Historjjálaš arkiiva

Suodjala 36 deaŧalaš vuovdeguovlluid

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Dálkkádat- ja birasdepartemeanta

Ráđđehus lea odne suodjalan 36 vuovdeguovlluid ovcci fylkkas. Guovllut leat deaŧalaččat luonddugirjáivuhtii ja leat eallinguovllut olu áitojuvvon šlájaide. Guovllut leat oassi priváhtaeaiggáduvvon vuvddiid eaktodáhtolaš suodjalanbarggus, earret guovllu maid Statsskog eaiggáda.

– Stuora oassi áitojuvvon luonddugirjáivuođas Norggas lea gávdnamis vuovddis. Dan dihte lea vuovdesuodjaleapmi dárbbašlaš ja beaktilis doaibma sihkkarastit norgga luonddugirjáivuođa. Mun lean ilus go mii dál leat ožžon sadjosii dáid deaŧalaš suodjalanguovlluid, dadjá dálkkádat- ja birasgáhttenministtar Vidar Helgesen.

Stuora beroštupmi eaktodáhtolaš vuovdesuodjaleapmái

Ovttasbargu eaktodáhtolaččat suodjalit priváhtaeaiggáduvvon vuovddi álggahuvvui jagis 2003. Dán maŋemus vuorus suodjaluvvo 74 njealjehaskilomehter, mas gávccilogi proseanta lea produktiivvalaš vuovdi. Dán rádjái lea sullii 390 vuovdeguovllu suodjaluvvon dan rájes go ortnet álggahuvvui. Lea stuora beroštupmi eaktodáhtolaš vuovdesuodjaleapmái, ja máŋgga guovllus lea suodjalanbargu jođus dainna áigumušain ahte suodjalit ain eanet vuovdeguovlluid boahttevaš jagiin.

– Mun áiggun giitit daid máŋga vuovdeeaiggádiid mat fállet eaktodáhtolaš suodjaleami. Buorre ovttasbargu gaskal biraseiseválddiid ja vuovdeeaiggádiid lea dahkan ahte vuovdesuodjaleapmi lea lassánan, priváhta eaiggáduššanvuoigatvuohta doahttaluvvo ja unnit riiddut, dadjá dálkkádat- ja birasministtar.

Stuoradiggi mearridii jagis 2016 mihttomeari ahte suodjalit 10 proseantta vuovdeguovlluin. Otná suodjalanmearrádus lea okta lávki dan guvlui. Dán rádjái lea 3,1 proseanta produktiivvalaš vuovddis riikkas suodjaluvvon, ja badjelaš njeallje proseanta dan obbalaš vuovdeareálas.

Máŋggabealálaš vuovdeluondu suodjaluvvo

Vuovdesuodjaleapmi váikkuha ovddasteaddji vuovdesuodjaleapmái, juoga mii mearkkaša ahte mii sihkkarastit dihto meari luonddušlájain norgga vuovdeluonddus. Norggas leat olu máŋggabealat vuovdešlájat, maiddái vuovdešlájat mat leat hárvvet riikkaidgaskasaš dásis. Lagabui bealli áitojuvvon ja meastta áitojuvvon šlájain Norggas ellet vuvddiin, ja vuovdesuodjaleapmi lea deaŧalaš doaibma dáidda šlájaide.

Vuovdeguovllut mat dál suodjaluvvojit leat šláddjás árvolastavuovddit, roavvásit šaddan áikavuovdi ja boares beahcevuovdi Agder-fylkkain ja Telemárkkus, ja maiddái árvvolaš boares lasta- ja beahcevuovdi Vestlánddas.

  • Sørlándda stuorimus ja buoremusat ovdánan ninnamuorravuovdi suodjaluvvo  Linddalsfjellet ja Sydalen luonddureserváhtain Evje ja Hornnes suohkaniin.
  • Telemárkkus suodjaluvvojit dál – go viiddidit ovdalaččas suodjaluvvon guovlluid – dat guokte stuora ja hirbmat máŋggabealálaš luonddureserváhtat Lone ja Solhomfjell ja Kvenntjønnane. Dáid dovdomearka lea boares guossa- ja beahcevuovdi gos lea veahá šláddjás árvolastavuovdi ja stuora áikamuorat.
  • Árvvolaš boares lastavuovdi ja goahccevuovdi suodjaluvvojit ceakko vuotnariiddiin Møre ja Romsdal fylkkas ja Sogn og fjordane fylkkas. Stordalen luonddureserváhtas Gloppen ja Stryn suohkaniin lea eamivuovdelágan várrevuovdi, allaproduktiivvalaš vuolleeanabeahcevuovdi ja oktilis vuostálat vuonas várrái. Dáppe lei 1990-logus vuostálasvuohta vuovdeeaiggádiiguin suodjaleami birra, muhto dál lea ovttaoaivilvuohta eaktodáhtolaččat suodjalit hui deaŧalaš vuovdeguovllu.

Našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš mihttomearit

Lassin dasa ahte veahkehit olahit mihttomeari suodjalit 10 proseantta vuovddi, de lea suodjalanmearrádus veahkkin olahit čuovvovaš našuvnnalaš luonddugirjáivuođa mihttomeriid:

  • Okta ovddasteaddji dihtomearri norgga luonddus galgá suodjaluvvot boahtte buolvvaide.
  • Ii makkárge šládja ja luondu galgga oalát jávkaduvvot, ja áitojuvvon ja meastta áitojuvvon šlájaid ovdáneapmi galgá buoriduvvot.

Suodjalanmearrádus veahkeha maid olahit riikkaidgaskasaš mihttomeriid, earret eará mihttomeari ON biologalaš girjáivuođa konvenšuvnnas suodjalit ja seailluhit guovlluid mat leat deaŧalaččat biologalaš girjáivuhtii.  

Dat 36 guovllu mat leat suodjaluvvon:

  • Linddalsfjellet ja Sydalen luonddureserváhtat (viiddideapmi), Evje ja Hornnes suohkanat, Aust-Agder
  • Torehei luonddureserváhtta (viiddideapmi), Lillesand suohkan, Aust-Agder
  • Styggetjønnåsen luonddureserváhtta, Froland suohkan, Aust-Agder
  • Haresteinheia luonddureserváhtta, Froland suohkan, Aust-Agder
  • Romeheia luonddureserváhtta, Froland suohkan, Aust-Agder
  • Bjoruvstøl luonddureserváhtta, Bygland suohkan, Aust-Agder
  • Kvåsfossen luonddureserváhtta, Lyngdal suohkan, Vest-Agder
  • Lone luonddureserváhtta (viiddideapmi), Drangedal suohkan, Telemark
  • Asgjerdstigfjell luonddureserváhtta (viiddideapmi), Drangedal suohkan, Telemark
  • Malfjell luonddureserváhtta, Drangedal suohkan, Telemark
  • Sandvikheia luonddureserváhtta, Drangedal suohkan, Telemark
  • Vedfallnosa luonddureserváhtta, Drangedal suohkan, Telemark
  • Holtsåsen luonddureserváhtta, Porsgrunn suohkan, Telemark
  • Høgvollane luonddureserváhtta, Skien suohkan, Telemark
  • Fisketjønnjuvet luonddureserváhtta, Kviteseid suohkan, Telemark
  • Nedre Rønningkåsene luonddureserváhtta, Nome suohkan, Telemark
  • Nordre Lia luonddureserváhtta, Fyresdal suohkan, Telemark
  • Solhomfjell ja Kvenntjønnane luonddureserváhtat (viiddideapmi) Nissedal ja Gjerstad suohkanat, Telemark ja Aust-Agder
  • Femdal luonddureserváhtta, Fredrikstad suohkan, Østfold
  • Gansrød luonddureserváhtta, Fredrikstad suohkan, Østfold
  • Halasbukjølen luonddureserváhtta, Åmot suohkan, Hedmark
  • Valsjøberget ja Andråsberget luonddureserváhtat (viiddideapmi), Rendalen suohkan, Hedmark
  • Verdensløpet luonddureserváhtta, Våler suohkan, Hedmark
  • Stordalen luonddureserváhtta, Gloppen ja Stryn suohkanat, Sogn og Fjordane
  • Ytamo luonddureserváhtta (viiddideapmi) Luster suohkan, Sogn og Fjordane
  • Hisdalen luonddureserváhtta (viiddideapmi), Sunndal ja Tingvoll suohkanat, Møre ja Romsdal
  • Durmålhaugen luonddureserváhtta, Tingvoll suohkan, Møre ja Romsdal
  • Åfarhaugen luonddureserváhtta , Sunndal suohkan, Møre ja Romsdal
  • Storvika luonddureserváhtta, Selbu suohkan, Lulli-Trøndelága
  • Drøydalen luonddureserváhtta, Holtålen suohkan, Lulli-Trøndelága
  • Rabbolen luonddureserváhtta, Orkdal suohkan, Lulli-Trøndelága
  • Almlia luonddureserváhtta, Orkdal suohkan, Lulli-Trøndelága
  • Murudalen luonddureserváhtta (viiddideapmi), Bjugn suohkan, Lulli-Trøndelága
  • Mølmannsdalen luonddureserváhtta, (viiddideapmi), Plassje suohkan, Lulli-Trøndelága
  • Gråura luonddureserváhtta (viiddideapmi), Oppdal suohkan, Lulli-Trøndelága
  • Blåberget luonddureserváhtta/Geavstoaivvi luonddumeahcci, Bearddu suohkan, Troms

Guovlu nr. 34 lea Statskog SF eatnamis, ja dat eará guovllut leat oassin priváhtaeaiggáduvvon vuvddiid eaktodáhtolaš suodjalanbarggus.