Sártnit ja čállosat

Čájeha 1-20 oktiibuot 1504 bohtosis.

  • Diehtojuohkinráđđeaddi Maria Korkunc

    E-poasta: maria.korkunc@smk.dep.no

    Telefovdna: 22 24 40 37

    Mátketelefovdna: 980 93 663

  • – Álgoálbmogat dárbbašit min dohkkeheami

    - ON álgoálbmotbeaivi addá midjiide vejolašvuođa dohkkehit ja čájehit solidaritehta álgoálbmogiiguin miehtá máilmmi. Mun háliidan sávvat lihku sámiide, ja eará álgoálbmogiidda lihku otná beivviin, dadjá gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner. Odne, borgemánu 9. beaivvi ávvuduvvo ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivi.

  • Sáhkavuorru Márkomeannu 2017

    Buorre eahket buohkaide! Buorit olbmot! Festiválaoassálastit! Lea somá go fas beasan leat dáppe Márkomeanus, ja almmuhit ođđa sámi ofelaččaid.

    Lágideaddji: Stáhtačálli Anne Karin Olli

  • Ođđa sámi ofelaččat 2017-2018

    - Sávan didjiide geat dál galgabehtet doaibmat ofelažžan ollu lihku bargguin. Ofelašdoaibma lea hui gáibideaddji, muhto dii oažžubehtet ollu ruovttoluotta! Dii oažžubehtet ovtta jagi mii dahká ahte oahppabehtet ollu ja mii šaddá hui gelddolaš ja somá, celkkii stáhtačálli Anne Karin Olli, Gieldda- ja ođasmahttindepartemeanttas, go Márkomeannu-festiválas Romssas almmuhii ođđa sámi ofelaččaid.

  • Vuoruhit ođđa oahpaheddjiid, dutkama ja sámegiela Davvi-Norggas

    Ráđđehus evttoha reviderejuvvon našunálabušeahtas eanet ruđaid oahppoloana geahpideapmái oahpaheddjiide Finnmárkkus, Romssas ja Nordlánddas. Ráđđehus áigu lasihit doaibmalobiid sámegielat mánáidgárddiide, dutkamii Bådåddjos ja luomusvuođa oahpaheapmái Ánddasullos.

  • Nannejuvvon áŋgiruššan sámegielaide

    - Ráđđehus áigu nannet sámegielaid. Mun lean mearridan NOU 2016:18 Váibmogiella čuovvoleami álggahit liige miljovnna juolludemiin Sámediggái, dadjá gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner. Ruđaid galgá Sámediggi geavahit čielggadandoaibmabijuide giellalávdegotti ráportta čuovvoleapmái.

  • 15 ođđa rekrutereneari guolástusealáhussii

    - Boahtteáiggi mearrabiepmoealáhus dárbbaša nuorra gelbbolaš guolásteddjiid. Danin lean mearridan ahte galget almmuhuvvot gitta 15 ođđa rekrutereneari, mii lea 50 proseantta lassáneapmi ovddit jagiin. Dát nanne vel eanet dan trenda ahte nuorat ohcalit guolástusealáhussii. Dat lea dehálaš ealáhussii mas lea nu stuorra boahtteáiggepotensiála nugo guolástusealáhusas, dadjá guolástusministtar Per Sandberg.

  • Meld. St. 42 (2016–2017) - Sámedikki doaimma birra 2016

    Sámedikki dievasčoahkkin mearridii Sámedikki jahkedieđáhusa njukčamánu 9. beaivvi 2016. Dán stuoradiggedieđáhusas leat muhtin áššit Sámedikki jahkedieđáhusas váldojuvvon ovdan ja kommenterejuvvon. Sámedikki bušeahttajuolludemiid geavaheapmi 2016:s muhtin dihto surggiin čilgejuvvo.

  • Geassá ruovttoluotta feastonuohttegeatnegasvuođaid dieđáhusa

    - Dát ášši lea digaštallojuvvon guhká ja Stuoradiggi ii leat nákcen gávdnat buori čovdosa dasa. Guolástusealáhus dárbbaša einnostit ovddasguvlui ja danne lea ráđđehus gávnnahan ahte lea rievttamus geassit ruovttoluotta dieđáhusa, lohká guolástusministtar Per Sandberg.

