Historjjálaš arkiiva

Statistihkkaláhkalávdegoddi geigii raporttastis

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

Professor Nils-Henrik M.von der Fehr geigii odne lávdegodderaportta «Ny lov om offisiell statistikk og Statistisk sentralbyrå» ruhtadanministarii Siv Jensenii (OB).

Lávdegoddi lea árvvoštallan statistihkkalága ja Statistihkalaš guovddášbyrå (SSB) doaimmaid. Gustovaš statistihkkaláhka mearriduvvui 1989:s. Láhkaásahusas leat dan rájes dahkkon dušše smávva rievdadusat.

– Sivvan manne nammadeimmet statistihkkalávdegotti lei ahte mii háliideimmet geahčadit norgga statistihkkalága stuorra rievdademiid ektui mat leat čađahuvvon dan rájes go láhka mearriduvvui, ja erenoamážit geahčadit čuovvu go SSB stivrenstruktuvra eurohpalaš njuolggadusaid. Mun áiggun vuđolaččat guorahallat lávdegotti árvvoštallamiid, dadjá ruhtadanministtar Siv Jensen.

SSB ovddasvástádus lea kártet ja vuoruhit almmolaš statistihkkadárbbuid, ovttastahttit statistihka maid eará almmolaš orgánat leat ráhkadan, ovdánahttit statistihkkavugiid ja geavahit statistihkaid analysa- ja dutkandoaimmain. SSB:s lea maid váldoovddasvástádus Norgga oassálastimis riikkaidgaskasaš statistihkkabarggus.

– Statistihkkaláhka lei hui ođđaáigásaš go mearriduvvui. Dan rájes leat eavttut statistihkkabuvttadeapmái sakka rievdaduvvon, sihke riikkas ja gaskariikkalaččat. Dat guoská earret eará vejolašvuođaide čohkket dieđuid ja geavahit registariid. Teknologalaš ovdáneapmi addá ođđa vejolašvuođaid, muhto seammás hástalusaid, erenoamážit persovdnasuodjaleami dáfus. Riikkaidgaskasaš statistihkkabargu lea maid šaddan hui viiddis, mii eanet go ovdal bidjá čielga eavttuid norgga statistihkkabuvttadeapmái, lohká ruhtadanministtar.  

Lávdegotti raporta NOU 2018:7 Ođđa láhka almmolaš statistihka ja Statistihkalaš goavddášbyrå birra sáddejuvvo gulaskuddamii lagamus áiggis.

Mii čujuhat preassadieđáhusaide gos raportta sisdoallu namuhuvvo.  

 

Loga eanet: