Sártnit ja čállosat

Čájeha 1-20 oktiibuot 1535 bohtosis.

  • Avdelingsdirektør Siri Sorteberg

    E-poasta: siri.sorteberg@kld.dep.no

    Telefovdna: 22 24 57 70

  • Nannet Taleanta Norga doaimma

    Ráđđehus sávvá eanet nuorra čehpiid beassat ovdánit ámmátlaš doibmii riikkaidgaskasaš dássái. Danne ásahii Talent Norge (Taleanta Norga) 2015:s. 2018:s nannejuvvo dát doaibma 2,8 milliuvnna ruvnnain 38,9 milliuvnna ruvdnui.

  • Falástallansearvvit ožžot 185 milliuvnna ruvnna falástallanrusttegiid huksemii

    Ráđđehus evttoha juolludit 185 milliuvnna ruvnna buhttet lassiárvodivvaga go huksejit falástallanrusttegiid. Supmi lea 14 milliuvnna ruvnna eanet go dat mii lei 2017:s ja de lea juolluduvvon 170,9 milliuvnna ruvnna.

  • Kulturministtar evttoha 3 milliuvnna ruvnna ásahit Našunálagirjerádjosii historjjálaš kárttaid guovddáža

    Seastinbáŋku-vuođđudus DNB lea oastán čohkkejeaddji William Ginsberga earenoamáš historjjálaš kártačoakkáldaga Norgga ja davviguovlluid eatnamiin, ja luoikán dan Našunálagirjerádjosii. Ráđđehus evttoha lasihit doarjagiid Našunálagirjerádjosii 3 milliuvnna ruvnnain vai besset váldit vára kárttain ja gaskkustit daid.

  • 7 milliuvnna ruvnna Gillekinoi 2018:s

    Ráđđehus evttoha juolludit 7 milliuvnna ruvnna Gillekinoide 2018:s Sihkkarastit otná fálaldaga

  • Ođđa innovašuvdnaortnet mediijade

    Ráđđehusjulggaštusa ektui unniduvvo buvttadandoarjja ođas- ja áigeguovdilmediijaide 25,7 milliuvnna ruvnnuin. Ráđđehus evttoha várret 7 milliuvnna ruvnna ođđa innovašuvdnaguoski doarjjaortnega 2018:s. Dat mearkkaša dan ahte njuolggo preassadoarjja nettounnideapmi gártá 18,7 milliuvnna ruvnna.

  • 8,2 milliuvnna kulturmátkeealáhussii

    Ráđđehus čuovvola kulturáŋgiruššama mii lea mátkeealáhusdieđáhusas Opplev Norge - unikt og eventyrlig (Vásit Norgga - earenoamáš ja máinnaslaš) ja evttoha 8,2 milliuvnna ruvnna doaimmaide nannet kulturmátkeealáhusa.

  • Arkiivadoaimmahat nannejuvvo 15 milliuvnna ruvnnain

    Ráđđehus evttoha nannet juolludemiid Arkiivadoaimmahahkii 15 milliuvnna ruvnnain nu ahte šaddá álkibun gávdnat eanet arkiivamateriála. Arkiivadoaimmahat áigu dáinna doarjagiin nannet bargguid hálddašit digitála hábmejuvvon arkiivvaid. Dasa lassin addá dát doarjja eanet magasiidnakapasitehta báberarkiivvaide ja eanet vejolašvuođa digitaliseret báberarkiivvaid.

  • 15 milliuvnna ruvnna NORLAi ja Norgii mii lea váldoriika Girjemeassuin Frankfurtas 2019:s

    Norga galgá leat váldoriikka máilmmi stuorámus girjemeassuin Frankfurtas 2019:s. Dát lea okta dain stuorimus norgga kultuvrra áŋgiruššamiin olgoriikkas ođđasit áiggis, ja njuikehat guhkitáigge loktemii mii guoská norgga kultuvrra girjáivuođa eksporteremii. Dán áŋgiruššamii lea juolluduvvon doarjja oktiibuot 30 milliuvnna ruvnna mii juhkkojuvvo 2018 ja 2019 jagiide. 15 milliuvnna evttohuvvo juolluduvvot 2018:s. 5 milliuvnna juolluduvvo Olgoriikadepartemeantta bušeahta bokte ja 10 milliuvnna fas Kulturdepartemeantta bušeahta bokte.

