohpi atnit, lea uhccán birasmearkkašupmi. Leat biddjojuvvon čavga eavttut kemikálaid luoitimii ja luoitima goziheapmái ja dasa makkár váikkuhusaid dat mielddisbuktet.

 

Levvetgo bázahusmássáid nanopartihkkalat vutnii?

  • Nanopartihkkalat leat juohke sajis luonddus. Lea uhccán jáhkehahtti ahte partihkkalat mat levvet vurkemis, sierranit dain mat juo golget vutnii jogain ja jogažiin.

 

Levvetgo bázahusmássáid lossametállat vutnii?

  • Lahcingeahččaleamit ja rehkenastimat čájehit ahte geađgemássáin golget uhccán metállat mearračáhcái. Veaikki ja nihkkela hivvodagat čázis leat uhcit danne go metállat leat garrasit gitta bázahusas.

 

Mii dáhpáhuvvá juos garra bárut doidet mielddiset lossametállaid ja nuoskkidit stuorra osiid vuonas?

  • Bázahusmássá galgá vurkejuvvot vuona bodnái ja lossametállat leat garrasit gitta bázahusain.
  • Guorahallamat čájehit ahte partihkkaliid leavvama riska lea uhcci ja nuba leage uhccán jáhkehahtti ahte vurken mielddisbuktá negatiiva čuovvumušaid ja nuoskkideami vuorkáguovllu olggobeallái. Leat liikká biddjojuvvon eavttut partihkkaliid maksimála lobálaš leavvamii sihke ceaggut ja láskut, ja velá oktilaš goziheapmái. Dát máksá ahte mearkkašahtti leavvan vuorkáguovllu olggobeallái ii leat lobálaš ja fitnodat ferte bissehit vurkema juos eai doala eavttuid.

 

Leago luoitinlohpi loahpalaš?

  • Dálkkádat- ja birasdepartemeantta mearrádus lea loahpalaš iige sáhte váidaluvvot viidáseappot.

 

 



Sørsamisk:

Gyhtjelassh jïh vaestiedassh gruvagïehtelimmien bïjre Fálesnuorren tjïeltesne jïh mearoedeponijen bïjre Riehppovuotnesne 

Goevten 14.b. riejries sjïdti Jieleme- jïh göölemedepartemeente Nussir ASA:se gïehtelimskonsesjovnem vadta kåahperem evtiedidh Fálesnuorren tjïeltesne.

Gruvaprosjeekte sæjhta jielemevåaromem noerhtesne nænnoestidh orre barkoesijjiejgujmie jïh ekonomeles læssanimmiem evtiedidh.

Nussir ASA lij aarebe åådtjeme stuvrehtimmiesoejkesjem jååhkesjamme Tjïelte- jïh orrestehtemedepartemeenteste 2014. Jïh dah leah luejhtemeluhpiem åådtjeme Byjresedirektoraateste 2016 (luhpie mïsse Klijma- jïh byjresedepartemeente aaj jååhkesji). Dïhte luhpine åådtje baatsahtassh våårhkedidh mearoedeponijesne Riehppovuotnesne, striengkies byjresekrïeveminie.

Daesnie naan vihkeles gyhtjelassi vaestiedassh aamhtesisnie:

Magkeres gruvagïehtelimmie daate?
Nussir ASA lea luhpiem åådtjeme kåahperem evtiedidh Nussir-feeltesne jïh Gumppenjunnesne Fálesnuorren tjïeltesne. Daate vierhtiesjugniedimmiem vadta jïh barkoesijjieh sjugnede Finnmaarhken dajvesne.

  • Dïhte lea luhpiem vadteme 50 000 tonnh kåahperekonsentraatem darjodh fïerhten jaepien. Daarpesje medtie 400 000 tonnh metallehts kraeviesbïerjem olkese vaeltedh fïerhten jaepien, mah edtja annjebodts vöörhkedh gierkiedeponijesne laantesne.

Mij lea gïehtelimskonsesjovne?

  • Jis sæjhta mineraalh evtiedidh sjïere såarhteste jïh veahkeste gïehtelimskonsesjovnem daarpesje mineraalelaaken mietie. Dïhte sïejhme Direktoraate mineraalereeremen åvteste mij gïehtelimskonsesjovnem juaka, men naan aejkien Jieleme- jïh göölemedepartemente jis lea evtiedimmien bïjre Finnmaarhkesne jïh jis Saemiedigkie ovgeahpan.
  • Gosse åejvieladtjh vuarjasjieh jis dah edtjieh gïehtelimskonsesjovnem vedtedh dellie lïhkebe vuartasjieh gellie ovmessie tsiehkieh darjoeminie: gaskem jeatjah jis evtiedimmie maahta vierhtiesjugniedimmiem jïh jielemeevtiedimmiem læssanidh, jis dïhte byjresem jïh lïhkesdajvem krööhkestidh, jïh jis darjome saemien kultuvredarjoemidie krööhkeste.

