Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Stáhtarehketdoallu 2018

Stáhtabušeahta ja Statens Pensjonsfonda (Stáhta penšuvdnafoandda) obbalaš badjelbáza lei 257,4 miljárdda ruvnno 2018:s. Stáhtarehketdoalu oljomuddejuvvon vuolláibáza, mii lei 218,5 miljárdda ruvnno 2018:s, mii lea lea 7,0 miljárdda unnit go ođđasalderejuvvon bušeahtas lei biddjojuvvon vuođđun. Dan čájeha stáhtarehketdoallu mii odne biddjojuvvui ovdan.

Sisaboađut ledje 6,2 miljárdda allelis, ja golut fas ledje 0,8 miljárdda ruvnno vuollelis go ođđasalderejuvvon bušeahtas mii mearriduvvui juovlamánus 2018:s. Vearut ja divadat ledje 3,8 miljárdda ruvnno badjelis. Lassisisaboađut mat vuođđudit lassigoluid ledje, 3 miljárdda ruvnno, ja eará sisaboađut šadde fas oktiibuot 1,1 miljárdda ruvnno stuorábut go ođđasalderejuvvon bušeahtas.

Oljomuddejuvvon vuolláibáza šattai 36,9 miljárdda ruvnno unnit go salderejuvvon bušeahtas mii mearriduvvui 2017 čavčča. Golut ledje 7,4 miljárdda ruvnno vuollelis. Vearro- ja divat- sisaboađut ledje 12,5 miljárdda ruvnno allelis, reanto- ja vuoitooassesisaboađut šadde 9,0 miljárdda ruvnno stuorábut ja eará sisaboađut ledje fas ruvnno 8,0 miljárdda ruvnno allelis.

Erohus gaskal bušeahta ja jagi 2018 ii leat vealla das mii lea leamaš dábálaš erohus. Oljomuddejuvvon vuolláibáza 2018:s lei 4,3 miljárdda ruvnno unnit go 2017:s.

Mihtiduvvon struktuvrralaš, oljomuddejuvvon vuolláibáhcagiin lea petroleumsisaboađuid geavaheapmi 2018:s rehkenastojuvvon leat 213,8 miljárdda ruvnno dahje 2,5 proseantta Statens pensjonsfond utlandas (SPU) (Stáhta penšuvdnafoanddas olgoriikka) 31.12.2017. Dat lea rievddakeahttá das mii rehkenastojuvvui ođđasalderejuvvon bušeahtas.

Statens pensjonsfonda (Stáhta penšuvdnafoandda) kapitála unnui 241,7 miljárdda ruvnnuin 2018:s. Njiedjan lea eanas čadnojuvvon SPO:ii. Jagi 2018 lea SPU (SPO) girjejuvvon árvu kapitálarehketdoalus 8243,4 miljárdda ruvnno, ja Statens pensjonsfond Noreg (SPN) (Stáhta penšuvdnafoanda Norga) árvu lea fas 239,2 miljárdda ruvnno.

 

FÁKTÁBOKSA

Stáhtarehketdoalu birra

Finánsadepartemeanta ráhkada jahkásaččat stuorradiggedieđáhusa nr. 3 stáhtarehketdoalu birra. Dieđáhusas lea dihto nummar ja sáddejuvvo Stuorradiggái ovdal miessemánu 1. beaivvi. Stáhtarehketdoallu sisttisdoallá juolludusrehketdoalu ja kapitálarehketdoalu.

1. kapihttala almmuha stáhtarehketdoalu obbalaččat ja čájeha bušeahttabalánssa ja stáhtabušeahta ja Statens pensjonsfonda (Stáhta penšuvdnafoandda) obbalaš badjelbáhcaga. Stáhta ruhtadandárbu boahtá maiddái ovdan. 2. kapihttal čájeha movt golut ovdánit iešguhtege departemeantasuorggis. 3.kapihttalis lea sáhka bohtosis ja Statens pensjonsfonda (Stáhta penšuvdnafoandda) ovdáneamis. 4. kapihtal čájeha stáhta balánssa (kapitálarehketdoalu) oktan dehálaš rievdamiid nohtaiguin. 4. kapihtal čájeha maiddái Stáhta reantosisaboađuid- ja -goluid ja stáhta dáhkádusovddasvástádusa.

Juolludusrehketdoallu juohke bušeahttapoastta bohtosa stáhtabušeahtas. Rehketdollui fievrreduvvon golut ja sisaboađut, ovddit jagi sirdojuvvon juolludus, obbalaš juolludusa, ja juolludus sirdojuvvon boahtte jahkái sirdojuvvon bohtet ovdan, gč. dieđáhusa mildosiid 2.1 ja 2.2.

Kapitálarehketdoallu čájeha stáhta ruđalaš balánssa gaskal earret eará stáhta reaidaruhtaráju, Statens pensjonsfond (Stáhta penšuvdnafoandda), oasusruhtaráju, stáhtabáŋkkuid luoikama ja stáhtavealggi, gč. dieđáhusa mildosa 3.1.

Dieđáhusa mildosiin 1-5 i gávdnojit maiddái eanet lassispesifikašuvnnat rehketdollui, earret eará Stuorradikki juolludusnjuolggadusaid §13:ža gáibádusaid geažil.

Portálas statsregnskapet.no lea álkis ja gráfalaš ovdanbuktin stáhta sisaboađuin ja goluin, ja dáhká vejolažžan buohtastahttit stáhta ásahusaid rastá. Dás gávdnojit maiddái eanet bienalaš rehketdoallologut.

