Historjjálaš arkiiva

Ráđđehus vuoruha studeanttaid, dutkama ja ođđa oahpposajiid

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Máhttodepartemeanta

Ruonádet, eambbo ođđaáigásaš ja oadjebas Norgga ulbmila olaheami dihte lea dutkan ja alit oahppu áibbas mearrideaddji. – 2020 bušeahtas áŋgiruššat mii danne dahkat álkibun leat studeanta, ođđa bargosajiid ja bargagoahtit ođđa vikiŋgamuseáin. Ja viđát jagi maŋŋálaga geavahit mii eambbo go 1 % av brutto nationálabuvttadusas dutkamii, lohká dutkama- ja alit oahpahusa ministtar Iselin Nybø (V).

Ráđđehus joatká vuoruhit studeanttaid. 2017 rájes lea ráđđehus lokten oahppodoarjaga olles áiggi studeanttaide geat váldet alit oahpu ja fágaskuvlla. Boahtte jagi bušeahtas áigu ráđđehus várret 152 miljovnna ruvnno viiddidit oahppodoarjjaáigodaga njealját ja maŋemus vahkuin vai olaha ulbmila addit 11 mánu oahppdoarjaga.

– Boahtte jagi ožžot ollesáiggisuteanttat 14 600 ruvnno eambbo geavahan láhkái go livččii leamaš jus ráđđehus ii livččii áŋgiruššan oahppodoarjaga 2014 rájes. Dat illudahttá mu, lohká Nybø.

Ráđđehus evttoha maiddái ollislaš váhnenstipeandda sidjiidet geat ožžot mánáid sirddidettiin oahpus bargui, ja leat várrejuvvon ruđat ođđa eallindilleiskkadeapmái studeanttaid várás. Dasa lassin árvala ráđđehus juolludit 2 200 ođđa studeantaásodagaide. Oktiibuot lea Stuorradiggi juolludan ruđaid 14 700 ođđa studeantaásodagaide 2015 rájes 2020 rádjái.

Eambbo ruđat DGT-dutkamii, ealáhusaid nuppástuhttimii, ja kvalitehttii alit oahpahusas

Viđát jagi maŋŋálaga geavaha ráđđehus eambbo go 1 % av brutto nationálabuvttadeamis (BNB) dutkamii. Dat 38,9 miljárdda dutkamii ja ovdánahttimii (DjO) dahket 1,03 proseantta 2020 árvvoštallojuvvon BNB:s. Jus rehkenastá Vearrogávnnus-ortnega (Skattefunn-ordningen), lea DjO 43,2 miljárdda ruvnno ja lea dalle 1,14 proseantta BNB:s.

– Norga ferte čađahit stuorra rievdadusaid sihkkarastin dihte min oktasaš čálggu boahtte áiggis. Danne investere ráđđehus garrasit oahpahussii ja gelbbolašvuhtii, duktamii ja teknologiijaovdánahttimii.

Lean duhtavaš ahte ráđđehus ollašuhttá mihttomeriid maid mii leat bidjan atnit unnimusat ovtta proseantta BNB:s DjO:ii, dadjá duktama- ja alit oahpahusa ministtar.

2020 stáhtabušeahtas evttoha ráđđehus čuovvolit dutkama ja alit oahpahusa guhkes áiggi plána oktiibuot 585 miljovnna ruvnno aliduvvon juolludusaiguin. Das manná 315 miljovnna ruvnno daid golbma nannenplánaide Teknologiijalokten, DjO ealáhusaid ođasmahttima ja nuppástuhttima várás ja Kvaliteahtta alit oahpahusas.

Ođđa vikiŋgamuseá ja ruđat plánet ođđa campusa NTNU:i

Ráđđehus árvala atnit 35 miljovnna ruvnno 2020 Oslo universitehta Vikiŋgamuseá divodeapmái ja ođđavistái.

– Vikiŋgaáiggi árbi lea vearditmeahttun. Ođđa vikiŋgamuseá sihkkarasta ahta boahttevaš buolvvain lea máhttu ola muttus ja ipmárdus deaŧalaš oasis Norgga historjjás, lohká Nybø.

Dasa lassin evttoha ráđđehus earret eará 55 Statsbygg:i plánet ja prošekteret Ocean Space Laboratories ásahusaid SINTEF ja NTNU ovddas ja 40 miljovnna plánet ja prošekteret oktasaš universitehtacampusa NTNU:i Troandimis.

Ođđa oahpposajit deavvašvuođa-, teknologiija- ja birasuorggis

Ráđđehus evttoha ásahit sullii 250 ođđa oahpposaji 2020 stáhtabušeahtas.

– Mii diehtit ahte lea stuorra ja lassáneaddji dárbu bargiide dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis ja doarvái gelbbolašvuhtti teknologiija ja ruoná molašumi surggiin. Danne águt mii juohkit 75 saji dearvvašvuođa- ja sosiálafágii, mas buohccidikšu deattuhuvvo, ja 70 saji teknologiijii ja fágaide mat gusket ruoná molsašupmái. Dasa lassin galget birrasiid 100 oahpposaji geavahuvvot heivehanmunát ja gáiddus oahppofálaldagaide olggobealde daid stuorra gávpogiid, dadjá dutkama ja alit oahpahusa ministtár Iselin Nybø.