Mannasinie departemeente gïehtelimskonsesjovnem vadteme Nussirasse?

  • Dïhte lea luhpiem vadteme kåahperem evtiedidh juktie gruvaprosjeekte sæjhta jielemevåaromem noerhtesne nænnoestidh jïh evtiedidh. Nussir ASA lea aktem dejstie stööremes mineraaleprosjeekteste Nöörjesne.
  • Gruvam realiseradidh sæjhta positijve lissiem vedtedh voengessiebriedahkem evtiedidh, orre barkoesijjiejgujmie, industrijelle maahtojne jïh ekonomeles sjïdtedimmine. Kåahperem evtiedidh Fálesnuorresne læssanamme eksportebaalhkide vedtedh jïh stuerebe vierhtiesjugniedimmiem.
  • Evtiedimmie mineraalijste destie sjædta stoerre veahkah baatsahtassijste. Luhpie kreava deerjemelaaken mietie, sïelte edtja eejnegen barkedh baatsahtasside vaeniedidh mah tjuara deponeradidh, vuekieh gaavnedh guktie maahta daejtie nuhtjedh. Ihkie jis daejtie bååstide dievhtedh jïh alternatijve nåhtojne nuhtjedh dan guhkie goh maahta, saaht daarpesje baatsehtasside deponeradidh.
  • Dah konsekvensh mearoedeponeeremistie eensilaakan vuarjasjamme, jïh Byjresedirektoraate meala dïhte byjresen åvteste jearsoes vååjnoe luhpiem gruvagïehtelæmman vedtedh deponeereminie striengkies krïevemigujmie. Mijjieh jearsoes ahte dah deponeradieh vuekine mij ij heerremh vedtieh byjresasse jïh mearoebeapmoejieliemasse.
  • Departemeente vuajna gruvaprosjeekte sæjhta båatsoem tsevtsedh, mohte prosjeekte galka gellie sjïehtedimmiejgujmie tjïrrehtidh mejtie tsevtsemem unniedidh. Mijjieh vuarjasjibie dan gaavhtan ahte gruvagïehtelimmie maahta båatsojne ektesne årrodh dennie dajvesne.

Sæjhta gruvagïehtelimmie dïenestem vadta?

  • Daesnie tjuara mineraaleåejvieladtjeh vuejnieh jis dah tsiehkieh mejnie mineraaleprosjeekten våarome lea realistihkeles. Vihkeles tsiehkie mineraaleprosjeektide dejnie såarhtine lea vuesiehtimmien gaavhtan guktie ïebneåasah jïh valutakuvsjh evtiedieh. Ij maehtieh vihtiesvoetine jiehtedh guktie dah sijhtieh båetije biejjine evtiedidh jïh jis mineraaleprosjeekte dïenestem vadta.
  • Mohte analysh mah Veartenebaanghke jïh Dïhte internasjonaale beetnehfåante tjïrrehtamme vuesiehtieh kåahpereåasam sæjhta daltesisnie årrodh båetije biejjine mestie gruvagïehtelimmie dïenestem vedtedh.

Guktie sjædta jis kåahpereåasa vualene, jallh kråvnakurse nænnoste?

  • Ovvihtiesvoete ïebneåaside jïh valutakursese tjatneme lea haesteme jeenjemes mineraaleevtiedimmieprosjeektide.
  • Departemeente lea vuarjasjamme prosjeekten våarome lea realistihken tsiehkieh jïh dïhte nænnoes vååjnoe jis dovne baalhkah jïh åasah jarkesieh, men naan ovvihtiesvoete sæjhta eejnegen årrodh.

Mïsse kåahpere nuhtjedh?

