Historjjálaš arkiiva

Vejolašvuođat buohkaide: Stuoradiggedieđáhus juohkima ja sosiála ceavzilvuođa birra

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

Norga lea daid riikkaid searvvis máilmmis main lea unnimus earáláganvuohta. Ráđđehus áigo joatkit dakkár politihka mii seailluha servodaga mas lea alla eallinstandárda ja unnán erohusat, ja mii addá buohkaide vejolašvuođaid.

– Deháleamos maid sáhttit dahkat hehtten dihte erohusaid, lea oažžut eambbosiid bargat, buoridit integrerema ja loktet álbmoga gelbbolašvuođa oahpuin, dadjá ruhtadanministtar Siv Jensen (OvB).

Norga lea nammaduvvon máilmmi buoremus riikan orrut ja lea okta dain riikkain máilmmis gos leat unnimus erohusat bálkkáin. Mis lea alla eallinstandárda, alla luohttámuš álbmogis ja bures huksejuvvon almmolaš čálgobálvalusat.

– Mii leat huksen viiddis čálgoortnega mii addá oahpu, dearvvašvuođabálvalusaid ja fuolahusa buohkaide. Sihke vearrovuogádat, sirdimat ja bálvalusat mat gullet dearvvašvuhtii ja ohppui leat mielde unnideames erohusaid. Ovttas dat hábmejit servodaga mas leat vejolašvuođat buohkaide, ja lea min čálgoservodaga sosiála ceavzilvuohta, dadjá ruhtadanministtar.

Oastinfápmu lea lassánan sullii 80 proseanttain gaskkamutto 1980-logu rájes. Seammás mii maid vásihit ahte Norggas leat stuorát erohusat dál go 30 jagi áigi, earret eará globaliserema ja teknologalaš rievdamiid dihte. Eanet mánát go ovdal ellet bearrašiin main lea bistevaččat vuollegis dienas. Ráđđehus bargá ulbmillaččat olu surggiin hábmen dihte servodaga mas leat vejolašvuođat buohkaide.

– Oahppu lea deháleamos ovttaskas fáktor mii veahkkin dahká ahte sosiála erohusat bistevaččat nohket, dan dihte go oahppu addá ovttaskas olbmui válljenfriddjavuođa ja vejolašvuođa bargat dienasbarggus. Dan dihte lea buorre ahte eambbosat go goassege ovdal dál čađahit joatkkaskuvlla. Addin dihte mánáide buori álggu, mii ráhkadit ulbmillaš ortnegiid nugo hálbbit mánáidgárddiid ja nuvttá guovddášáiggi sidjiide geain lea unnán dienas, dadjá ruhtadanministtar Siv Jensen.

Maŋosmannan mii lei oljohaddenjiedjama maŋŋel 2014:s lea dál meaddel. Dál lea loktaneapmi stuorát go guhkesáigge trenda. Bargguhisvuohta lea unnon ja barggut lassánit mearkkašahtti olu.

– Bargu buktá čálggu, sihke ovttaskas olbmui ja servodahkii, árvohuksema ja vearrodietnasiid bokte ruovttoluotta searvevuhtii. Lea stuora erohus das ahte leat barggus ja leat olggobeale bargoeallima. Ráđđehus lea almmuhan searvadahttinbarggu álbmogassii oažžut eambbosiid bargui geain leat váilevašvuođat CV:s, dadjá ruhtadanministtar.

Measta bealli sis geat ellet bearrašiin main lea unnán dienas lea sisafárrejeaddjiduogáš. Dan dihte lea ráđđehus álggahan integrerenbarggu oažžut eambbosiid skuvllaide ja bargguide.

– Ráđđehus áigu joatkit dakkár politihka mainna seailluha servodaga mas leat unnán erohusat, gos čálgoloktaneapmi lea buohkaide buorrin, mas leat vejolašvuođat buohkaide ja gos lea oadjebasvuohta čálgui, loahpaha ruhtadanministtar.