Gielddaossodat

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta

Gielddaossodaga ovddasvástádus lea čuovvolit ráđđehusa politihka gielddaid ektui.

Gielddaossodaga ovddasvástádus lea čuovvolit ráđđehusa politihka gielddaid ektui.

Gielddaekonomiija
Ossodat galgá ovddasvástidit dienasjuohkima gielddaide ja fylkkagielddaide ovddidettiin ja lágidettiin gielddaid ja fylkkagielddaid guoskevaš dienasvuogádagaid. Ossodaga bargamušaide gullet vel gielddasuorggi ollislaš dienasrámmat stáhtabušeahta oktavuođas.

Ossodagas lea gielddaid ja fylkkagielddaid ekonomalaš hálddašeami oktavuođas  ovddasvástádus ráhkadit lágaid ja bagadallan- ja bearráigeahččandoaimmat.

Stáhtalaš doaibmabijuid ovttastahttin gielddaid ja fylkkagielddaid ektui.
Ovttastahttinovddasvástádus mearkkaša ahte ossodat ferte gielddasuorggi doaimmaid veardádallat  ekonomalaš resurssaid ektui maid suorgi ráđđe.  Ossodat ferte árvvoštallat čađahuvvojit go stáhtalaš doaibmabijut gielddasuorggis  (lágat, láhkaásahusat, várrejuvvon doarjagat, nuppástuhttimat bargojuogadeamis iešguđet hálddahusdásiin jna.) njuolggadusaid mielde mat gusket bargojuogadeapmái hálddašandásiid gaskka ja stáhtalaš stivrenprinsihpaid mielde gielddasuorggi ektui.

Gielddasuorggi ođasmahttin 
Almmolaš suorggis galget leat návccat sihkkarastit kvalitehta, vejolašvuođaid, riektesihkkarvuođa ja ekonomalaš beaktilisvuođa doaimmaidis bokte. Gielddaossodat ovttastahttá stáhta ođasmahttindoaimmaid gielddasuorggi ektui, ja dan barggus galgá dat váikkuhit ahte gielddat ožžot buriid rámmaeavttuid ja viiddiduvvon doaibmanvejolašvuođaid. Ossodat galgá maid veahkehit gielddaid ovddideames bálvalusaid  ja nannet báikkálaš demokratiija.

Gielddalaš rievttit, gielddaid ja fylkkarájáid rievdadeapmi ja válggaid hálddašeapmi
Ossodat galgá ovddasvástidit láhkabarggu ja gielddalága, válgalága, Sámedikki válggaid láhkaásahusa, juohkinlága (gielddaid ja fylkkagielddaid), lága geahččaladdamiid birra almmolaš hálddašeamis ja lága gielddaidgaskasaš fitnodagaid birra. Ossodat bargá  maid áššiiguin mat gusket gielddaláhkii ja gielddalaš sierraláhkii. Bargui gullet maid eará lágat mat gustojit gielddaide ja fylkkagielddaide, omd. hálddašanláhka ja almmolašvuođaláhka. Eará dehálaš doaibma lea mearridit gielddaid ja fylkkarájáid. Ossodagas lea bajimus ovddasvástádus fuolahit ahte stuoradiggeválggat, gieldda- ja fylkkadiggeválggat ja sámediggeválggat čađahuvvojit.

Stáhta ja gielddasuorggi gaskasaš ráđđádallamat
Ossodagas lea ovddasvástádus oktiiordnet departemeanttaid searvama ráđđádallančoahkkimiin stáhta ja gielddasuorggi gaskka. Ráđđádallanortnega ulbmil lea digaštallat gielddasuorggi dietnasiid ja bargamušaid gaskavuođaid. Ortnega mielde galget njeallje čoahkkima lágiduvvot gaskal ráđđehusa ja Gielddaid guovddášlihttu politihkalaš jođihangotti. Daid maŋimuš jagiid lea ortnet viiddiduvvon ja šaddan eanet geatnegahtti, earret eará lagat ovttasbarggu bokte ráđđehusa ja Gielddaid guovddášlihttu gaskka dasa mii guoská guovttebealat ovttasbargošiehtadusaide ja gielddasuorggi ođastusaid gollomeroštallamiidda.

KOSTRA dahje GISTRA (Gielda-Stáhta-Raporteren)
Ossodat ovddasvástida KOSTRA mii lea nationála diehtojuohkinvuogádat gielddaid ja fylkkagielddaid resursageavaheami birra. Vuogádat lea  vuođđuduvvon dasa ahte gielddasuorgi jahkásaččat raportere ekonomalašáššiid ja bálvalusbuvttademiid Statistihkalaš guovddášdoaimmahahkii (SSB).  SSB  dássádaddá daid dieđuid earret eará olmmošloguin, ja dainna lágiin oažžu iešguđetlágan čoavddaloguid maid sáhttá geavahit vuoruhemiid, gokčandásiid ja buvttademiid oktavuođas. Dát čoavddalogut gávdnojit Interneahtas ja gielddat mat leat sullalágaid sáhttet daid geavahit jos háliidit dássádaddat resursageavaheami. Gielddaid ektui lea dán lágan dássádaddan ávkkálaš daid surggiin gos lea vejolaš beavttálmahttit resursageavaheami.  

Teknihkalaš meroštallanlávdegoddi
Gieldda ja fylkkagieldda teknihkalaš meroštallanlávdegoddi lea bissovaš lávdegoddi mii galgá almmuhit statistihkaid gielddasuorggi ekonomalaš ovdáneami birra. Dat dahkko raporttaid bokte guktii jagis. Lávdegoddi almmuha maid erenoamáš analysabohtosiid raporttaid bokte.   Raporttat leat hirbmat dehálaččat earret eará ráđđádallančoahkkimiid oktavuođas gaskal stáhta ja gielddasuorggi. Lávdegottis leat áirasat Gielda- ja guovlodepartemeanttas, Ruhtadandepartemeanttas, Máhttodepartemeanttas, gielddasuorggis ja Statistihkalaš Guovddášdoaimmahagas, muhto lávdegotti jođiheaddji lea sorjjaskeahtes áirras. Gieldaossodat doaibmá lávdegotti čállingoddin.

Gielddabáŋku OS
Gielddabáŋku lea stáhtaoasussearvi mii galgá addit loanaid gielddaide, fylkkagielddaide,  gielddaidgaskasaš servviide ja eará servviide mat doaimmahit gielddalaš doaimmaid,  maid gielddat dáhkidit dahje stáhta, dahje eará sihkkaris ruhtafitnodagat. Searvi oassálastá loatnamárkanis seammá eavttuiguin go eará ruhtadanfitnodagat. Gielddabáŋkku dehálaš bargu lea váikkuhit dasa ahte gielddaid ja fylkkagielddaid gaskka šaddá gilvaleapmi loanaid ektui, vai gielddasuorgi oažžu hálbbes loanaid.