  • Kåahpere maahta gellie vuekieh nuhtjedh, jïh histovrijen tjïrrh daarpesjimh vielie kåahperem. Kåahperem nuhtjie gusnie vihkeles hijven vuekie elektrihkeles jïh termihkeles lijremem utnedh, vuesiehtimmien gaavhtan elektrihkeles lijreminie. Bijjelen 75 proseenth gaajhkh kåahparijstie mejtie evtedeminie nuhtjie el-faamoem skovhtedh ovmessie hammojne. Kåahpere lea dan gaavhtan vihkeles metalle gosse siebriedahkem elektrifiseredeminie. Gaskoeh 1900 jïh 2014 lea veartenen kåahperenåhtoem jeananamme 3,4 proseenth fïerhten jaepien. Dïhte kreava jïjnjh kåahperh guktie målsomem kruana siebriedahkese vïhtesjidh. (NGU:en reektese "mineraler for det grønne skiftet" 2016)

Gïeh aevhkiem utnieh mineraaleprosjeekteste?

  • Nussir ASA lea akte dejstie stööremes mineraaleprosjeektijste Nöörjesne. Kåahperem evtiedidh Fálesnuorren tjïeltesne sæjhta maehtedh evtiedidh jeananamme eksportebaalhkide jïh vierhtiesjugniedimmiem jeanene nöörjen mineraalejieliemisnie. Mineraaleprosjeekte sæjhta jielemevåaromem nænnoestidh noerhtesne jïh positijve lissiem vedtedh voengesiebriedahken evtiedæmman Fálesnuorren tjïeltesne jïh dan bïjre, gaskem jeatjah orre barkoesijjieh jïh industrijelle maahtoem.

Guktie gruvaprosjeekte båatsoem jïh jeatjah saemien jieliemidie tsevtsedh?

  • Gruvaprosjeekte lea soejkesjamme båatsoesïjten 22 Fiettaren dajvesne jïh aaj tsavtsa båatsoesïjtem 20 Fálá mij dan baaktoe jåhta fïerhte tjaktje jïh gïjre. Fálesnuorren tjïeltesne aaj mearoesaemieh.
  • Juktie gruvan vierhkiesijjie lea konsentreradamme relatijve onne areaalesne jïh dïhte lea jåartannuelesne-gïehtelimmiem soejkesjamme, departemeente meala prosjeekte sæjhta gaertjiedamme tsevtsemem utnedh båatsosne.
  • Departemeente læjhkan goerehte gruva maahta båatsoem tsevtsedh negatijven vuekine dïhte dan gaavhtan jeananamme darjomh almetjistie. Ij maehtieh jiehtedh guktie båatsoem tsevtsedh, men departemeenten våarome lea faageles dïejvesh mah vuesiehtieh ammes elemeenth, tjarke tjoejh jïh jeatjah almetji barkoeh bovtsh heerredidh dajvesne årrodh.
  • Dan tsevtsemen gaavhtan lea departemeente krïevemh krïeveme gellie gaertjiedamme råajvarimmieh mej mietie Nussir ASA tjuara krööhkestidh. Gaskem jeatjah krïeveme ellies tjöödtjestimmie gïehtelimmesne Gumppenjunnjesne gosse bovtsh suehpiedieh.
  • Mearoedeponije gaertjiedamme tsavtsa mearoesaemiej åtnoem gosse voenem nuhtjieh.
  • Dïhte lea vuarjasjamme ahte nænnoestimmie luhpiem vedtedh deerjemelaaken mietie jïh aarebi nænnoestimmie reguleeremesoejkesjem jååhkesjidh eah leah aalkoealmetji reaktaj vööste kultuvresujhtemasse åålmegereaktan mietie.
  • Dovne gosse Klijma- jïh byjresedepartemeente luejhtemeluhpien laejhtiemidie gïetedi, jïh gosse Jieleme- jïh göölemedepartemeente ohtsemem gïehtelimskonsesjovnen bïjre gïetedi lij konsultasjovnetjåanghkoeh Saemiedigkie embeeten daltesinie jïh politihken daltesinie. Jieleme- jïh göölemedepartemeente lea aaj konsultasjovnide tjïrrehtamme dej båatsoesïjtigujmie. Dah idtjin konsultasjovnine seamedh.

Maam tjuara siebriedahke mineraaleprosjeekten åvteste maeksedh?

  • Konsesjovnegïetedimmesne lea departemeente lissiem vuajneme vierhtiesjugniedimmien vööste negatijve konsekveensh byjresisnie jïh båatsosne. Mearan vierhtiesjugniedimmiedåarjoe sïelten åesiestimmeste lea taalligujmie tjaaleme, ij leah dah negatijve illedahkh båatsosne jïh byjresisnie seamma vuekine taalligujmie tjaaleme.
  • Byjresedirektoraate elliesvoetevuarjasjimmiem darjoeji dejstie deerjemi heerremh aevhkiej vööste mestie råajvarimmeste båetieh dennie vierhtiesjugniedimmien hammojne. Dej nænnoestimmesne tjåådtje dïhte vihkeles negatijve byjreseeffekte lea 10-15 proseenth dajveste Riehppovuotnesne våårhkedidh jïh betniefaunam deponijedajvesne dassedh.
  • Jieleme- jïh göölemedepartemeente gaavna båatsoem saaht negatijve vuekine tsavtsa lissiehtamme almetji darjoemistie, men dïhte lea vuarjasjamme daate tsevtseme sæjhta gaertjiedamme årrodh.

