Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Jagi 2020 reviderejuvvon nationálabušeahtta

Vearro- ja divatrievdadusat jagi 2020 reviderejuvvon nationálabušeahtas

Evttohus Stuoradikki ovdalis mearrádusaid vuođul:

Vuoliduvvon bargoaddidivat miessemánus ja geassemánus 2020.

Ráđđehus evttoha vuolidit bargoaddidivada njeljiin proseantaovttadagain miessemánus ja geassemánus 2020.

Avádahkii V, gos bargoaddidivat lea nolla, evttohuvvo bálkádoarjja mii vástida njeallje proseantta bálkágoluin. Rievdadusat mielddisbuktet ahte divatgeahpádus šaddá sullii 8,2 miljárdda kruvnnu 2020:s.

Viiddiduvvoan opšuvdnavearroortnet smávit áiddo álggahuvvon fitnodagaide

Ráđđehus evttoha viiddidit opšuvdnavearroortnega, vai fitnodagat gos eai leat eanet go 25 bargi ja doaibmaboahtu vuollel 25 miljovnna kruvnnu maiddái besset searvat ortnegii.  Dál dat lea ráddjejuvvon 12 bargái ja 16 miljovnna kruvdnui.  Dan lassin evttohuvvo heaittihit mearrádusa ahte dušše sii geat leat virgáduvvon maŋŋil ođđajagimánu 1.b.2018 besset geavahit ortnega.

Ráđđehus evttoha ahte rievdadusat galget leat bistevaččat.

Geahča sierra preassadieđáhusa.

10 proseantta gaskaáigásaš álgovuoládus saldojoavkkus d

Ráđđehus evttoha gaskaáigásaš ortnega mii mearkkaša ahte álgovuoládus lasihuvvo 10 proseanttain saldojoavkkus d (mašiinnat jna.). Dat mielddisbuktá ahte vuolidahttinlohku jahkái 2020 lasihuvvo 20 proseanttas 30 prosentii.

Evttuhus mielddisbuktá ahte provenyváikkuhus šaddá sullii 1 200 miljovnna kruvnnu ja rehketdollui fievrriduvvon váikkuhus šaddá sullii 200 miljovnna kruvnnu 2020:s. Oanehisáiggi provenyváikkuhus buhttejuvvo vuoládusaiguin ja bajiduvvon vearromávssuigun boahttevaš jagiid.

Vearu ja divadiid árvaluvvon rievdadus:

Lassiárvodivatluvven guorahalli journalistihkkii

Ráđđehus evttoha ahte aviissaide guoskevaš lassiárvodivatluvven viiddiduvvo nu ahte dat guoská maiddái guorahalli journalistihkkii. Rievdadus addá mediaide mat barget dán lágan journalistalaš buvttademiiguin vejolašvuođa geavahit elektronalaš almmuhanvejolašvuođaid.

Jos rievdadusevttohus fápmuduvvo suoidnemánu 1.beaivvi, de meroštallojuvvo provenyváikkuhus sullii 25 miljovnna kruvdnui ja rehketdollui fievrriduvvon váikkuhus 15 miljovnna kruvdnui 2020:s.

Ain vuollegis eldivat kryptovaluhtadoaimmaide stuora dihtorguovddážiin

Ráđđehus evttoha heaittihit Stuoradikki mearrádusa ahte ásahit ollislaš eldivada  kryptoruhtaroggamiidda stuora dihtorguovddážiin. Stuoradikki mearrádus ii leat vel fámus, dan sivas go  ESA ferte vuos čielggadit mo dat váikkuha stáhtadoarjjanjuolggadusaide. Dán digitála ealáhusas lea váttis dilli ja eahpesihkkaris boahtteáigi, mii ii leat buorre. Dat ahte  kryptoruhtaroggamiid eldivat meannuduvvo eará láhkai go eldivat dakkár bálvalusain mat leat  seamma dihtorguovddážis, mielddisbukta ráddjenváttisvuođaid, ja doaimmaid ja dárkkistemiid šaddá maid váddáseabbo čađahit.

Loguid doallevašvuohta lea ain eahpečielggas, muhto mii meroštallat ahte provenyváikkuhus šaddá sullii 10 miljovnna kruvnnu 2020:s. 

Tuolloluvven ruvssuin mat bohtet earret eará Kenyas 2021 rájes

Ráđđehus almmuha dál ahte jagi 2021 bušeahtas evttohuvvo tuolloluvven ruvssuide mat bohtet nubbin geafimus ovdáneaddjiriikkain (nu gohčoduvvun GSP-riikkat).

Kenya lea dat riika mii vuovdá eanemus ruvssuid Norgii. Tuollovuogádaga meroštallama mielde lea Kenyas hui heajos sisaboađut, ja nu leage tuollu luvvejunnon buot gálvvuin. Jáhkkimis lea Kenya nu gohčoduvvon GSP+riika jagi 2021 rájes, dan geažil go ekonomiija ovdána.  Kanya ruvssuid tuollomáksomearri livčče dan geažil šaddan 150 proseantta áigodagas cuoŋománus-golggotmánus 2021, juoga mii raššudahttá Kenya ekonomiija ja lokte hattiid norgga geavahedjiide.

Evttohus ii guoskka dušše Kenyai, muhto buot GSP-riikkaide, ja danne galget buot sullasaš riikkat veardiduvvot seamma láhkai.  

Mearradoallovearru

Ráđđehus ovddida maid evttohusa čuovvulit Mearradoalu vearrolávdegotti, geahča Dieđ.St.2 (2019-2020) Reviderejuvvon nationálabušeahtta 2020 ja sierra preassadieđáhusa dan birra.

Petroleumvearru

Ráđđehus lea dan lassin ovddidan sierra proposišuvnna mas evttohuvvo rievdadit petroleumvearu, geahča Prop. 113 L (2019–2020) Midlertidige endringer i petreoleumsskatteloven.

Loga eanet Prop. 107 LS (2019–2020) Endringar i skatte-, avgifts- og tollovgivinga.