Historjjálaš arkiiva

Almmuheapmi: Doarjja gulahallamii ja radikaliserema eastadeapmái

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Kulturdepartemeanta

Kulturdepartemeanta almmuha ruđaid gulahallanbargui ja eará doaimmaide mat ovddidit guovttebeallásaš ipmárdusa ja gudnečájeheami iešguđetge osko- ja eallinoainnu servodagaid gaskkas ja oktasaš árvvut mat leat vuođđun servodaga huksemis, dahje doaimmaide mat leat earenoamáš heivvolačča radikaliserema eastadeames.

Ráđđehusa doaibmaplánas radikalisere ja veahkaválddálaš ekstremismma vuostá lea okta doaibmabijuin radikaliserema eastadeames ahte nannet osko- ja eallinoainnu gulahallama (doaibmabidju nr. 15).

Dán vuođul almmuha Kulturdepartemeanta ruđaid gulahallanbargguide ja eará doaibmabijuide osko- ja eallinoainnu suorggis, mat

  • sáhttet ovddidit guovttebeallásaš ipmárdusa ja gudnejahttimis erohusaid ja oktasaš árvvut mat leat vuođđun servodaga huksemis, ja/dahje
  • sáhttá leat earenoamáš heivvolaš radikaliserema eastadeapmái.

Cealkka “oktasaš árvvut mat leat vuođđun servodaga huksemis"  oaivvilduvvo demokratiija, riektestáhta ja olmmošvuoigatvuođat.

"Radikaliseremin" oaivvilduvvo proseassa mas olmmoš eanet ahte eanet dohkkeha veahkaválddálašvuođa joksamis politihkalaš, ideologalaš dahje oskuvaš mihttomeriid.

Ohcamušaid árvvoštaladettiin áigu departemeanta ea.ea. deattuhit ohcci ja eará vejolaš oassálastit gelbbolašvuođa ja vásáhusa sullasaš barggus. Jus šaddá dárbu válljet muđui sullasaš ohcamušaid gaskkas, de departemeanta áigu juolludit doarjaga nu movt vuolábealde (vuoruhuvvon ortnetvuoru mielde):

1) heivehuvvon earenoamážiid nuoraide (sullii. 15–30 jahkásaččaide)

2) heivehuvvo earenoamážiid dábálaš miellahtuide osku- dahje eallinoainnu servodagain

3) lea juo ásahuvvon ja gálga joatkit ovddasguvlui juo čađahuvvon doaimmaid vuođul

Ruđaid sáhttá ohcat doaibmabijuide máŋggaid oskuservodagaid rasttildeaddji doaibmabijuide (oskkuidgaskasaš doaibmabijut) ja siskkáldasat osku servodagain (oskusiskkáldas doaibmabijut).

Doarjja ii juhkkojuvvo oskkoldatoahpahussii, oahpahussii, oahppogalledeapmái, skuvlamátkkiide jna. 

Departemeanta juohká háválašdoarjaga mii lea gaskal 50.000 ja 400.000 ruvnno.

Ohcanáigemearri

Ohcanáigemearri lea  miessemánu 10. beaivvi 2015

Gii sáhttá ohcat

Sihke osku- ja eallinoainnu servodagat, eará eaktodáhtolaš organisašuvnnat, joavkkut, searvvit, ja suohkanat sáhttet ohcat doarjaga.  

Máŋga instánsa sáhttet ovttas ohcat. 

Ohcamuša sisdoallu

Ohccit galget deavdit čuovvovaš ohcanskovi: Gaskaboddosaččat vuorkut dan iežas vuorkái ja dasto dan sáddet oktanaga vejolaš mildosiiguin. Skovvi galgá sáddejuvvot Excel-fiilan iige pdf-fiilan (geahča čujuhusa vuollelis dán siiddus).

 

Ohcanskovvi excel hámis (.xlsx)

Ohcanskovvi Open dokumeanta hámis(.ods)

Ohcamuš galgá sisttisdoallat

  • oanehis čilgehus doaimma birra masa ozat doarjaga, dákko bakte
    - doaibmabiju duogáš ja ulbmil
    man muddui doaibma vuosttažettiin ipmirduvvo juogo gulahallama doaibmabidju, dahje doaibmabidju mii galgá eastadit radikaliserema
    - mii galgá dahkkot
    ulbmiljoavku
  • dieđut
    - gii leat ohcamuša ovddasvástideaddji ja doaibmabiju čađaheamis 

    - čálalaš julggaštus vejolaš ovttasbargoguimmiid oassálastima birra 
    - doaibmabiju ruhtadeapmi
  • ohcamušsupmi
  • kontonummir gosa doarjja galgá máksojuvvot

Ohcanskovvi ja vejolaš mildosat galget sáddejuvvot elektrovnnalaččat postmottak@kud.dep.no.

Juolludeapmi almmuhuvvo GOD ruovttusiidduin, sidjiide geat eai oaččo doarjaga ii sáddejuvvo čálalaš diehtu.

Olggosmáksimis doarjaga

Doarjagat galget plána mielde máksojuvvot jagi 2015 borgemánu mielde.

Doarjaga geavaheami raporteren

Maŋŋil doarjaga juolludeami gáibiduvvo oanehis raporta doaimma birra mas čilgejuvvo movt doarjja lea geavahuvvon. Jus doarjja lea 200.000 ruvnno dahje eanet, de galgá sáddejuvvot rehketdoallu doarjaga geavaheami birra man stáhtaautoriserejuvvon dahje registrerejuvvon rehketdoallodárkkisteaddji lea dárkkistan.