Historjjálaš arkiiva

Nannejuvvon ovttasbargu davvin

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

– Guoktelot jagi guhkes Barentsovttasbargu lea huksen luohttámuša guovllus riikarájiid rastá. Dát luohttámuš ja viiddis oktavuohta lea nannen ovttasbarggu gaskal Norgga ja Ruošša, earenoamážit davvin, dajai stáhtaministtar Jens Stoltenberg ovttasbarggu 20-jagi ávvudeami čalmmustahttimis Girkonjárggas.

– Guoktelot jagi guhkes Barentsovttasbargu lea huksen luohttámuša guovllus riikarájiid rastá. Dát luohttámuš ja viiddis oktavuohta lea nannen ovttasbarggu gaskal Norgga ja Ruošša, earenoamážit davvin, dajai stáhtaministtar Jens Stoltenberg ovttasbarggu 20-jagi ávvudeami čalmmustahttimis Girkonjárggas.

Barentsovttasbargui lea vuođđun 1993 Girkonjárggajulggaštus. Čoahkkimis Girkonjárggas dohkkehuvvui ođđa julggaštus. Dat nanne 1993 prinsihpaid, ja deattuha earenoamážit guovllu resursavejolašvuođaid. Julggaštusa bokte riikkat geatnegahttiba láhčit dili eambbo gávpeovttasbargui ja gávppašeapmái.

– Luohttámuš mii lea huksejuvvon riikkaid gaskkas davvin lea addán hui buori ovttasbarggu riikarájiid rastá mii dál addá dorvvolašvuođa, valljivuođa ja ovdáneami guovllus, dajai Stoltenberg maŋŋel Barents-čoahkkima Girkonjárggas.

Fievrredeapmi, dálkkádat ja oahppu leat leamašan dehálaš vuoruheamit norgga bealis.

Stoltenberg deattuhii ahte Barentsguovllus leat ollu luondduresurssat ja ahte ovddasguvlui ovttasbarggus lea sáhka das ahte ávkkástallat resurssaid ceavzilis lági mielde. Vuođđostruktuvrra huksen lea dehálaš ja sierra fievrredanplána Barentsguovllu váste galgá váikkuhit dasa.

Barents-njunuščoahkkimis oassálaste Norgga, Ruošša, Suoma ja Islándda stáhtaministarat, Eurohpá-kommišuvnna várrepresideanta, Ruoŧa ja Danmárkku olgoriikaministarat, oktan guovlulaš dási, álgoálbmot ja nuoraid ovddasteddjiiguin.  

Stoltenberg deaivvai Medvedjev

Barentsovttasbarggu čalmmustahttima oktavuođas deaivvai stáhtaministtar Stoltenberg iežas ruošša bargoustiba Dimitrij Medvedjev guovttebealat čoahkkimis.

– Čoahkkin Medvedjeviin Girkonjárggas lei buorre vejolašvuohta geahčadit stáhtusa min guovttebealat ovttasbarggu ovdáneamis dan 20 jagis mii lea gollan dan rájes go Barentsovttasbargu álggahuvvui. Odne šattaimet ovttaoaivilis ovddidit min ovttasbarggu, earenoamážit sihkarvuođas ja gearggusvuođas. Mii nannet ovttasbarggu das ahte dieđihit atomadáhpáhusaid birra ja dušše guokte beaivvi ovdal bođii johtui ođđa skiipabearráigeahččanvuogádat, dajai Stoltenberg.

Stáhtaminstarat leigga ovttaoaivilis joatkit bargguin álkidahttit oktavuođa ráji badjel, ja lei goabbatbealat beroštupmi  bargat dan ala ahte oažžut eanet gávpeoktavuođaid ja ealáhusovttasbarggu obbalaččat.

– Ságastallamis dovddahin mun seammás maiddái fuolastuvvama dan eanet deattu geažil maid siviilaservodat Ruoššas vásiha. Mii oaidnit ahte dat maiddái čuohcá ovttasbargui gaskal norgga ja ruošša organisašuvnnaid, mat leat leamašan hui dehálaččat luohttámušhuksemii gaskal min riikkaid, ja mat leat addán buriid ja konkrehta bohtosiid, dajai Stoltenberg.

Eará áššit maid stáhtaministarat divaštalaiga ledje dat buorit bohtosat guolástusovttasbarggus, ja soai divaštalaiga ovdáneami ovttasbarggus dan váste ahte nannet atomasihkarvuođa Norgga lagasguovlluin Oarjedavvi-Ruoššas. Stoltenberg válddii maiddái ovdan norgga fuolastuvvama go Petsjenga Nikel-rusttegis joatkašuvvá nuoskkideapmi.

