Historjjálaš arkiiva

Vuoruheamit rievdan

Norga áŋgiruššá nannoseappot arvevuvddiid ovdii

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Dálkkádat- ja birasdepartemeanta

Ráđđehus nanne Norgga áŋgiruššama arvevuvddiid seailluheami ovdii. Dálkkádat- ja birasdepartemeantta boahtte jagi bušeahtas juolludit dálkkádat- ja vuovdeprošektii golbma miljárdda kruvnno. Nu olahit dál vuosttaš háve dási, mii álggus lohpiduvvui 2008 dálkkádatsoabahusas.

Ráđđehus nanne Norgga áŋgiruššama arvevuvddiid seailluheami ovdii. Dálkkádat- ja birasdepartemeantta boahtte jagi bušeahtas juolludit dálkkádat- ja vuovdeprošektii golbma miljárdda kruvnno. Nu olahit dál vuosttaš háve dási, mii álggus lohpiduvvui 2008 dálkkádatsoabahusas.

- Norgga áŋgiruššan arvevuvddiid ovdii lea dakkár dálkkádatdoaibma, man birra mii diehtit ahte das lea ávki. Mii nannet dán áŋgiruššama 134 miljovnnain kruvnnuin ja bajidit seammás riikkaidgaskasaš áigumušaideamet, dálkkádat- ja birasministtar Tine Sundtoft dadjala. 

Jos mii áigut ráddjet máilmmiviidosaš liegganeami guovtti gráđđii, de mii fertet goazahit máilmmi arvevuvddiid bilideami. Norga lea bargan dan ovdii 2008 rájes norgga dálkkádat- ja vuovdeálgaga olis.

- Olgeš-Ovddadusbellodat-ráđđehus ovddida odne bušeahta, mainna sihkkarastet, ahte dálkkádat- ja vuovdeprošeakta lea ain guovddážis, go Norga bargá riikkaidgaskasaččat dálkkádaga ovdii. Lean rámis das, ahte dán jagi juolludit dálkkádat- ja vuovdeáŋgiruššamii golbma miljárdda kruvnno, dat lea stuorámus submi maid Norga lea juolludan, Sundtoft cealká.  

Arvevuvddiid doalaheapmi lea suorgi, mas Norgga bargu vuhtto riikkaidgaskasaččat. Dássážii Norga lea máksán badjel 10 miljárdda kruvnno doaimmaide, maiguin geahpedit dálkkádatgássaid luoitima vuovdečuollamiid oktavuođas. 

Leat guokte raportta, main leat evalueren norgga dálkkádat- ja vuovdeáŋgiruššama (strategalaš evaluerenraporta  ja Norada čuovvulanevalueren  ja mat leat ovddiduvvon 2014. Áŋgiruššama árvvoštallet doaibman hui bures ulbmiliid olaheami ektui. 

Evalueremiid vuođul ráđđehus muddesta vehá áŋgiruššama boahtteáiggi ulbmiliid.  Áŋgiruššama váldun leat ain mávssut bohtosiid ovddas, ovddemusat luoitima geahpedemiid hámis. Dál áigot nannet ovttasbarggu priváhta surggiin, mii šaddá áŋgiruššama mávssolaš strategiijan. Buoret vuovdehálddašeami doaimmaid geahččalit integreret viidásut proseassaide, nu ahte šaddá ”ruonas ekonomiija ovdáneapmi ” ovdánanriikkain. Ráđđehus áigu joatkit ja vejolaččat nannet barggu, man olis dorjot aktiiva siviila servodagaid, nu ahte geahpedit vuovdečuollamiid ovdánanriikkain (geahča) .

 - Mii nannet dálkkádat- ja vuovdeáŋgiruššama profiilla. Vuoruhemiid rievdan mielddisbuktá, ahte mii áiggi mielde oažžut buoret bohtosiid, sihke dan dáfus ahte eai luitojuvvo nu ollu gássat áibmui ja dan dáfus, ahte geafivuohta luoitá. Mu mielas lea mávssolaš, ahte luoitimiid geahpedeapmi ja ovdáneapmi sáhttet dáhpáhuvvat giehtalagaid, Sundtoft dadjá.

Evalueremat čájehit maid, ahte dálkkádat- ja vuovdeáŋgiruššama boađusin šaddá nana, guoddevaš ovdáneapmi, mii nanne álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja doalaha báikkálaš servodagaid eallinvuođu.

Evalueremat leat maid čájehan, ahte Norgga ruđat leat leamaš guovddážis ovddideamen riikkaidgaskasaš barggu, man olis seailluhit čuolakeahtes arvevuvddiid.

Badjel 40 proseantta ruđain leat geavahuvvon Brasilas. Dat ahte leat geahpedan dálkkádatgássaid luoitima Brasila vuovdečuollamiin veadjá leat stuorámus sierra doaibma, mainna leat geahpedan luoitimiid máilmmis maŋimuš 6-8 jagis, ja dainna leat geahpedan luoitimiid eanet go logi háve dan hivvodaga, maid Norga oktiibuot luoitá.

Eanet dieđut dálkkádat- ja vuovdeprošeavttas.