Historjjálaš arkiiva

Doaimmat rádjarasttildeaddji boazodolliide leat sohppojuvvon

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta

Norgga-Ruoŧa gaskasaš boazoguohtunkonvenšuvnna lea leamaš váttis šiehtadit ja oažžut sadjái, ja dat lea dagahan mearkkašahtti ja ollu váikkuhusaid Norgga boazodolliide. Šiehtadallit sohpe dán jagi boazodoallošiehtadallamiin doaimmaid maid ulbmil lea buoridit guoskevaš boazodolliid árgabeaivvi.

Váilevaš Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna mielddisbuktá ahte Norgga beale boazodoallit vásihit oalle olu hástalusaid ja váttisvuođaid beaivválaš boazobarggus. Ollu orohagat eai beasa šat geavahit iežaset ovddeš boazoguohtunguovlluid Ruoŧas.  Boazodoallošiehtadallamiid oktavuođas leat šiehtadallit soahpan čuovvovaš doaimmaid buoridan dihte dilálašvuođa Norgga boazodolliide:

  • Biebmandoarjjaortnet ja fievrridandoarjjaortnet joatkašuvvá. Máksomearri lasihuvvo 400 kruvnnus 450 kruvdnui.
  • Juridihkalaš veahkkeortnet ásahuvvo orohagaid dahje siiddaid várás mat šaddet searvat riekteproseassaide mat leat rádjarasttildeaddji guohtumiid birra Ruoŧas.
  • Dálá čielggadanbarggut Norgga boazoorohagaid historjjálaš guohtungeavaheami birra Ruoŧas galget kártejuvvot ja geahčaduvvot, ja galgá maid guorahallojuvvot lea go dárbu joatkit kártenbargguid.

- Dat ahte boazoguohtunkonvenšuvdna Ruoŧa ja Norgga gaskkas ii leat leamaš doaimmas guhkit áiggi lea dagahan ollu váttisvuođaid Norgga boazodollui. Mun lean álggahan ovttasbarggu Ruoŧain dainna ulbmilin ahte oažžut sadjái oktasaš  konvenšuvnna rádjarasttildeaddji boazodollui. Almmatge oainnán ahte dán ášši ii leat vejolaš čoavdit oanehis áiggis. Lean goit duhtavaš go dál leat ožžon sadjái doaimmaid ráddjet negatiiva váikkuhusaid, ja dainna lágiin sáhtit leat mielde doarjumin Norgga boazodolliid, dadjá Olaug Bollestad.

Boazodoallu.
Dat ahte boazoguohtunkonvenšuvdna Ruoŧa ja Norgga gaskkas ii leat leamaš doaimmas guhkit áiggi lea dagahan ollu váttisvuođaid Norgga boazodollui. Govva: Mika Josefine B. Hætta

Norgga-Ruoŧa gaskasaš boazoguohtunkonvenšuvdna rádjarasttildeaddji johtima birra (boazoguohtunkonvenšuvdna 1972) heittii doaibmamis jagi 2005. Guovvamánus 2009 šiehtadallui ođđa konvenšuvdnaevttohus, maid ovddasvástideaddji ministarat vuolláičálle golggotmánus seamma jagi. Ruoŧŧa celkkii ahte sii eai hálit dohkkehit šiehtadallojuvvon konvenšuvdnaevttohusa.

Váilevaš konvenšuvdna lea mielddisbuktán ahte dál eai leat dán guovtti riikkas oktasaš njuolggadusat rádjarasttildeaddji boazodoalu birra.  Norga lea joatkán 1972-konvenšuvdnamearrádusaid sierra lága bokte, ja Ruoŧŧa lea válljen geavahit  Lappekodisilla 1751. Dat lea mielddisbuktán ahte Ruoŧa boazodoallit maiddái maŋŋil 2005 leat beassan geavahit daid boazoguohtuneatnamiid Norggas maid sii geavahedje 1972-konvenšuvnna vuođul. Muhto Norgga boazodoallit eai leat bálljo beassan geavahit daid guohtuneatnamiid Ruoŧas maid sii geavahedje 1972-konvenšuvnna vuođul. Dilli lea dagahan duođalaš váttisvuođaid Norgga beale boazodolliide.