Historjjálaš arkiiva

Stáhta olgoriikka penšunfoanddas rátkit petroleumohcan- ja buvttadanfitnodagaid

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

-Ráđđehus áigu Stáhta olgoriikka penšunfoanddas (SPU) rátkit energiijasuorggi gullevaš fitnodagaid mat dušše ohcet ja buvttadit petroleuma, unnidan dihte norgga ekonomiijai laktáseaddji riskkaid heajos oljodietnasiid geažil.

- Ulbmil lea bargat dan ovdii ahte min oktasaš opmodat ii galgga gillát bistevaš oljodietnasiid  njiedjama geažil. Danne lea ge eanet riekta vuovdit fitnodagaid mat dušše ohcet ja buvttadit oljju ja gássa, go dan sadjái ahte geassádit viidát lávdaduvvon energiijasuorggis, dadjá ruhtadanministtar Siv Jensen.

Dat mearkkaša ahte fitnodagat maid indeaksalágideaddji FTSE Russell lea klassifiseren petroleumohcan- ja buvttadanfitnodahkan váldojuvvojit eret SPUS referánsaindeavssas ja investerenvuogádagas. Doaibmabidju unnida riskkaid ahte norgga ekonomiija šaddá gillát dien lágan fitnodagaid geažil.  

Árvvoštallan govvida, seamma go Norgga Báŋkku rávvagat,  ahte ii leat dušše okta oaivil oljodietnasiid hárrái, ja petroleumsuorggi boahtteáiggi gánnáhahttivuhtii ja ceavzilvuhtii. Danne dat lea ge sorjjasmeahttun das makkár petroleumpolitihka ráđđehus fievrrida, ja das mii lea mearriduvvon. 

-Oljodoaibma boahtá ain boahtteáiggis leat stuora ja dehálaš ealáhus Norggas. Stáhta dienas  nannánjuolggi doaimmaid geažil lea vuosttažettiin das gitta man gánnáhahtti dat fitnodagat leat mat ohcet ja buvttadit petroleuma. Danne lea ge dárbu riskkaid lávdadit.

Rátkin dáhpáhuvvá guhkitáiggi badjel ja dárkilis njuolggadusaid vuođul maid Ruhtadandepartemeantta ovttas Norgga Báŋkkuin mearridit, ja maŋŋil go Stuoradiggi lea gieđahallan dieđáhusa mii odne ovddiduvvui.

Bistevaš oljodietnasiid njiedjan addá guhkesáiggi váikkuhusaid norgga almmolaš ruhtagálduide.

SPU energiijaossosiid vuovdin sáhttá mielddisbuktit ahte oljodietnasiid njiedjan unniduvvo,  muhto jáhkkimis dat lea unnán váikkuheaddji. Seammás leat mii hárjánan hálddašit riskkaid ja riskkat molsašuddi oljodietnasiid dáfus leat sakka geahpeduvvon áiggi mielde, dan sivas go stuora oassi oljo- ja gássaresurssat leat vižžojuvvon nannánjuolggis ja jorahuvvon viiddis ja lávdaduvvon finánsaopmodahkan olgoriikkas.  

Energiijasuorgi lea viiddis, dasa gullet maid ovttaidahtton fitnodagat mat doibmet olles petroleumráiddus ja čielga ođasmahttienergiija fitnodagat. 

- Buot orru čájeheamen ahte børssas noterejuvvon siskkáldasstruktuvrraid lassáneami  ođasmuvvi energiijasuorggis jođihit fitnodagat main ođasmuvvi energiija ii leat sin váldodoaibma. Foanddas berrešii maiddái leat vejolašvuohta dahkat dan seamma, dadjá ruhtadanministtar.

Dálkkádatriska lea dehálaš ruđalaš riskafáktor Stáhta penšunfondii, ja guhkit áigái dat sáhttá mearkkašit ollu daid fitnodagaide maid foanda lea investeren. Ruhtadandepartemeanta áigu ge bivdit Norgga Báŋkku geahčahit iežaset dálkkádatriskkaid, vai šaddá vejolaš nannet ovttaskasfitnodagaid mat váikkuhit eanemusat foandda dálkkádatriskabeliide.  

Ráđđehus ii áiggo vuovdit SDØE-ossosiid ii ge Equinor-ossosiid unnidan dihte riskkaid oljodietnasiid njiedjama geažil.    

Mearrádus lea dahkkon Norgga Báŋkku ja áššedovdijoavkku rávvagiid ja árvvoštallamiid vuođul, ja almmolaš gulaskuddama vuođul. Ruhtadandepartemeantta árvvoštallamat leat čilgejuvvon stuoradiggedieđáhusas Energiaksjer i Statens pensjonsfond utland, mii odne ovddiduvvui.

Duogáš
Ruhtadandepartemeanta oaččui skábmamánu 2017 rávvaga Norgga Báŋkkus ahte jos energiijasuorgi váldojuvvo eret SPU ossosiid referánsaindeavssas, de lea unnit riska ahte stáhta opmodat gillá bistevaš oljo- ja gássadietnasiid njiedjama geažil.   

Norgga Báŋkku rávvagiid vuođul nammadii Ruhtadandepartemeanta áššedovdijoavkku, maid Norgga Gávpeallaskuvlla professor ja rektor Øystein Thøgersen jođihii. Joavku oaivvilda, oppalaš árvvoštallama vuođul, ahte Stáhta penšunfoanda berre investerejuvvon energiijaossosiiguin.  

Ášši lea leamaš almmolaš gulaskuddamis. Ollu gulaskuddanásahusat dorjot áššedovdijoavkku árvvoštallama ahte Norgga Báŋkku evttohus unnidit riskkaid amas stáhta opmodat gillát oljodietnasiid njiedjama geažil lea unnán váikkuheaddji gaskaoapmi, muhto dattege sis lea máŋggaoaivilvuohta dasa ahte berre go energiijasuorggi váldit eret SPU:s.  Muhtun gulaskuddancealkámušat deattuhit ahte lea riekta váldit olles dahje osiid energiijasuorggis eret SPU:s, ja earát fas oaivvildit ahte evttohus sáhttá gomihit foandda ruhtadansuorggi ulbmila ja čuohcat fitnodagaide main leat dehálaš ja lassáneaddji doaimmat ođasmahttienergiija suorggis.