  • Investerendoarjja Orkla Industriijamuseai

    Ráđđehus evttoha 35 milliuvnna ruvnna investerendoarjaga Orkla Industriijamuseai mii gullá Lulli-Trøndelaga Museaide ja mii váldo Našunála kulturvisttiid ortnegis. 5 milliuvnna evttohuvvo juolluduvvot 2018:s. Prošeavtta ulbmil lea sihkkarastit buriid lanjaid áimmahuššat ja gaskkustit dehálaš teknihkkalaš ja industriija kulturmuittuid.

  • Lassáneapmi našunála museafierpmádaga museaide

    Ráđđehus evttoha lasihit oppalaš juolludemiid Našunála museafierpmádaga museaide 1,5 miljárda ruvdnui. Dát sisttisdoallá doaibmadoarjaga nannema 21 milliuvnna ruvnnuin guđa museai.

  • Našunálateáhtera ođasteami álggaheapmi

    Ráđđehus deattuha sihkkarastit našunála kulturhistorjjálaš visttiid ja buriid lanjaid dehálaš kulturásahusaide. Lea dárbbašlaš ođastit Našunálateáhtera visttiid. Ráđđehus evttoha 10 milliuvnna ruvnna álggahit ovdaprošekterema 2018:s.

  • Eaktodáhtolaš searvevuohta

    Eaktodáhtolašvuohta addá ollu sunnje gii lea eaktodáhtolaš ja vel eanet servodahkii ollislaččat. Leat eaktodáhtolaš addá gelbbolašvuođa, vásáhusa, sosiála gullevašvuođa ja máhttindovddu. Ráđđehus dohkkeha dan árvvu mii lea eaktodáhtolašvuođas, ja doarju eaktodáhtolašvuođa iešlági. Dan dahká ráđđehus dakko bokte go addá saji, einnostahttivuođa ja heiveheami ovdáneapmái álgodásis juo.

  • Nanne Norgga Kulturráđi 12 milliuvnna ruvnnain

    Ráđđehus čađaha struktuvrralaš rievdademiid nannen dihte sektovra nanusvuođa ja addit saji eanet hutkkálaš doaimmaide. 2017:s oaččui Norgga Kulturráđđi bargun ásahit Kreativt Norge (Hutkás Norga) Tråantes ja guokte doarjjaortnega ovttaskas dáiddáriidda ja doarjjavuogádaga olles riika hutkkálaš dáiddáriidda. Dan vuoruheami evttohit nannet ja lasihit doarjaga 12 milliuvnna ruvnnain ja viiddiduvvon doaimmaiguin mat maiddái gusket kulturásahusaide.

  • Kulturbušeahtta mas leat čielga vuoruheamit

    Ráđđehusa ulbmil lea ahte olles riika ássit galget beassat searvat valljis ja girjás kultureallimii. Jagi 2018 kulturbušeahtta lea sullii 13,9 miljárda ruvnna. Dat lea lagabuidda 300 milliuvnna ruvnna lassáneapmi dan salderejuvvon 2017 bušeahta ektui.

  • Ođđa ortnet man mielde vearuhit opšuvnnaid smávva áiddo álggahuvvon fitnodagain

    Ráđđehus árvala ođđa ja buoret ortnega man mielde vearuhit opšuvnnaid, vai smávva áiddo álggahuvvon fitnodagat sáhttet buorebut háhkat ja bisuhit bargiid.

  • Ahtanuššanovddideaddji vearro- ja divatgeahpádusat

    Ráđđehusa vearro- ja divatevttohus 2018 čuovvula vearroođastusa mii Stuoradikkis lea soabaduvvon.

  • Geahpádusat opmodatvearus

    Ráđđehus evttoha heaittihit opmodatvearu mášiinnain ja gullevaš rusttegiin, ja čavget opmodatvaearu máksomeari dábálaš viesuide.

  • Geardedivat losimus elbiillaide

    Ráđđehus evttoha heaittihit nuvttá geardedivada elbiillaide, ja mearridit daidda gessosa lossodaga vuođul, seamma go hybridabiillain maid ferte láddet. Evttohus mearkkaša ahte elbiillat mat leat losit go guokte tonna fertejit máksit geardedivada. Eanaš elbiillat eai dárbbaš máksit geardedivada.

  • Vuoliduvvon divatmáksu máhcahuvvo fievrridan- ja energiijasuorgái

    EO lea dorjon ráđđehusa ja ráđđehus evttoha fievrridan- ja energiijasuorgái máhcahit vuoliduvvon divatmáksomeari differensierejuvvon bargoaddidivatortnega olis.