Stoltenberg ja Medvedjev galledeigga maiddái ráji Storskogas. Oassin dan barggus ahte álkidahttit oktavuođa ráji badjel, de leigga Stoltenberg ja Medvedjev ovttaoaivilis muddet rádjeguovllu norgga bealde siskkildan dihte olles Njávdáma guovllu. Dát addá maiddái ruoššalaččaide geain lea rádjeorrunduođaštus, vejolašvuođa beassat ruošša soahtemuitomerkii Njávdámis.  

Guokte šiehtadusa vuolláičállojuvvojedje čoahkkima oktavuođas:  Šiehtadus ahte lonohallat dieđuid min guokte rádjebearráigeahččanstašuvnna, Storskoga ja Boris Gleb ovdáneami ja doaimmaid birra, ja šiehtadusa ahte ásahit lonohallanprográmma nuorra jođiheddjiide norgga ja ruošša fitnodagain ja almmolaš suorggis.

Galledanprográmma sisttisdoalai fanasmátkki Girkonjárgga- basseaŋggas Romssa Universitehta dutkanfatnasiin «Helmer Hanssen», gos stáhtaministara guovttos beasaiga oaidnit oktasaš norgga-ruošša gádjunoperašuvdna. Stáhtaministtar Medvedjev bijai maiddái rássebotnosa ruošša soahtemuitomerkii Girkonjárggas; gutnálaš čalmmusteapmi Ruošša stuora árjabidjosiin ja olmmošlaš vahágiin Norgga ovddas nuppi máilmmi soađe vuolde.

Stáhtaministarat divaštalaiga maiddái riikkaidgaskasaš gažaldagaid, maiddái riikkaidgaskasaš vearronjihtamiid birra.  

 

Nænnoesåbpoe laavenjostoe noerhtene

– Dïhte göökteluhkien jaepien guhkies Barentslaavenjostoe lea jearsoesvoetem bigkeme dajven raasti dåaresth. Daate jearsoesvoete jïh dïhte gamte gaskese leah laavenjostoem nænnoestahteme Nöörjen jïh Russlaanten gaskem, ij goh unnemes noerhtene, staateministere Jens Stoltenberg jeehti laavenjostoen 20-jaepienheevehtimmesne Kirkenesne.

Barentslaavenjostoen våarome lea Kirkenesbæjhkoehtimmie jaepeste 1993. Tjåanghkosne Kirkenesne dle aktem orre bæjhkoehtimmiem nænnoestin. Dïhte prinsihpide vihteste jaepeste 1993, jïh joekoen dajven vierhtienuepieh åvtese buakta. Bæjhkoehtimmien tjïrrh dle dah laanth aktem dïedtem vaeltieh lissiehtamme sïeltelaavenjostose jïh åesiestæmman sjïehteladtedh.

– Dïhte jearsoesvoete mij lea bigkesovveme laanti gaskem noerhtene lea akten åajvoeh laavenjostose evtiesovveme raasti rastah, mij daelie jearsoesvoetem, ræjhkoesvoetem jïh evtiedimmiem dajvesne vadta, Stoltenberg jeehti Barentstjåanghkoen mænngan Kirkenesne.

Skovhte, klijma jih ööhpehtimme leah vihkeles prijoriteradimmieh orreme nöörjen bieleste.

Stoltenberg tjïertesti Barentsregijovne stoerre eatnemevierhtieh åtna, jïh laavenjostoe åvtese edtja årrodh vierhtide monnehkelaakan nuhtjedh. Infrastruktuvrem bigkedh lea vihkeles, jïh akte jïjtse skovhtesoejkesje Barentsregijovnese edtja dejnie viehkiehtidh.

Staateministerh Nöörjeste, Russlaanteste, Såevmeste jïh Islaanteste, Europakommisjovnen mubpiepresidente, ålkoerijhkeministerh Sveerjeste jïh Danmaarhkeste, jïh tjirkijh regijovnaale daltesistie, aalkoealmetjh jïh noerh lin meatan Barentsbijjietjåanghkosne..

Stoltenberg Medvedjevem gaavnesji

Barentslaavenjostoen heevehtimmien sjïekenisnie dle staateministere Stoltenberg sov russlaanten barkoeguejmie Dimitrij Medvedjevem gaavnesji aktene bilaterale tjåanghkosne.

