Historjjálaš arkiiva

Ođđa láhkaásahus ruhtapolitihkkii

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

Stáhtaráđđi mearridii odne ođđa láhkaásahusa ruhtapolitihkkii. 2001 láhkaásahus lea dál ođasmahttojuvvon.

Deháleamos rievdadusat:

  • Inflašuvdnaulbmil lea mearriduvvon 2 prosentii, mii ovdal lei 2,5 proseantta.
  • Inflašuvdnastivrejupmi galgá boahtteáigái heivehuvvon ja njuovžil dan láhkai ahte dat  ovdánahttá ja stáđásmahttá buvttadeami ja barggahusa ja hehtte eahpedássedis ruhtadandiliid ovdáneames.

Oaivilat ruhtapolitihka birra ja ruhtapolitihka doaimmaheames leat sakka earáhuvvan 2001 rájes. Ođasmahttima vuolggasadjin lea leamaš vuhtiiváldit ovdáneami ja hábmet láhkaásahusa nu ahte dat soahpá dálá ruhtapolitihka doaimmaheapmái.

– Buot maid leat oahppan 2001 rájes leat vuhtiiváldojuvvon ođđa láhkaásahusas, ja dan galgá atnit vuođđun vai Norgga Báŋku sáhttá joatkit ruhtapolitihka mii oažžu stuora luohttámuša ruhtadanmárkanis ja servodagas muđui, dadjá ruhtadanministtar Siv Jensen (OB).  

Dalle go inflašuvdnaulbmil mearriduvvui jagi 2001, dahke oljoboađut stuora oasi norgga ekonomiijas. Dat lei deháleamos sivvan dasa ahte inflašuvdnaulbmil biddjui badjelii go eará riikkain.   

– Dál lea oljoboađuidáigi meaddilmannan eanaš muddui. Dalle eai leat šat mearkkašahtti ákkat bisuhit inflašuvnna mii lea badjelis eará riikkaid. Dál go inflašuvdnaulbmil biddjo 2 prosentii, lea mis seamma inflašuvdnaulbmil go eanaš riikkain maiguin sáhttit iežamet buohtastahttit, dadjá ruhtadanministtar.   

Loga eanet: