Stáhta fállá 109,5 miljovnna kruvnnu boazodollui

Stáhta šiehtadallanlávdegoddi lea otne ovdanbidjan fálaldaga boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiidda. Stáhta šiehtadallanlávdegoddi árvala rámma mii lea 109,5 miljovnna kruvnnu. Dat lea seammá stuora rámma go gustojeaddji šiehtadusas.

Stáhta šiehtadallanlávdegoddi lea otne ovdanbidjan fálaldaga boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiidda. Stáhta šiehtadallanlávdegoddi árvala rámma mii lea 109,5 miljovnna kruvnnu. Dat lea seammá stuora rámma go gustojeaddji šiehtadusas.

Boazodoallošiehtadusa 2014/2015 fálaldagas čujuhuvvo ahte lea politihkalaš mihttomearri ovddidit boazodoalu beaktilis márkanguvllot ealáhussan mii lea gánnáhahtti guhkesáiggi perspektiivvas. 

Bistevašvuohta ja diehttevašvuohta
Boazodoallošiehtadus 2014/2015 lea heivehuvvon Boazodoallostivrra geahpedanmearrádusa maŋimuš jahkái  ahte golmma jagi áigodagas geahpedit boazologu. Dainna vuolggasajiin oaidná Stáhta šiehtadallanlávdegoddi dehálažžan bisuhit dálá doarjjavuogádaga váldolinjjáid, gos njuolggodoarjagat leat čadnon buvttadeapmái. Stáhta árvvoštallama mielde dat mielddisbuktá stáđisvuođa ja diehttevašvuođa boazodoallošiehtadusa ortnegiid ektui.

Eambbo njuovvan ja gálvojohtu bohccobierggus
Boazologu heiveheapmi gáibida lasihit njuovvanbohccuid logu. Danne lea ge dál mearriduvvon vuoruhit doaibmabijuid mat lasihit njuovvanbohccuid ja gálvojođu bohccobierggus. Dán barggus lea dehálaš ahte boazodoallošiehtadusa váikkuhangaskaoamit ovttastahttojuvvojit nu ahte beaktileamos lági mielde juksá mearriduvvon mihttomeriid. Das lea mearrideaddjin ahte boazodoalloláhka ja boazodoallošiehtadus deavdiba ja heiveheaba goabbat guoibmáseaskka. Dohkkehuvvon doallonjuolggadusat ja daid čuovvoleapmi leat resursahálddašeami vuođđun ovddas guvlui, ja fertejit leat eaktun dasa ahte boazodoallolága mearrádusat geavahuvvojit.  Dat mearkkaša ahte siidaosiin ii leat vuoigatvuohta oažžut doarjagiid jos eai unnit boazologu geahpedanmearrádusaid mielde. Fálaldat láhčá dili movttiidahttit boazodoalu márkan váste buvttadeapmái ja árvoháhkamii, ja lea ge erenoamážit ásahuvvon boazodolliid várás geain boazodoallu lea váldoealáhussan.

-Dáinna fálaldagain lea ealáhus ožžon buori vuođu lasihit njuovvama ja gálvojođu bohccobierggus. Eambbo njuovvan lea dehálaš sihke dasa ahte heivehit boazologu guohtuneatnamiidda, doppe gos boazolohku lea menddo allat, ja dasa ahte bohccobiergosuorgi galgá sáhttit leat lágidandoaimmalaš ja dakko bokte sihkkarastit ja ovddidit bohccobierggu posišuvnna gálvomárkanis, cealká Stáhta šiehtadallanjođiheaddji Anne Marie Glosli.

Fra dagens overrrekkelse av Statens tilbud, Statens forhandlingsleder Anne Mari Glosli og Norske Reindriftsamers Landsforbunds (NRL) leder Nils Henrik Sara
Statens forhandlingsleder Anne Mari Glosli og Norske Reindriftsamers Landsforbunds (NRL) leder Nils Henrik Sara (Foto: LMD) Klikk på bildet for stort format.