– Dïhte tjåanghkoe Medvedjevine Kirkenesne lij akte hijven hïlle staatusem evtiedæmman vuartasjidh mijjen bilaterale laavenjostosne dej 20 jaepiej mah leah vaaseme mænngan Barentslaavenjostoe eelki. Daan biejjien sïemes sjïdtimh mijjen laavenjostoem evtiedidh, joekoen jearsoesvoeten jïh riejriesvoeten sisnjeli. Mijjieh laavenjostoem nænnoestehtebe juktie atovmeheannadimmiej bïjre bïelejelidh, jih ajve göökte biejjien gietjeste dle dïhte orre skïhpevaaksjomeöörnege faamoem åadtjoeji, Stoltenberg jeehti.

Dah staateministerh lin siemes barkoem jåerhkedh juktie gaskesem raasten bijjelen aelhkebe darjodh, jïh gåabpatjahkh sïjhtin lissiehtamme ektieåesiestimmien åvteste barkedh, jïh aaj sïejhme jielemelaavenjostoen åvteste.

– Soptsestimmesne aaj tjïertestim manne tjoeperdem dehtie lissiehtamme behtjiedimmeste sivijlesiebriedahkese Russlaantesne. Mijjieh aaj vuejnebe daate aaj laavenjostoem vïerrebe dorje nöörjen jïh russlaanten siebriej gaskem, mij stoerre ulmiem åtneme jearsoesvoetetseegkemen gaavhtan mijjen laanti gaskem, jïh mij hijven jïh tjïelke illedahkh vadteme, Stoltenberg jeehti.

Jeatjah aamhtesijstie dah staateministerh dejtie hijven illedahkide göölemelaavenjostoste digkiedin, jïh aaj evtiedimmiem laavenjostosne digkiedin juktie atovmejearsoesvoetem nænnoestehtedh Nöörjen lïhkes dajvine Noerhte-jillie-Russlaantesne. Stoltenberg aaj bæjjese veelti Nöörje tjoeperdeminie ihke dearjoe Petsjenga Nikel-vierhkeste jåarhka.

Stoltenberg jïh Medvedjev aaj raastem Storskogesne vaaksjoejin. Goh akte bielie barkoste juktie aelhkebe darjodh gaskesem utnedh raasten rastah, Stoltenberg jïh Medvedjev seamadin akten staeriedimmien bïjre laanteraasteste nöörjen bielesne, juktie abpe Neiden-dajvem meatan vaeltedh. Dellie aaj russiske aajhterh raasteårrojevihtienassine luhpiem åadtjoeh dam russiske dåaroemojhtesem vaaksjodh Neidenisnie.

Tjåanghkosne göökte latjkoeh jååhkesjin: Akte latjkoe juktie bïevnesh låtnoehtidh evtiedimmien jïh gïehtelimmien bïjre mijjen göökte laanti raastegïehtjedimmiestasjovnijste Storskogesne jïh Boris Gleb’sne, jïh akte latjkoe juktie låtnoehtimmieprogrammem tseegkedh noere åvtehkidie nöörjen jïh russiske sïeltine jïh byögkeles suerkesne.

Programmesne lij aaj akte minneme vïnhtsine Kirkenesbassengesne Tromsøn Universiteeten dotkemevïnhtsine «Helmer Hanssen», gusnie dah staateministerh åadtjoejin vuejnedh aktem tjåenghkies nöörjen-russiske beerkemeoperasjovnem. Staateministere Medvedjev aaj aktem gievliem bïeji dennie russiske dåaroemojhtesisnie Kirkenesne, akte vyörtegs mïerhkesjimmie Russlaanten stoerre barkoen åvteste jïh dejtie almetjidie mejtie Nöörje dassi mubpien veartenedåaroen.

Staateministerh aaj digkiedin gaskenasjovnaale gyhtjelassh, dej gaskem gaskenasjovnaale skaehtielaahpehtimmieh.

 

Nannidum aktisasjbarggo nuorttan

– Guoktalåk jage guhkke Barentsaktisasjbarggo le luohtádusáv tsieggim guovlo rijkkarájáj rastá. Dát luohtádus ja vijdes aktijvuohta le nannim aktisasjbargov Vuona ja Ruossja gaskan, sierraláhkáj nuorttan, javlaj stáhtaminisstar Jens Stoltenberg aktisasjbargo 20-jage ávvudallamin Girkkonjárgan.

Barentsaktisasjbargo vuodo le Girkkonjárgaduodastus jages 1993. Tjåhkanimen Girkkonjárgan ådå duodastus mierreduváj. Danna duodastuvvin prinsihpa jages 1993, ja guovlo resurssavejulasjvuohta sierraláhkáj åvdeduváj. Duodastusá baktu tjadni lánda hiebadahtátjit ienep oasesaktisasjbargguj ja oasestibmáj.

