Historjjálaš arkiiva

Vuoruhit divššohasaid divššu

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

Ráđđehus árvala 2014 stáhtabušeahtas nannet buohcceviesuid ekonomiija 2,4 miljárda kruvnnuin, go buohtastahttá jagi 2013 salderejuvvon bušeahta. Dát galgá váikkuhit dasa ahte doaimmat lassánit 2,3 proseanttain. Ná stuorra bušehterejuvvon doaibmalassáneapmi dearvvašvuođa suorggis ii leat leamaš ovdal.

Ráđđehus árvala 2014 stáhtabušeahtas nannet buohcceviesuid ekonomiija 2,4 miljárda kruvnnuin, go buohtastahttá jagi 2013 salderejuvvon bušeahta. Dát galgá váikkuhit dasa ahte doaimmat lassánit 2,3 proseanttain. Ná stuorra bušehterejuvvon doaibmalassáneapmi dearvvašvuođa suorggis ii leat leamaš ovdal.

-Mii duođaid vuoruhat divššohasaid divššu, ja joatkit lasihit buohcceviesuid bušeahta. Bures lihkostuvvan buohcceviesuid ekonomiija rahpá vejolašvuođaid ođđa investeremiidda ja buori dikšui riikka buohcceviesuin. Lassáneapmi lea eanet go maid olmmošlassáneapmi ja dávddat gáibidit. Ráđđehus háliida čájehit ahte háliida fuolahit divššohasaid divššu. Lassáneapmi addá vejolašvuođaid ollašuhttit dearvvašvuođagáibádusaid ja čađahit johtileabbo divššu, earret eará borasdávddaid oktavuođas, cealká dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Jonas Gahr Støre.

Lassáneapmi addá 2403 miljovnna kruvnnu buoridit divššohasaid divššu, ja das árvaluvvo 2053 miljovnna kruvnnu dábálaš buohcceviessorámmaide, ja 350 miljovnna kruvnnu erenoamáš vuoruhemiide.

Dehálaš áŋgiruššansuorggit:

