Mánáid- ja dásseárvodepartemeantta historjá

Almmustahttináigodat

Almmustahtti: Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta

Mánáid- ja bearašdepartemeanta rievdadii nama 01.01.2006 Mánáid- ja dásseárvodepartemeantan.

Mánáid- ja bearašdepartemeanttas lea leamaš namma ođđajagimánu 1. beaivvi rájes 1991:s. Jagi ovdal ásahuvvui Bearaš- ja golaheaddjidepartemeanta gonagaslaš resolušuvnnas juovlamánu 22. beaivvi 1989:s.

Áššesuorggit sirdojuvvo heaittihuvvun golaheaddji- ja hálddahussdepartemeanttas, Sosialdepartemeanttas, gieldda- ja bargodepartemeanttas, Justisdepartemeanttas, Birasgáhttendepartemeanttas (SFT) ja kultuvradepartemeanttas (01.01.1991 rájes).

Ulbmil ođđa Mánáid- ja bearašdepartemeantta ásahemiin lei nannet árjjaid geavaheami mánáide, nuoraide, bearašii, dásseárvui, golaheaddjigáhttemii ja buvttasihkkarvuhtii surggiid čohkkemiin ja ovttastahttimiin ovtta departementii.

Sávaldat nannet geavaheaddjipolitihkalaš suorggi lea dattege leamaš nu áigá go 1955:s juo, ja dagahii ahte ásahuvvui oaivádeaddji stahtaráđđevirgi, ja 1956 rájes sierra departemeanta bearaš- ja golaheaddjiáššiide. Go Golaheaddji- ja hálddahussdepartemeanta ásahuvvui 1972:s, šattái ovdalaš bearaš- ja golaáššiid departemeanta ossodahkan ođđa departemeanttas ja namma maid oaččui lei bearaš- ja golaheaddjiossodat. 1977:s árvalii departemeanta nannet bearaš- og dásseárvopolitihkalaš suorggi hálddahuslaččat. Dát árvalus dagahii ahte bearaš- ja dásseárvoáššit sirrejuvvo sierra dalá Golaheaddji- ja hálddahussdepartemeanttas, seammas go ásahuvvui sierra goláheaddjiossodat.

Go Bearaš- ja golaheaddjidepartemeanta ásahuvvui ođđajagimánu 1. beaivvi 1990:s, rievdaduvvui  bearaš- og dásseárvoossodaga organiseren. Ossodat oaččui áššesurggiid ovdalaš Golaheaddji- ja hálddahusdepartemeanttas, Sosialdepartemeanttas ja Justisdepartemeanttas. Namma rievddai mánáid, bearaš ja dásseárvoossodahkan. Seammás sirdojuvvui oassi buvttasihkkarvuođahálddašeamis Stáhta nuoskkidanbearráigeahčus (Statens forurensningstilsyn) golaheaddjiossodahkii. Bearaš- ja dásseárvo- ossodat lea earáhuhttán nama 01.01.06 rájes ovttaseallin- ja dásseárvoossodahkan.

Go Bearaš- ja golaheaddjidepartemeanta rievdadii nama Mánáid- ja bearašdepartemeantan ođđajagimánu 1. beaivvi 1991:s, juhkkojuvvui mánáid, bearaš ja dásseárvvu ossodat guovtti ossodahkii: Bearaš- ja mánáidossodat ja mánáid- ja nuoraidossodat. Nuoraidgažadagat sirdojuvvo dalá kulturdepartemeanttas ja biddjojedje Mánáid- ja nuoraidossodahkii. Go Mánaid- ja bearašdepartemeantta rievdadii nama Mánáid- ja dásseárvodepartemeantan, ođđajagimánu 1. beaivvi 2006:s, sirdojuvvui olles mánáidgárdeovddasvástádus Máhttodepartementii.

Golaheaddji- ja buvttasihkkarvuođaossodaten oaččui otná namas 1992:s.

Mánáid-, nuoraid- ja bearašetáhta (Bufetat) ásahuvvui suoidnemánu 1. beaivvi 2004:s maŋŋil go Stáhta mánáidsuodjalus ja bearašsuodjalus (Statens barnevern og familievern) (SBF) časkkuiga oktii, mii ásahuvvui ođđajagimánu 1. beaivvi 2004:s go stáhta váldii badjelasas ovdalaš Fylkkagieldda  mánáidsuodjalusa, ja Mánáid-, nuoraid- ja bearašhálddahusa (BUFA). Doaimma organiseremis lea  Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhta (Bufdir) guovddáš kantuvra, ja leat vihtta

regiovdnakantuvrra Álttás, Troandimis, Bergenis, Tønsbergas ja Oslos, ja iešguđlágán bálvalusdoaimmat miehtá riikka. Ođđa stáhta etáhtas lea ovddasvástádus doaimmahit mánáidsuodjalusásahusaid, biepmoruoktofálaladaga, eará mánáidsuodjalusdoaimmaid maid vuođđun lea bearaš, lagásbirasdoaimmat, fágalaš veahkki gielddaide váttis mánáidsuodjalusáššiin ja bidjamat olggobeallái ruovttu, bearašsuodjaluskantuvrraid doaimmaheapmi, adopšuvdnaáššit