Historjjálaš arkiiva

Ođđa gearggusvuođa –Norga:

Doaimmat terrora vuostá – oadjebasabut Norgga várás

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

Ráđđehus ovdanbuvttii odne stuoradiggedieđáhusa “Terrorgearggusvuohta” mii čuovvola suoidnemánu 22.beaivvi – kommišuvnna raportta ja Stuoradikki erenoamáš komitea. Dieđáhusas ovdanbuktojuvvo bajitdási strategiija terrora vuostá, mas leat muhtun konkrehta doaimmat.

Ráđđehus ovdanbuvttii odne stuoradiggedieđáhusa “Terrorgearggusvuohta”  mii čuovvola suoidnemánu 22.beaivvi – kommišuvnna raportta ja Stuoradikki erenoamáš komitea. Dieđáhusas ovdanbuktojuvvo bajitdási strategiija terrora vuostá, mas leat muhtun konkrehta doaimmat.

– Dieđáhusa ođđa doaimmaiguin ja dat mat juo leat álggahuvvon, nannejuvvo Norgga gearggusvuohta vel eambbo. Mii áigut ásahit našunála politiijaguovddáža, politiijat ožžot ođđa ja buoret biergasiid ja politiijat galget eambbo hárjehallat “báhčin dáhpáhuvvá”- instruvssa, dadjá stáhtaministtar Jens Stoltenberg. 

Ráđđehus lea bidjan oktiibuot 1, 5 millijárdda ruvnno justiisabušehttii suoidnemánu 22.beaivvi 2011 terrordaguid čuovvoleapmái. Ráđđehus evttoha odne lasihit juolludeami 109 miljovnna ruvnnuin ođđa gearggusvuođadoaimmaide vai strategiija jođánit čuovvoluvvo. Stáhtaministtar deattuha ahte ođđa doaimmat bohtet gáibidit lassi juolludemiid maid boahtte jagiid ovddasguvlui, ja návccaid ja leahtu čađaheamis. 

– Ráđđehus áigu lasihit distrivttain gáhččodoaibmaovttadagaid bargoveagaid, ja mii ásahit vuolemus bargoveahka meari buot politiija operašuvdnaguovddážiidda. Dasa lassin áigu PST eastadit terrora go mii buoridit sin beassama eará almmolaš ossodagaid registariidda ja dieđuide, lohká justis- ja gearggusvuođaministtar Grete Faremo. 

Logi dehálaš doaimma dieđáhusas:

  1. Ásahit našunála politiijaoperatiiva guovddáža nannen dihte politiijaid responsanávccaid  heahtediliin ja stuorit dáhpáhusain.
  2. Nannet ja lasihit distrivttain politiija gáhččodoaibmaovttadagaid bargoveaga.
  3. Lasihit hárjehallamiid politiijaide mat leat várrejuvvon gieđahallat “báhčin dáhpáhuvvá” –dilálašvuođaid.
  4. Ásahit vuolemus bargoveahka meari buot politiija operašuvdnaguovddážiidda ja gáibidit erenoamášoahpu buohkain geat barget guovddážiin.
  5. Háhkat ođđa neahttabreahtaid politiija joavkobiillaide main lea njuolggo beassan politiija IT – vuogádagaide. Nie sáhttet eambbo barggut čovdot njuolga joavkobiillain.
  6. Fuolahit ahte eaktodáhtolaččat ožžot reaidduid ja beassama Heahtenehttii ja sáhttet gulahallat heahteetáhtaiguin go leat gádjunakšuvnnat.
  7. Nannet PST barggu terrorvuosttildanguovddáža ásahemiin, evttohit beassama hálddašanregistariidda ja láhčit buoret dili diehtolonohallamiidda eará almmolaš ossodagaiguin.
  8. Sisafievrredit departemeanttaide graderejuvvon heahtekommunikašuvdna oktavuođa.
  9. Ásahit helikoptergearggusvuođa Davvi- Norgii vai politiijaveagat sáhttet fievrriduvvot Suodjalusa helikopteriiguin kriisadiliid oktavuođas.
  10. Álggahit garraset regulerema ja dárkkástusa bombakemikálain, ja gieldit priváhtapersovnnaid vejolašvuođa háhkat muhtun dakkár ávdnasiid.

–  Ráđđehusa strategiija vástida sihke suoidnemánu 22.beaivvi-kommišuvnna 31 rávvagii ja dan 14 mearrádussii maid Stuoradiggi meannudii go evttohii Erenoamáš komitea. Ráđđehus bidjá maid johtui ođđa doaimmaid máŋgga suorggis ja ovttasbargoođastusaid maiguin oažžu vel oadjebasabut Norgga, lohká Faremo.

Strategiija lea huksejuvvon viđa váldomihtu ala. Ráđđehus áigu:

  • Eastadit radikaliserema ja veahkaválddálaš ekstremisma
  • Ovttasbargat internašuvnnalaččat eastadit ja vuosttildit terrorisma
  • Hehttet ja almmustahttit terrordaguid ovdal dat besset dáhpáhuvvat
  • Várjalit servodaga ja nannet dan terrorfallehemiid vuostá
  • Gieđahallat terrorfallehemiid buoremus lági mielde  

Ovttasdoaibman addá buoret gearggusvuođa

Norggas lea politiijaid ovddasvástádus eastadit ja vuosttildit terrordaguid. Dattege gáibida dat bargu koordinerejuvvon árjabidjamiid mii siskkilda eambbo aktevrraid, earret eará Suodjalusa, dearvvašvuođasuorggi ja olgoriikaeiseválddiid.

– Ráđđehusa strategiija lea huksejuvvon buori doaibmi ovttasdoaibmama idea ala: Mii galgat eanemus lági ávkki oažžut servodaga ollislaš gearggusvuođaresurssain, vai ollislašvuohta šaddá stuorát go osiid supmi. Dattege lea veadjemeahttun nu bures ráhkkanit ahte mii sáhttit hehttet buot kriissaid. Ollislaš oadjebasvuohta ii leat vejolaš iige sávahahtti, lohká Faremo.

Rievdadit kultuvrra ja jođiheami

Doaimmat ja resurssat eai leat iešalddis doarvái. Suoidnemánu 22.beaivvi- kommišuvnna ipmárdus leat ahte dat mii earuhii dan mii manai bures das mii manai hejot suoidnemánu 22.beaivvi 2011:s, gulle váldoáššálaččat guottuide, kultuvrraide ja jođiheapmái ja mot olbmot ja organisašuvnnat doaimmahedje dan válddi mii sis lei. Kommišuvnna deháleamos ráva lea ahte fertejit šaddat vuđolaš rievdadusat dain surggiin.

–  Ráđđehus lea ovttaoaivilis dáinna ipmárdusain. Dat doaimmat mat čađahuvvojit terrora eastadeami ja gieđahallama várás, galget ovttas ulbmilaš bargguin rievdadit jođiheami, kultuvrra ja guottuid, dahkat norgga servodaga eambbo oadjebassan, lohká Faremo.