  • Eanet dikšofálaldagat divššohasaide geainna leat sihke mirkko- ja psyhkalaš váttut
    Guovlulaš dearvvašvuođaásahusat galget oastit eanet dikšofálaldagaid ámmát ásahusain. Ulbmil lea lasihit dikšosajiid sullii 200 sajiin njealji dearvvašvuođaguovlluin. Kapasitehta lassáneapmi galgá erenoamáš pasieanttaid váste geainna leat sihke gárrenmirkko- ja psyhkalaš váttut, divššohasat geat dárbbašit fáhkkaroasuid- ja abstineansadivššu, áhpehisvuođas dahje smávvamánnáváhnemat geainna leat gárrenmirkkováttisvuođat ja nuorat geat dárbbašit erenoamáš veahki.
  • DGT ja medisiinnalašteknihkalaš rusttegat
    Ráđđehus árvala dearvvašvuođaásahusaide 250 miljovnna lassáneami DGT ja medisiinnalašteknihkalaš rusttegiidda, mii boahtá lassin dasa mii lea plánejuvvon.
  • Dutkan buohcceviesuin
    Ráđđehus árvala 100 miljovnna kruvnnu guovlulaš dearvvašvuođaásahusaide nannet dutkansuorggi. Ruđat galget sihkkarastit dutkama dearvvašvuođaásahusain, earret eará priváhta buohcceviesuin geainna leat doaibmašiehtadus dearvvašvuođaásahusaiguin. Ruđat galget geavahuvvot nannet klinihkalaš dutkama ja dearvvašvuođabálvalusdutkama, mii galgá leat vuođđun sihkkarastit alla kvalitehta ja oadjebas ja beaktilis bálvalusaid. Lea erenoamáš dehálaš dutkat váibmo- ja geahpesdávdda, deahkke- ja dákteriggeváttuid, garra psyhkalaš dávddaid, dearvvašvuođabálvalusa, borasdávddaid ja neurologalaš dávddaid ja demeanssa. Dáid surggiin lea ásahuvvon nationála dutkanovttasbargu buohcceviesuid gaskka. Lassin galgá ruhtalassáneapmi veahkkin dasa ahte dutkat dávddaid mat gullet bákčasiidda-fámohuhttimii nu go CFS/ME, fibromyalgia ja borreliose.
  • Biosullasaš dálkasiid klinihkalaš dutkan
    Ráđđehus árvala 20 miljovnna kruvnnu klinihkalaš guorahallamii mii guoská biologalaš ja biosullasaš dálkasiid lonohallamii. Guorahallama ulbmil lea duođaštit lea go váralaš lonohallat dálkasiid ja boađus boahtá leat ávkin divššohasaide ja guorahallamis lea maid stuorra servodatlaš árvu.
  • Spesialistadearvvašvuođabálvalusa nationála bálvalusat
    Ráđđehus árvala ásahit čieža dikšunbálvalusa ja guhtta nationála gealbobálvalusa jagi 2014. Okta dain lea Nationála gealbobálvalus flått-divredávddaid váras.
  • Álgoprošeakta screenet gassačoalle- ja bahtačoalleborasdávdda
    Ráđđehus árvala juolludit 10 miljovnna kruvnnu doaibmi álgoprošektii screenet gassačoalle- ja bahtačoalleborasdávdda Vestre Viken HF, Bærum buohcceviesus ja Buohcceviesus Østfold HF.
  • Spesialistadearvvašvuođabálvalusa vuoiggalašvuoruheapmi
    Ráđđehus árvala 5 miljovnna kruvnnu ásahit vuogádaga fievrridit ođđa teknologiija spesialistadearvvašvuođabálvalussii. Ulbmilin lea sihkkarastit ahte gávdnojit ođđa bargovuogit mat leat sihkkarat, ja mat leat duođaštuvvon ahte doibmet ja mat leat golloseasti. Vuogádagat buoridit kvalitehta ja divššohassihkkarvuođa dikšobálvalusas ja šaddet dehálaš gaskaoapmin doarjumis máhttovuđot vuoruhemiid dearvvašvuođabálvalusas.
  • Buoret kvalitehta ja divššohassihkkarvuohta
    Ráđđehus árvala 30 miljovnna kruvnnu ovddidit kvalitehta ja divššohassihkkarvuođa. Árvaluvvo ahte ruđat geavahuvvojit 5-jagi nationála pasieantasihkkarvuođa prográmmii, ja sihkkarastit ahte mearriduvvon láhkarievdadusat addet divššohasaide, geavaheddjiide ja oapmahaččaide geahččan- ja cealkinválddi gozihanáššiin. Dasto árvaluvvo nationála geahččalanortnet gos 497,5 miljovnna kruvnnu guovlulaš dearvvašvuođaásahusaid bušeahttarámmas geavahuvvo ollašuhttit kvalitehta ja divššohassihkkarvuođa vástesaš mihttomeriid.

Lassin árvaluvvo nannet:

  • Dutkat dálkasiid borasdávddaid várás
    Ráđđehus árvala 110 miljovnna kruvnnu guorahallat ipilimumab dálkasa, ođđa dálkkas mii geavahuvvo eastadit liikeborasdávdda leavvama. Guorahallamis leat mielde divššohasat geaidda dálkkas lea ávkin ja dikšun galgá leat dohkkehuvvon.
  • Prostáhtaguovddáš
    Ráđđehus árvala 15,5 miljovnna kruvnnu ásahit prostáhtaguovddážiid guovlulaš dearvvašvuođaásahusaide.
    -Guovddážat galget fuolahit ahte divššohasat geat váruhit iežaset ožžon prostáhtaborasdávdda galget johtilit oažžut diagnosa ja vuđolaš dieđuid viidáset čuovvoleami ja divššu birra. Dat addá divššohassii vejolašvuođa dahkat buriid válljejumiid, cealká dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar.
  • Idjadanmáksu buohccefievrrideami njuolggadusain
    Ráđđehus árvala 1.1.2014 rájes duppalastit ruovttoluottamávssu 350 kruvnnus 700 kruvdnui juohke jándor ovddas. Lasihuvvon máksu geahpeda idjadangoluid maid divššohas ieš ferte máksit. Sidjiide geat orrot guhkkin eret buohcceviesuin šaddá álkibun oažžut spesialistadivššu.

Bušeahtta láhčá dili nu ahte šaddá 6 proseantta lassáneapmi almmolaš poliklinihkalaš doaimmain masa gullet psyhkalaš dearvvašvuođasuodjaleapmi, gárrenmirkkodikšun, laboratoriat ja rádiologiija. Somáhtalaš divššohasaid dikšui lea lassáneapmi sullii 1,6 proseantta.