Áigu ođasmahttit ja buoridit skuvlafágaid

Ráđđehus áigu ođasmahttit skuvlafágaid ovddidan dihte ohppiid vuođđomáhtu ja áddejumi. Dan lassin galgá skuvllaid viiddis oahppahábmen oažžut eanet fuomášumi skuvlaárgabeaivvis.

Diet leat váldoevttohusat stuoradiggedieđáhusas Fag – Fordypning – Forståelse. En fornyelse av Kunnskapsløftet,(Fágat – Čiekŋudeapmi – Áddejupmi. Máhttoloktema ođasmahttin) maid máhttoministtar Torbjørn Røe Isaksen ovddidii gaskavahku, cuoŋománu 13.beaivve.    

-Dat maid oahppit ohppet skuvllas mearkkašit ollu min boahtteáigái, ja min mielas lea dál áigi sisdoalu ođasmahttit. Bargu šaddá guhkesáiggi ođasmahttinbargu man vuođđun lea Máhttolokten, ja dieinna lágiin sihkkarastit maid oktilašvuođa sihke oahpaheddjiide ja ohppiide, cealká máhttoministtar Torbjørn Røe Isaksen. NAČ 2014:7 Elevenes læring i fremtidens skole (Ohppiid oahppanvejolašvuođat boahtteáiggi skuvllas) ja NAČ 2015: 8 Fremtidens skole, (Boahtteáiggi skuvla), maid goappašagaid lea Ludvigsen-lávdegoddi čállán, leat biddjojuvvon vuođđun dieđáhusa doaibmabijuide.

Eanet áigi čiekŋudeapmái

Lávdegoddi čujuhii ahte nationála oahppoplánat leat dađis ožžon ođđa fáttáid, muhto ii oktage fáddá leat sihkkojuvvon. Dat mielddisbuktá ahte oahppoplánat leat  šaddan eahpečielggasin. Ráđđehus evttoha dan geažil ođasmahttit oahppoplánaid, muhto bisuhit dálá fágaid.

-Jos galggaš vuđolaččat oahppat, de fertejit oahppit oažžut doarvái áiggi čiekŋudit fágaide. Dálá oahppoplánat leat menddo viidát. Oahpaheaddjit fertejit johtilit molsut fáddá ja oahppit eai de oaččo doarvái áiggi oahppat vuđolaččat.  Dan dihte dárbbašat unnit ja čielgaseappot máhttoulbmiliid, dadjá Røe Isaksen.

Okta ulbmil oahppoplánaid ođasmahttimiin lea ahte oahpaheaddjit galget daid  buorebut sáhttit geavahit oahpahusas ja ohppiid árvvoštallamis. 

 

Demokratiija, guoddevaš ovdáneapmi ja eallinhálddašeapmi

Ođasmahttima barggu olis ráđđehus evttoha vuoruhit golbma fágaidrasttideaddji fáttá. Dat leat demokratiija ja borgárvuohta, guoddevaš ovdáneapmi ja álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi. Dát fáttát bohtet hábmet servodatovdáneami. 

-Demokratiijaovdáneapmi lea guovddážis skuvlla doaimmas ja lea áigeguovdilis fáddá ollu fágain. Guoddevaš ovdáneapmi sisttisdoallá birashástalusaid ja teknologalaš nuppástuhttimiid. Skuvla ferte maid ráhkkanit ohppiid dakkár servodahkii gos ollu oahppit vásihit iešguđetlágan gáibádusaid, joatká Røe Isaksen.

Fágaidrasttideaddji fáttát vuoruhuvvojit fágaid iežaset eavttuid mielde ja dat eai galgga čuohcat dálá skuvlafágaide.   

 

Gullevašvuohta suorgái

Ollugat oaivvildit ahte dál lea áigi fágaplánaid čorget ja ođasmahttit, muhto buohkat eai leat seamma oaivilis das maid galgá sihkut.

-Mii leat dál hábmen rámmaid, muhto fágaolbmot ja skuvlasuorgi dat galgá dahkat konkrehta fágalaš árvvoštallamiid. Mii álggahat ođasmahttinbarggu dallánaga, muhto mii geavahat dan áiggi maid dárbbašat. Suorgi galgá áŋgirit oassálastit ja oažžu buori áiggi ráhkkanit ovdal nuppástuhttimiid, cealká máhttoministtar. Dan dihte ráhkaduvvo strategiija ođasmahttinbargui, ovttasbarggus organisašuvnnaiguin geat ovddastit gielddaid, fylkkaid, skuvlajođiheddjiid ja oahpaheddjiid. Dan mii dahkat vai sihkkarastit buorre proseassa ja einnostahttivuođa.  

 

Ođđa oppalaš oassi

Ráđđehusa evttohussii ođasmahttit skuvlla sisdoalu gullá maid oahppoplána oppalaš oassi. Dat lea huksejuvvon ulbmilparagráfa ala, ja čilge skuvlla oahppahábmema ja árvo-, kultuvra- ja máhttovuođu vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas.

-Dat čájehuvvo dávjá ahte oppalaš oassi uhcán geavahuvvo báikkálaš oahppoplánaid oktavuođas. Dat láivuda skuvlla oahppahábmema geatnegasvuođa. Dan dihte evttohat ođđa ja ođasmahttojuvvon oppalaš oasi. Dat galgá čielggasmahttit ahte skuvllas lea ollislaš ovddasvástádus ovdánahttit ohppiid sosiála gelbbolašvuođa, loahpaha máhttoministtar Torbjørn Røe Isaksen.