Tabealla 2018-bušeahtta guovddášlogot (mrd. ru.

ja proseanta) 

Salderejuvvon

Ođđasalderejuvvon

Rehketdoallu

A) Oljomuddejuvvon vuolláibáza

255,4

225,5

218,5

B) Struktuvrralaš, oljomuddejuvvon vuolláibáza

231,1

213,8

213,8

C) Struktuvrralaš vuolláibáza pst. Bb-nannán

Norggas

7,7

7,2

7,2

D) Struktuvrralaš vuolláibáza pst foandakapitálas

2,9

2,5

2,5

E) Duohta duogábealde gollolassáneapmi (pst.)

1,2

1,0

0,7

F) Stáhtabušeahta badjelbáza loatnatransfušuvnnaid

haga

0,0

0,0

7,0

G) Statens pensjonsfonda (stáhta penšuvdnafoandda)

badjelbáza

141,3

246,8

250,4

H) Stáhtabušeahta ja Statens pensjonsfonda (Stáhta

penšuvdnafoandda) badjelbáza

141,3

246,8

257,4

 

Tabealla 2 Oljomuddejuvvon vuolláibáhcaga rievdamat 2018:s (mrd. ruvnno) 

Salderejuvvon bušeahtas rehketdollui

Ođđasalderejuvvon bušeahtas rehketdollui

Niedjan oljomuddejuvvon vuolláibáhcagis

36,9 

7,0 

Netto sisaboahtorievdamat

29,5 

6,2 

Das leat:

Vearut ja divadat

12,5

3,8

Hálddašandoaimmahusaid sisaboađut

0,6

0,4

Reantosisaboađut ja earret Equinor

9,0

0,5

Sirdin Norgga Báŋkkus

-0,2

0,0

Lassisisaboađut mat vuođđudit lassigoluid

1,3

1,3

Eará sisaboađut departemeanttaid vuolde

6,2

0,3

 

Netto gollorievdamat

-7,4 

-0,8 

Das leat:

Álbmotoadju, oktan beaiveruđaiguin

-10,5

0,3

Reantogolut, stáhtavealgi

1,8

0,4

Eará netto rievdamat, mas leat lassigolut vuođđuduvvon lassisisaboađuide rehkenastojuvvon mielde

1,3

-1,4

 

 

Tabealla 3 2018 Stáhta penšuvdnafoanda 2018 (mrd. ruvnno) 

Stáhta
Penšuvdna-foanda
olgoriikka

Stáhta
penšuvdnafoanda
Norga

Oktiibuot
 

 

Netto ruhtajorru

251,0

 

251,0

 

- Sirdojuvvon stáhtabušeahtas

225,5

 

225,5

 

+ Reanttut ja vuoitu

217,2

7,8

225,0

 

= Badjelbáza

242,6

7,8

250,4

 

Kapitála.12.2017

8 484,1

240,2

8 724,3

 

+Badjelbáza

242,6

7,8

250,4

 

+ Valuhttaárvomudden

223,6

-

223,6

 

+ Ollašuhtton/Ollašuhtekeahtes vuoittut/massimat

-706,9

-8,8

-715,7

 

= Kapitála 31.12.2018

8 243,4

239,2

8 482,6

 

Rievdan árvu, foandakapitála

-240,7

-1,0

-241,7

 

 

 

Tabell 4 Rehketdoallu, salderejuvvon ja ođđasalderejuvvon bušeahtta (mill. ruvnno)

Rehket-
doallu 2017
 
 

 
Salderejuv-von bušeahtta
2018

Ođđasalde-
rejuvvon bušeahtta
2018

Rehket-doallu 2018
 

 

1.

Stáhtabušeahtta

       

A

Sisaboađut oktiibuot

1 225 888

1 255 665

1 353 746

1 350 591

A.1

Petroleumdoaimma sisaboađut

194 411

208 049

282 912

273 513

A.2

Sisaboađut earret petroleumdoaimma

1 031 477

1 047 616

1 070 834

1 077 078

B

Golut oktiibuot

1 280 867

1 327 982

1 320 348

1 318 145

B.1

Golut petroleumdoibmii

26 564

25 000

24 000

22 555

B.2

Golut earret petroleumdoaimma

1 254 303

1 302 982

1 296 348

1 295 590

 

Oljomuddejuvvon badjelbáza stáhtabušeahtas (A.2 ̶ B.2)

-222 826

-255 366

-225 514

-218 513

+

Sirdojuvvon Stáhta penšuvdnafoanddas olgoriikka

231 394

255 366

225 514

225 514

=

Stáhtabušeahta badjelbáza ovdal loatnatránsaakšuvnnaid

8 568

0

0

7 001

2.

Stáhta penšuvdnafoanda

       
 

Netto ruhtajorru petroleumdoaimmas stáhtabušeahtas (A.1 ̶ B.1), sirdojuvvo Stáhta penšuvdnafondii olgoriikka

167 847

183 049

258 912

250 959

-

Sirdojuvvon Stáhta penšuvdnafoanddas stáhtabušehttii

231 394

255 366

225 514

225 514

+

Reantosisaboađut ja foandda vuoitu

203 625

213 600

213 400

224 999

=

Stáhta penšuvdnafoandda badjelbáza

140 078

141 283

246 798

250 444

3.

Stáhtabušeahtta ja Stáhta penšuvdnafoanda

       
 

Badjelbáza oktiibuot

148 646

141 283

246 798

257 445

Bajás