Historjjálaš arkiiva

Árbedivat heaittihuvvo 2014

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

Ráđđehus áigu heaittihit árbe- ja skeaŋkadivada jo 2014. - Árbedivat čuohcá dávjá sidjiide, geain leat vuollegis ja dábálaš bálkáboađut, ja olbmot vásihit hui eahpevuoiggalažžan, ahte sii gártet máksit alla divada, go árbejit mánnávuođaruovttu dahje bearraša asttuáigevistti. Árbedivada heaittiheapmi álkidahttá bearašfitnodagaid buolvvamolsuma ja lea mávssolaš álkidahttindoaibma, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Ráđđehus áigu heaittihit árbe- ja skeaŋkadivada jo 2014.
- Árbedivat čuohcá dávjá sidjiide, geain leat vuollegis ja dábálaš bálkáboađut, ja olbmot vásihit hui eahpevuoiggalažžan, ahte sii gártet máksit alla divada, go árbejit mánnávuođaruovttu dahje bearraša asttuáigevistti. Árbedivada heaittiheapmi álkidahttá bearašfitnodagaid buolvvamolsuma ja lea mávssolaš álkidahttindoaibma, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Rievdadus mielddisbuktá, ahte ii šat čuoza nu sakka likviditehtii, go bearašfitnodat dahje bearašopmodat sirdása buolvvas nubbái. Maiddái vearromáksiide šaddá álkit, go eai dárbbaš šat čuovvut moalkás árbedivatnjuolggadusaid. Seammás Vearroetáhta hálddahusgolut geahppánit. Ráđđehus árvala, ahte ii dárbbaš máksit árbedivada addojuvvon skeaŋkkain iige árbbis jápmima oktavuođas, mii dáhpáhuvvá juovlamánu 31. b. 2013 maŋŋá.

Dán áigge lea dábálaččat nu, ahte árbedivatvuođđu (márkanárvu) lea maiddái vuostáiváldi uskkádatárvu (inngangsverdi) árbbi ja skeaŋkka hárrái. Verolaš uskkádatárvvuid geavahit earret eará vuoittu rehkenastima oktavuođas, go vuostáiváldi maŋŋá vuovdá skeaŋkka dahje árbbi. Jos árbedivat heaittihuvvo ja vuostáiváldi ain beassá meroštallat ođđa uskkádatárvvu (márkanárvvu), de ii vearuhuvvo árvolassáneapmi árbeguođđi dahje addi oamastanáiggis. Ráđđehus árvala danin, ahte dan čuovvumuššan, ahte árbedivat heaittihuvvo, de galgá váldonjuolggadussan gustot jotkkolašvuođaprinsihppa árbbi ja skeaŋkka oktavuođas. Dat mearkkaša, ahte árbbi dahje skeaŋkka vuostáiváldi váldá badjelasas sirdojuvvon opmodagaid uskkádatárvvuid dakkárin go dat ledje árbeguođđis dahje addis, go vuoitu galgá čilgejuvvot maŋŋá, nu maiddái eará vearroposišuvnnaid, mat laktásit sirdojuvvon opmodahkii. Jotkkolašvuođaprinsihppa gusto jo oassálastilivdnejuvvon servviid ossosiidda ja osiide, mat sirdojuvvojit árbin ja skeaŋkan. Ráđđehusa árvalus mielddisbuktá, ahte šaddet ovttalágan njuolggadusat sierralágan organisašuvdnahámiide (muhtin spiehkastagat eanandoallosuorggis), go ealáhusdoaibma sirdojuvvo buolvvas nubbái.

Jos rohkki dahje addi livččii beassan vuovdit ásodaga dahje asttuáigevistti vearu haga, de árvaluvvo, ahte vuostáiváldi maid beassá vuovdit vearu haga árbečielggadeami maŋŋá. Jos opmodaga eai vuovdde, de galgá dakkár opmodagas máksit vearu dušše jos vuostáiváldi oamastanáiggis lea čoagganan vearuvuloš vuoitu.

Jos čuovvut árvalusa ja heaittihit árbedivada 2014 ja seammás dahkat vealtameahttun heivehusaid boahtovearuhussii, de dat geahpeda stáhta boađuid 1 250 miljovnnain kruvnnuin, mat čoagganit máksin láhkai, ja 450 miljovnnain kruvnnuin, mat girjejuvvojit 2014, jos buohtastahttit Stoltenberg II-ráđđehusa árvalusain.

Loga eanet árbedivada birra sierra diehtoárkkas