Lea Jieleme- jïh göölemedepartemeente mearoedeponijen luhpiem ikth vielie vuarjasjamme?

  • Jieleme- jïh göölemedepartemeente lea nænnoestamme vedtedh gïehtelimskonsesjovnem mineraalelaaken mietie. Luhpiem baatsehtasside deponeradidh mearoedeponijesne lea Byjresedirektoraate vadteme tsïengelen 15.b. 2016, jïh Klijma- jïh byjresedepartemeente dïsse jååhkesji laejhtemegïetedimmien mænngan goeven 19.b. 2016.

Maahta nænnoestimmiem gïehtelimskonsesjovnen bïjre laejhtedh?

  • Nænnoestimmiem vedtemen bïjre gïehtelimskonsesjovnem Nussir ASA:ese maahta Gånkese staateraeresne laejhtedh sïejhme reeremereaktaj njoelkedassi mietie. Laejhtemem seedtie Jieleme- jïh göölemedepartemeentese, mij laejhtemevåaroemidie vuartesje jïh nænnoestimmiem orresth vuarjesje, åvteli saaht Gånkese staateraeresne seedtedh desnie galka nænnoestidh.

Daesnie vaestiedassh vihkeles gyhtjelassh mearoedeponijen nænnoestimmien bïjre

Mah leah baatsahtassine mah edtjieh voenesne deponeradidh?

  • Guktie kåahperem evtiedidh tjuara maalmem kroehkedh jïh darjoehtidh (meeleme jïh öörneme) öörnemevierhkesne. Öörnemeprosessesne kjemikaalijh nuhtjedh guktie kåahperemineraalide evtiedidh. Baatsehtassh meeleme maalmeste mearoedeponijese buektedh gïrsi tjïrrh. Daan baatsehtassen sisnie unnebe veahkah metallijste mah leah tjarke mineraaleles tjatneme jïh kjemikaalijh.

Sæjhta nænnoestimmeste skaarah sjïdtedh guelide voenesne?

  • Byjresetsevtsemh gruvan gïehtelimmeste leah eensilaakan goerehtamme. Ij saaht deponeeremistie skaarah sjïdtedh marijne eatnemegellievoetesne jïh guelide voenesne deponijedajven ålkoelisnie.

Mah dah deerjemeeffekth dorjemistie?

  • Dïhte vihkielommes deerjemeeffekth råajvarimmeste lea bieliem Riehppovuotneste våårhkedidh jïh betniefaunam dejnie dajvesne dassedh. Læjhkan ij leah vaahra stoerre skaarah ekoöörnegisnie ellies Riehppovuotnesne.
  • Dïhte reguleradamme deponijedajve voenesne lea medtie gaektsie km2.

Sæjhta mearoedeponije negatijve konsekvensh utnedh marijnen eatnemegellievoetese?

  • Goerehtimmieh vuesiehtieh vaahra partihkeleseejeme lea onne. Dïhte lea dan gaavhtan ij sån deponeereme sïjhth negatijve konsekveensh utnedh marijnen eatnemegellievoetese deponijedajven ålkoelisnie. Dïhte lea seamma saahta tsiehkieh tseegkeme jeenjemes luhpiedamme partihkelijstie seejemem dovne vertikaale jïh horisontaale, jïh aaj krïevemh daam vaaksjodh.

Guktie maahta luhpiem mearoedeponijese vedtedh nasjonaale loesevoenesne?

  • Riehppovuotna jïh Riehppovuotnajeanoe staatusem utnieh goh nasjonaale loesevoene jïh nasjonaale loesejeanoe. Daate vaarjelimmieresjijme ij leah heerreme guktie maahta mearoedeponeeremem luhpiedidh.
  • Dïhte lea onne vaahra faahketji deahpadimmieh mestie ålvas konsekveensh sjidtieh.

Guktie mearoedeponije loesem tsavtsa?

  • Loese sæjhta onne graadine deponijeste tsevtsedh.

Lea eatnemedeponije buerebe mearoedeponijeste?