  • Álkit boahtit giddagasas servodahkii

    Go fáŋggat besset giddagasas fertejit sii čuovvoluvvot. Ráđđehus áigu sidjiide láhčit dili nu ahte šaddá álkit oažžut barggu, oahpahusfálaldaga, viesu ja divššu jus lea mirkkuide darvánan ja leat psyhkalaš váttisvuođat.

  • Ráđđeaddi Simon Stjern

  • Guhkesáigásaš bargguhemiid nannejuvvon čuovvoleapmi

    Ráđđehus áigu addit nannejuvvon čuovvoleami bargoohcciide geat leat leamaš bargguheamet guhká. Dasa lassin evttoha ráđđehus 500 lassi doaibmabidjosaji mánnui eastadit guhkesáiggebargguhisvuođa.

  • Nanne NAV árjabidjama nuoraide

    Ráđđehus nanne árjabidjama nuorra bargguhemiide 32,5 ođđa miljovnnain.

  • Nannejit barggu NAV boasttumáksimiid vuostá

    Ráđđehus evttoha 30 miljovnna kruvnna doaibmabijuide geahpedit Bargo- ja čálgoetáhta (NAV) boasttumáksimiid reviderejuvvon nationálabušeahtas.

  • Buoret biebmodoalu nationála doaibmaplána – oanehaččat

    Magihkalaš borran. Borramis lea sáhka eanet go bissehit čoliid bárgumis.Buori biepmu ja buriid borramiid geažil mii sáhttit stoahkat ja oahppat.Buori biepmu ja buriid borramiid geažil mii sáhttit loktet lossadit ja jurddašit garrasit.Buorre biebmu ja buorit borramat ožžot olbmuid loaktit ovttas.

  • Ráđđehus nanne Davvi-Norgga buvttadanovdáneami

    - Ráđđehusa davviguovlluidstrategiija almmuhuvvui cuoŋománu 21. beaivve. Dan strategiija čuovvoleapmái várrejuvvo njeallje milliuvnna ruvnna Davvi-Norgga buvttadanovddideapmái. Ráđđehus háliida šaddiealáhusaid ja vuordevaš háhkamat galget addit stuorit váikkuhusaid davviguovlluide, dadjá Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner.

  • Neahtta-tv

    Eambbo barggut, buoret čálgofálaldagat ja oadjebas árgabeaivi

    Ekonomalaš doaibmabijut mat Nationálabušeahtas 2017 ovddiduvvojedje doibme bures. Reviderejuvvon nationálabušeahtas 2017 áigu ráđđehus dan geažil joatkit vuoruhemiid mat ovddidit barggaheami, buriid čálgofálaldagaid ja oadjebas árgabeaivvi.

  • Ruhtadandepartemeanta

    Ruhtadandepartemeantta ovddasvástádus lea plánet ja ollašuhttit ekonomiijapolitihka, gozihit ruhtamárkaniid ja bálddalastit stáhtabušeahttabarggu.

  • 4,3:s gitta 5,3 milliuvnna ruvnna eanet suohkansektovrii 2018:s

    Suohkansektovrii lasihuvvo oktiibuot sisaboađut gaskkal 4,3 gitta 5,3 milliuvnna ruvnna 2018:s. - Nanu ja einnostahtti suohkanekonomiija lea dehálaš sihkkarastit oahpu skuvllain, kvalitehta dearvvašvuođabálvalusain ja ahte sosiála sihkarvuođafierpmádat nannejuvvo, lohká gielda- ja ođastahttinministtar Jan Tore Sanner.

  • Aarporte meatan saemiengïelen reeremedajvese sjædta

    - Manne sïjhtem åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestidh jïh gorredidh. Manne dan gaavhtan aavodem juktie Aarporte daelie bieliem saemiengïelen reeremedajveste sjædta. Daate vihkeles aaj dan saemien identiteeten åvteste tjïeltesne, tjïelte- jïh orrestehtemeministere Jan Tore Sanner jeahta.