Regionálapolitihkalaš ossodat

Regionálapolitihkalaš ossodaga ovddasvástádus lea čuovvolit ráđđehusa guovllu- ja regionálapolitihka.

Regionálapolitihkalaš ossodaga ovddasvástádus lea čuovvolit ráđđehusa guovllu- ja regionálapolitihka.

Guovllu- ja regionálapolitihkka
Guovllu- ja regionálapolitihka áigumuš lea dáhkidit dásseárvosaš birgenlági ja bisuhit ássanmálle vuođđobeliid olles riikkas. Ráđđehus háliida buohkaide fállat duohta friddjavuođa válljet gosa háliidit ásaiduvvat. Ulbmil lea ávkkástallat valljodagaid olles riikkas vai olahit buoremus nationála árvoháhkama ja veahkehit olbmuid fárret smávit báikkiide. Regionálapolitihkka guoská olles riikii, sihke gávpogiidda ja gilážiidda, ja lea dehálaš nannet olu surggiid juksan dihte ulbmiliid.

Guovllupolitihkka lea oassi regionálapolitihkas, ja galgá ovddidit olu doaibmabijuid dakkár báikkiin gos ásset unnán olbmot ja gos lea guhki guovddáš báikkiide. Bijuid áŋgiruššamat galget nannet bargomárkaniid ja gánnáhahtti ealáhusdoaimmaid, ovdánahttit buriid čálgofálaldagaid ja geasuheaddji báikkiid maid ealáhuseallin ja ássit háliidit.

Politihkkasurggiid ovttastahttindoaimmat
Bargosajit, buorre siskkáldas struktuvra ja buorre ja dásseárvosaš bálvalusat ja čálgofálaldagat doppe gos olbmot ásset, leat vuođđoeavttut olbmuide beassat mearridit gos háliidit ássat. Jos dan galggaš olahit, de lea dárbu ahte guovllu- ja regionálapolitihkka vuoruha politihkkasurggiid nugo oahpu, dearvvašvuođa, kultuvrra, ealáhusdoaimmaid ja luondduresurssaid geavaheami. Gielda- ja guovlodepartemeantta dehálaš doaibma lea dáid politihkkasurggiid heivehit ja ovttastahttit juksan dihte ollislaš ja ulbmillaš regionálapolitihka.  Guovllu- ja regionálapolitihka vástevaš ráđđehuslávdegoddi, mii ásahuvvui jagi 2005, lea dehálaš reaidu dan barggu oktavuođas. Politihkkasurggiid ovttastahttindoaimmat, mat leat dehálaččat ovddidit ássama ja ealáhusdoaimmaid, fertejit maid áinnas čađahuvvot regionála ja báikkálaš dásis. Gielddaid ovddasvástádus lea plánet báikegottiid ovdáneami ja fállat ássiide buriid fálaldagaid mat gusket kulturdoaimmaide ja olgodoaimmaide, bajásšaddamii, skuvlii, dearvvašvuhtii ja dikšui. Nanu ja buorre gielddaekonomiija lea eaktun buriid čálgofálaldagaide olles riikkas, ja danne dat lea dehálaš oassi ráđđehusa guovlopolitihka áŋgiruššamis.

Fylkkagielddat galget ovddasvástidit guovlulaš plánendoaimmaid ja ealáhusovdánahttima, kulturdoaimmaid, joatkkaskuvllaid ja oktasašjohtolaga. Guovddáš servodatovddideaddjin leat fylkkagielddat ja gielddat leat ožžon dehálaš ovttastahttinrolla go galget váikkuhit regionála ovdáneami.

Váikkuhangaskaoamit
Regionálapolitihkalaš ossodagas lea ovddasvástádus hálddašit vásedin guovllu- ja regionálapolitihkalaš váikkuhangaskaomiid ealáhusaid, fylkkagielddaid, gielddaid ja dutkanbirrasiid várás. Guovllupolitihkalaš váikkuhangaskaoamit geavahuvvojit earret eará fidnovuođustuvvon ealáhusovddideapmái ja vuođđoinvesteremiidda, ja báikegottiid álgagiidda ja gealboprográmmaide, regiovnnaide ja riikkaosiide gos leat uhcán ahtanuššannávccat. Vásedin doaibmabijuid lea vejolaš álggahit dakkár guovlluin gos leat erenoamáš hástalusat eretfárremiid geažil ja jos ealáhusvuođđu lea heittot. Ráđđehussii lea heivehuvvon bargoaddidivat deháleamos váikkuhangaskaoapmi bisuhit gilvalannávccalaš ealáhuseallima buot riikka osiin. Bargoaddidivada heivehanortnet čađahuvvui jagi 2007. Ealáhusvuođustuvvon váikkuhangaskaomiid  maid fylkkagielddat, Innovašuvdna Norga, Industriija ovdánahttin ovttastupmi (SIVA)  ja Norgga dutkanráđđi juolludit lea dehálaš geavahit olahan dihte regionála ovdamuniid ja vejolašvuođaid. Fylkkagielddat, Innovašuvdna Norga, SIVA ja Norgga dutkanráđđi leat ožžon válddi hálddašit váikkuhangaskaomiid.

