Historjjálaš arkiiva

Nationálabušeahta 2019:

Doaibmabijut hehttet badjebáhcaga sirddašumiid ja vearroheivehemiid

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

Ráđđehus evttoha rievdadit reantoráddjennjuolggadusaid hehtten dihte badjebáhcaga sirddašumiid mat botnjet gilvvu. Ráđđehus maid evttoha rievdadit vearronjuolggadusaid mat mearridit goas fitnodat lea Norgii gullevaš, amaset vearroheiveheamit geavahuvvot boastut.

Reantogáržžidannjuolggadus galgá hehttet riikkaidgaskasaš konseartnaid geahpedeames vearu Norggas go sajustit liiggás stuora velggiid norgga fitnodagaide.

– Riikkaidgaskasaš fitnodagat sáhttet sirdit badjebáhcaga eret Norggas, ja nu besset máksit uhcit vearu. Dákkár sirddašumit billistit Norgga vearuhanvuođu ja hehttejit gilvvohallanvejolašvuođaid. Go mii ráddjet dán lágan heivehemiid, de nannet mii norgga fitnodagaid gilvalannávccaid ja min vearuhanvuođu. Dan lassin bisuhat vearrovuogádaga lobálašvuođa, dadjá ruhtadanministtar Siv Jensen (OvB).

Norggas leat mearriduvvon njuolggadusat mat ráddjejit vejolašvuođa geassit reanttuid máksojuvvon lagaš oasálažžii dakkár fitnodagas mas leat stuora reantogolut. Geasus ii mieđihuvvo jos fitnodaga netto reantogolut leat eanet go 25 proseantta verolaš boađussturrodagas (EBITDA), ja unnimus submerádjá lea 5 miljovnna ruvnnu.

Riikkaidgaskasaš konseartnat sáhttet maid geahpedit vearu go sajustit stuorát oasi fitnodaga vealggis sorjjasmeahttun loatnaaddiide geat gullet dábálaš vearroriikii, nu go Norgii. Ráđđehus evttoha dan geažil ahte reanttut mat leat máksojuvvon sorjjasmeahttun oasálaččaide eai guoskka konseartna vuolit fitnodagaide.

– Evttohus lea dehálaš go Norga háliida čuovvulit OECD ávžžuhusaid ásahit doaibmabijuid mat hehttejit badjebáhcaga sirddašumiid ja fitnodatvearuhanvuođu billistemiid, dadjá ruhtadanministtar Siv Jensen, ja čujuha nu gohčoduvvon BEPS-prošektii («Base Erosion and Profit Shifting») maid G20 ja OECD leat čađahan.

EO vearrospiehkastandirektiivva mearrádusaid vuođul ásahit ollu EO-riikkat sullasaš njuolggadusaid maiguin lea vejolaš ráddjet fitnodagaid reantogessosiid.

Ođđa njuolggadusas lea mearriduvvon ahte netto reantogoluid vuolimus submerádjá lasihuvvo 25 miljovnna ruvdnui. Ortnet ii guoskka dakkár konseartnaide jos ollislaš reantogolut leat unnit go 25 miljovnna ruvnnu Norggas. Vai njuolggadus ii čuoza dábálaš loanaide, evttoha ráđđehus ođđa spiehkastusnjuolggadusa mii suddje fitnodagaid main iežaskapitála lea seamma dahje eanet go konseartna iežaskapitála globálalaččat.

Eaktun dasa ahte iežaskapitálaoassi sáhttá geavahuvvot lea ahte buot oasit rehketdoalus čilgejuvvojit. Fitnodagat dahje vejolaččat “nationála dásis”, sáhttet geavahit spiehkastannjuolggadusa, jos konseartna norgga fitnodagaid iežaskapitála rehkenastojuvvo ollislaččat. Spiehkastannjuolggadus mielddisbuktá earret eará ahte čielga norgga konseartnat alo sáhttet gáibidit reantogessosiid, ovdamearkka dihte báŋkoloatnareanttuid.

– Alla submerádjá ja spiehkastannjuolggadus vuođđuduvvon iežaskapitálii váikkuha dasa ahte njuolggadus doaibmá ulbmillaččat dakkár fitnodagaid guovdu gos balahuvvo ahte badjebáza sirdašuvvu alla reantogessosiid bokte, dadjá Jensen.

Ruhtadandepartemeanta meroštallá ahte evttohus lasiha vearroboađuid 600 miljovnna ruvnnuin oanehis áiggis.

– Guhkit áiggi vuollái dát doaibmabidju lea dehálaš sihkkarastit vearuhanvuođu ja maiddái dasa ahte gilvalaneavttut doibmet sullii seamma láhkai nationála ja riikkaidgaskasaš fitnodagaid gaskka, dadjá ruhtadanministtar.

Ráđđehus evttoha maid čavget vearronjuolggadusaid mat mearridit goas fitnodat lea Norgii gullevaš, Vearrolávdegotti ávžžuhusaid mielde. Rievdadusaid mihttomearri lea hehttet ahte heivehusat geavahuvvojit boastut vearrogeatnegasvuođaid dáfus ja sihkkarastit ahte fitnodagat nana čanastumiiguin Norgii galget Norgii gullevaččat ja máksit vearu nu go earát ge. Evttohus mielddisbuktá ahte fitnodagat mat ásahuvvojit Norgii, ja olgoriikka fitnodagat mat jođihuvvojit Norggas leat Norgii gullevaččat vearrogeatnegasvuođaid dáfus. Fitnodagat mat vearrosoabahusa vuođul gullet eará riikii, eai galgga gullat Norgii.

Doaibmabijut hehtten dihte badjebáhcaga sirdašumiid ja vearuhanvuođu billistemiid mat evttohuvvojit 2019-bušeahtas čuovvula osiid ráđđehusa vearroođastusas mii lea ovddiduvvon Dieđ.4 (2015-2016) (Vearrodieđáhus) ja Stuoradikki miessemánu 2016 soabaduvvon vearroođastusa bokte.