- Luohtádus mij le ásaduvvam rijkaj gaskan nuorttan le duolvvum niddo buorre aktisasjbargguj rájáj rastá mij vaddá dårvov, álkkádusáv ja lassánimev guovlon, javlaj Stoltenberg Barentstjåhkanime maŋŋela Unjárgan.

Fievrro, dálkádahka ja åhpadibme li læhkám ájnas vuorodime vuona bieles

Stoltenberg dættodij Barentsguovllo le vallje luohkojs ja aktisasjbargon åvddålijguovlluj le ájnas ávkástallat luohkkojt guoddelis láhkáj. Infrastruktuvrrabarggo le ájnas ja sierra fievrrimpládna Barentsguovlluj galggá viehkedit dajna.

Barentsoajvvetjåhkanimen oassálasstin stáhtaminisstara Vuonas, Ruossjas, Suomas ja Islandas, Europakommisjåvnå sadjásasj presidænnta, Svieriga ja Danmárko ålggorijkaminisstara, aktan ájrrasij guovlo dásen, álggoálmmugij ja nuoraj.

Stoltenberg Medvedjevav iejvvij

Barentsaktisasjbargo ávvudallama aktijvuodan iejvvij stáhtaminisstar Stoltenberg ietjas ruossja guojmev Dimitrij Medvedjev guovtebielle tjåhkanibmáj.

– Tjåhkanibme Medvedjevijn Girkkonjárgan lij vuogas vejulasjvuohta tjadádit man rádjáj åvddånahttem le ållim daj 20 jagij milta ma li vássám dallutjis gå Barentsaktisasjbarggo álgij. Uddni sjiehtadijma aktisasjbargov ájn vil vijdedit, sierraláhkáj sihkarvuoda ja váksjoma gáktuj. Nannip aktisasjbargov atomdáhpádusáj diededime gáktuj ja då biejve doajmmagådij ådå háksaváksjumsystebma, javlaj Stoltenberg.

Stáhtaminisstara guorrasin joarkket aktisasjbargov váj giehpet aktijvuodav rájá rastá, ja goappátjijn lij berustibme barggat ienep aktisasjbargo ja æládusaktisasjbargo gáktuj åbbålattjat.
– Ságajdahttemin aj javlliv måråstav gå Ruossja sivijla sebrudahkaj le dille værránam. Vuojnnep dát båsskål aktisasjbargov vuona ja ruossja organisasjåvnåj gaskan. Dát aktisajsbarggo le læhkám ájnas ietjama lándaj luohtádusá tsieggimij, ja dassta li buorre ja konkrehta båhtusa boahtám, javlaj Stoltenberg.

Ietjá ássje majt stáhtaminisstara dagástallin lidjin da buorre båhtusa guolástusaktisasjbargos, ja giehttun gåktu aktisasjbarggo atomsihkarvuoda ássjen åvddånahttá mij guosská Vuona lagámus guovlojda Nuorttaalle-Ruossjan. Stoltenberg aj låggŋij vuona bieles mårås gå Petsjenga Nikel-nuoskodibme joarkká.

Stoltenberg ja Medvedjev guossidijga aj rájáv Storskogan. Oassen bargos rájárastá aktisasjbargo giehpedimes guorrasijga Stoltenberg ja Medvedjev Vuona biele rádjesonav hiebadit váj dat sisadná ålles Njávddan guovlov. Návti bessi aj ruossjalattja gejn le rádjeårrobevijssa ruossja doarromujttomærkkaj Njávddanin.

Vuollájtjálijga guokta sjiehtadusá tjåhkanimen: Akta sjiehtadus diedojt lånudallat mij guosská mijá guovte rijkaj rádjekontrollastasjåvnåjda Storskogan ja Boris Gleban ja gåktu da dåjmaduvvi ja åvddånahteduvvi. Nubbe sjiehtadus lij ásadit lånudallamprográmmav nuorra jådediddjijda vuona ja ruossja viddnudagájn ja almulasj suorgen.

Guossidimprográmman lij vanntsamanno Girkkonjárga ålggolin Tråmså universitehta dutkamvantsajn «Helmer Hanssen», gånnå stáhtaminisstara duola dagu besajga vuojnnet aktisasj vuona-ruossja gádjomoperasjåvnåv. Stáhtaminisstar Medvedjev biejaj aj guddnebárdav ruossja doarromujttomerkan Girkkonjárgan; árvvogis mujttádahttem Ruossja stuorra bargo åvdås gånnå moaddása hekkasa vaddin Vuona åvdås nuppát væráltdoaron.

Stáhtaminisstarguovtes aj dagástalájga rijkajgasskasasj ássjijt, daj gaskan aj gå rijkajgasskasattjat rudájt tjiehká váj ij dárbaha værov mákset.