Fylkkagielda regionála ovddideaddjin
Guovllu- ja regionálapolitihkka bidjá guovddážii ahte iešguđet riikka osiin leat iešguđetlágan hástalusat ja rámmaeavttut, ja nu lea ge dárbu heivehuvvon ja máškidis váikkuhangaskaomiide. Eanaš oasi guovllu- ja regionálapolitihka guoskevaš ruhtadoarjagiid galget fylkkagielddat hálddašit, sihkkarastin dihte ahte ruđat bohtet ávkin regiovnnaide ja ahte mearrádusat dahkkojuvvojit nu lahka sin geaidda dat gusket. Fylkkagielddat hálddašit ruhtadanortnega geatnegahtti ovttasbarggus mas leat mielde ealáhuseallin, Innovašuvdna Norga, SIVA, Dutkanráđđi, stáhta regionála orgánat, priváhta organisašuvnnat, oahpahusásahusat ja gielddat. Sámediggi lea mielde regionála ovttasbarggus doppe gos lea dárbu.

Go eanaš ruhtadoarjja lea mearriduvvon guovlluid mielde, de besset fylkkagielddat doaibmat fámolaš ovddideaddjin dan sivas go sii dál ožžot stuorit friddjavuođa ja ruhtarámmaid iežaset strategalaš árvvoštallamiid dahkat, mearridit ulbmiliid ja ovttasbargat earáiguin regionála dásis. Dáinna vugiin ožžot fylkkagielddat stuorit boađusovddasvástádusa iežaset ássiid ektui.

Innovašuvdna Norga
Innovašuvdna Norga ulbmilin lea miehtá riikka ovddidit fitnodat- ja servodatekonomalaš gánnáhahtti ealáhusovdánahttima, ja luvvet iešguđet regiovnnaid ealáhuslaš vejolašvuođaid innovašuvnna, internašunaliserema ja profilerema bokte.  
Innovašuvdna Norga sáhttá fállat earret eará riskaruhtadeami, internašunaliserendoaimmaid, Norgga ealáhusaid profileret, gealboprográmmaid, teknologiijadoaimmaid ja ráđđeaddima. Innovašuvdna Norga oažžu jahkásaš ruhtadoarjaga Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas ja fylkkagielddain.
Innovašuvdna Norga bokte oažžu ealáhuseallin vejolašvuođaid geavahit oasi almmolaš ealáhusvuđot ruhtagálduin. 
Innovašuvdna Norga kantuvrrat gávdnojit buot fylkkain ja badjel 30 riikkas. Váldokantuvra lea Oslos.

Geahča www.invanor.no gos gávnnat eanet dieđuid.

Industriija ovdánahttinovttastupmi (SIVA)
Industriija ovdánahttinovttastumi (SIVA) ulbmil lea ahte ráđđehusa báikkálaš ja guovlulaš politihkalaš ulbmilat galget ollašuvvat, ja rámmaid siskkobealde veahkehit ovddidit Norgga hutkáivuođanávccaid ja buoridit árvoháhkama miehtá riikka. Ráđđehusa mihttomearri lea  nanusmahttit SIVA regionála gullevašvuođa.   
Guovddáš strategiija lea ovddidit nanu guovlulaš ja báikkálaš árvoháhkanbirrasiid miehtá riikka ruhtadoarjagiid, gealbbu ja fierpmádagaid bokte. SIVA geavaha golmma lágan “neavvuid” hábmet hutkáivuođalávddiid:

  • Innovašuvdnaovttastumit – dutkanguovddážat, gealboguovddážat, ealáhusgilvvagárddit ja FoU- ja industriijaovddideaddjit geat čohkkehit berošteddjiid priváhta doaimmain, dutkanásahusain, oahpahusásahusain ja almmolaš eiseválddiid ovttasbargui 
  • Opmodatovttastumit – geat huksejit ja jođihit fysalaš birrasiid maid fitnodagat ja fitnoovddideaddjit dárbbašit
  • Investerenovttastumit – geat investerejit iešguđet lágan innovašuvdnaprošeavttaid ja addet daidda ovdánahttin vejolašvuođaid

Geahča www.siva.no gos gávnnat eanet dieđuid.

Norgga dutkanráđđi
Dutkanráđđi addá dutkanpolitihkalaš neavvagiid, ruhtada dutkama ja ráhkada deaivvadanbáikkiid dutkiide, ruhtadeddjiide ja dutkan geavaheddjiide.

Dutkanráđđi lea eiseválddiid váldo ráđđeaddi dutkanpolitihkalaš áššiin. Dutkanráđđi  hálddaša jahkásaččat sullii goalmmátoasi almmolaš ruđain dutkanprošeavttaide, ja lea mielde ráhkadeamen deaivvadanbáikkiid dutkiide, ruhtadeddjiide ja sidjiide geat dárbbašit dutkamiid. Dutkanráđđi lea maid guovddážis nanusmahttimin ja ovddideamen guovlulaš ođđahutkamiid, earret eará iešguđet lágan prográmmaáŋggirdemiid bokte heivehuvvon ealáhuseallimii ja birrasiidda mat čađahit dutkanbargguid ja ovddidandoaimmaid. Bajitdási ulbmil lea ge ahte oaččuhit áigái árvobuvttadeami Norgga ealáhuseallimis, sihke priváhta ja almmolaš suorggis. Mihttomearrin lea nanusmahttit Dutkanráđi ealáhusprográmmaid guovlulaš doaimmaid.  

Geahča www.forskningsradet.no gos gávnnat eanet dieđuid.