Lahkoe saemien gïelevåhkojne - Lihkku sámi giellavahkkui

• Sørsamisk 
• Nordsamisk

Sørsamisk

Lahkoe saemien gïelevåhkojne

Saemiedigkie Gïelevåhkoem mïerhkesje golken 25. – 31.b.

Gïelevåhkoen ulmie, maam gåalmeden jaepien iktemearan mïerhkesje, lea saemien gïeli statusem lutnjedh jïh daajroem saemien gïeli jïh kultuvren bïjre abpe lutnjedh seabradahkesne.

Garmeres båatsoeministere læhkohte

Båatsoe goh jieleme, kultuvre jïh jieledevuekie lea sjïere dovne nasjonaale jïh gaskenasjonaale ektiedimmesne. Båatsoeburrieh gellievoetem jieliemidie vedtieh, vierhtieh nuhtieh miehtjene vaerie- jïh miehtjiesdajvine, jïh leah vihkele guedtijh saemien kultuvreste.

– Manne garmere maehtedh jïjtjemem båatsoeministerinie gåhtjodh, lissine laanteburrie- jïh beapmoeministere, Sandra Borch jeahta. Jieleme, gïele jïh kultuvre leah vïedteldihkie sinsætnan. Gelline dajvine båatsoe eevre vihkele jïh daerpies ihke saemieh gïelh edtjieh gorresovvedh jïh jïjtjemse evtiedidh. Dan åvteste vihkele jïh iemie munnjien, goh jielemen ministere, gïelelåhkojne læhkoehtidh, jåarhka.

Stoerretjuetie daerpies baakoeh

Bijjelen 3000 almetjh 135 tjïeltine Innlandet fylhken luvhtie jïh noerhtese ryöktesth ektiedimmiem saemien båatsose utnieh. Saemien gïeli leah stoerretjuetie baakoeh mah bovtsem jïh båatsoem buerkiestieh. Daate smaave jeerehtsh jïh bïevnesh vadta mejtie ij maehtieh seamma veelelaakan daaroengïelesne jiehtedh. Dan åvteste saemien dïhte iemie barkoegïele gellide båatsoeburride.

– Båatsoe saemien sov biejjieladtje barkosne nuhtjie. Tuhtjem dan åvteste eevre sjiehteles gïelevåhkoem mïerhkesjidh bovtsenbearkoem gåassoehtidh. Jïjtje edtjem bidosem darjodh, mov lyjhkedsbeapmoe Sandra Borch jeahta.

Stoerre potensijaale

Bovtsenbearkoe eatnamistie båata, lea tjïelke jïh hearskoe jïh våaromem vadta jeatjah dorjemassese bearkoedorjesijstie, jïh aaj duadtan/aerpievuekien vætnose, fealadassese jïh jeatjah jielemegïehtelimmide.

– Gellie jïh stoerre nuepieh. Manne hijven gaskesadtemasse jïh lïhke laavenjostose båatsojne aavodem, jïh sïjhtem prioriteeredh vielie lïeredh dovne nuepiej, barkoen jïh haestemi bïjre, Borch minngemes jeahta.

Stuorit gova

Nordsamisk

Lihkku sámi giellavahkkui

Sámediggi čálmmustahttá giellavahku golggotmánu 25.-31. beaivve.

Giellavahku ávvudit dál goalmmát maŋŋálaš jagi, ja ulbmilin lea nannet sámegielaid stáhtusa, ja ovddidit ahte olles servodagas dihtet eambo sámegielaid ja kultuvrra birra.

Boazodoalloministtar lea rámis ja sávvá lihku

Boazodoallu lea áidnalunddot ealáhus, kultuvra ja eallinvuohki sihke riikka siste ja riikkaidgaskasaččat. Badjeolbmot ovddastit máŋggabealatvuođa ealáhusain, ávkkástallet várre- ja meahcceguovlluiguin, maid olus earát eai geavat, ja leat mávssolaš sámi kulturguoddit.

– Lean rámis go beasan gohčodit iežan boazodoalloministtarin dan lassin, ahte lean eanandoallo- ja biebmoministtar, dadjá Sandra Borch. – Ealáhusat, giella ja kultuvra gullet oktii. Máŋgga guovllus boazodoallu lea ereliiggán mávssolaš, go dan olis doalahit ja ovddidit sámegielaid. Danin munnje lea mávssolaš, dán ealáhusa ministtarin, sávvat lihku giellavahkkui, son joatká.

Duhát dárbbašlaš sáni

Eanet go 3000 olbmo 135 gielddas Innlandet rájes ja gitta davás gullet boazodollui njuolga. Sámegielain leat duhát sáni, mat válddahallet bohcco ja badjedili. Dat ovdanbuktet dieđuid ja smávva erohusažiid, maid ii sáhte nu dárkilit sátnádit dárogillii. Sámegiella lea danin lunddolaš bargogiella ollu badjeolbmuide.

– Boazodoalus geavahit sámegiela beaivválaš doaimmain. Danin mu mielas heive bures giellavahku čalmmustahttimis fállat bohccobierggu borramuššan. Ieš ráhkadan biđđosa, dasa liikon buoremusat, dadjá Sandra Borch.

Ollu vejolašvuođat

Bohccobiergu boahtá luonddus, lea njálggat ja das ráhkadit iešguđetlágan biergobuktagiid. Boazodoallu lea maid dujiid, mátkeealáhusa ja eará ealáhusdoaimmaid vuođđun.

– Leat ollu, stuorra vejolašvuođat. Sávan ahte šaddá buorre gulahallan ja ovttasbargu boazodoaluin, ja vuoruhan oahppat eanet vejolašvuođaid, doaimma ja hástalusaid birra, loahpaha