  • Fïere aamhtese konkreeteles vuarjasjidh. Ij gååvnesh faageles våarome jiehtedh deponije laantesne lea buerebe goh deponije mearosne. Daennie konkreete tsiehkesne lea mearoedeponije vuarjasjamme bööremes alternatijvem. Dah golme alternatijvh laantedeponijide mah lin vuarjasjamme, dejstie stoerre negatijve konsekveensh båatsose sjïdtedh.
  • Dïhte nænnoestamme reguleeremesoejkesje daennie aamhtesisnie tsïhkestahta mearoedeponije. Alternatijvh lin vuarjasjamme gosse aamhtesem gïetedamme deerjemelaaken mietie.

Mannasinie Nöörje mearoedeponijem nuhtjie gosse dan vaenie laanth dam darjoeh?

  • Sån akte tsiehkie dan vaenie laanth mah voenine deponeredeminie, lea vaenie jeatjah laanth utnieh seamma topografijem goh Nöörje, mij åtna gellie voenh jïh jolle vaerieh voeni lïhke.
  • Nöörjesne mijjieh fïere aamhtesem konkreete vuarjasjibie. Ij gååvnesh faagele våarome jiehtedh laantesne deponeradidh lea buerebe enn mearosne deponeradidh. Mijjieh sïjhtebe eejnegen alternatijve vaestiedassh sinsitnien vööste vuarjasjidh, jïh aevhkieh jïh heerremh vuarjasjidh.

Mah dååjrehtimmieh utnieh dej deponijigujmie mah daen biejjien juhtieh (daelie njieljie deponijh)?

  • Mijjieh bijjelen golmeluhkie jaepiej dååjrehtimmieh Nöörjesne jïh internasjonaaline mearoedeponijigujmie, seamma aejkien goh byjresekrïevemh mearoedepojijese lea striengkebe evtiedamme.
  • Dååjrehtimmieh vuesiehtieh orre betniefaunam sjïdtede vïjhte – luhkie jaepiej mietie mænngan deponeeremem orrijamme. Vihkeles vaaksjodh juktie vuarjasjidh jis gïehtelimmiem lea dej tsiehkiej mietie mah leah krïeveme.

Sæjhta sïelte byjresekrodth nuhtjedh mah voenese luajhtasåvva?

  • Dah kjemikaalijh mah leah luhpie utnedh, ij sïjhth byjresem tsevtdedh. Dïhte lea striengkies tsiehkieh tseegkeme kjemikaalijh olkese luejhtedh jïh luejhtemh vaaksjodh jïh dah effekth mah luejhtemijstie båetieh.

Maehtieh nanopartihkelh baatsahtassijste voenese haasenidh?

  • Nanopartihkelh gaajhkene lehkesne eatnamisnie gååvnesieh. Dah eah jaehkieh partihkelh deponeeremistie edtjieh juekedh dejstie mah joe voenese båetieh johki jïh jeanoej mietie.

Maehtieh löövlesmetallh baatsahtassijste voenese haasenidh? 

  • Lïekemeteesth jïh ryöknemh vuesiehtieh vuelie lïekeme metallijste gierkiebaatsahtassijste mearoetjaatsan. Kåahperen jïh nikkelen konsentrasjovnh tjaetsiesööjlesne leah dan vuelie juktie metallh leah baatsahtasside dabran.

Guktie sjædta jis stoerre baaroeh löövlesmetallide dubpiedieh jïh stoerre bielieh voeneste deerjieh?

  • Baatsahtassh edtjieh voenen betnesne deponeradidh jïh löövlesmetallh baatsahtasside dabran.
  • Goerehtimmieh vuesiehtieh vaahra partihkelh haasenieh lea onne jïh dan gaavhtan ij sån deponeereme sïjhth negatijve konsekveensh utnedh jïh deerjedh deponijedajven ålkoelisnie. Krïevemh gååvnesieh man jïjnjh partihkelh åadtjoeh haasenidh dovne vertikaale jïh horisontaale, jïh aaj krïevemh eejnegen vååksjemasse. Daate sæjhta jiehtedh stoerre haasenimmie deponijedajven ålkoelisnie luhpehts jïh sïelte tjuara deponeeremem staanadidh jis ij leah tsiehkiej mietie. 

Lea luejhtemeluhpiem minngemosth nænnoestamme?

  • Klijma- jïh byjresedepartemeenten nænnoestimmie lea minngemosth nænnoestamme jïh ij maehtieh daam laejhtedh.

 

 

 

Bajás