Historjjálaš arkiiva

Fertejit leat njoammuneastadandoaimmat juovllaid maid

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

Njoammuneastadandoaimmat leat vealtameahttumat juovllaid maid. Ráđđehus dattetge mudde muhtun ráddjehusaid, nu ahte olbmot besset ávvudit juovllaid ja ođđajagi lagabui dábálaš vuogi mielde.

- Juovllaid áigge dovdat lagašvuođa, eatge gaskka. Mii sávvat ahte buohkat besset ávvudit juovllaid nu gallásiin go sáhttet sin gaskkas, geaiguin sávvet ovttastallat. Dan mii ánssášit, erenoamážit dán jagi. Seammás mii leat fuolas das, ahte dávda njoammugoahtá eanet juovlaávvudeami geažil. Eat hálit álggahit ođđa jagi stuorát njoammunloguiguin ja ođđa ráddjehusaiguin ođđajagemánus. Dan ii oktage mis hálit, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg.

Dearvvašvuođadirektoráhta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhta rávvagiid vuođul ráđđehus lea mearridan čuovvovaš ráddjehusaid juovllaide:

  • Don fertet ain ráddjet gallásiin oktiibuot ovttastalat olles áigodagas, ja erenoamážit ovdal juovllaid.
  • Mii doalahit gitta ođđajahkái ávžžuhusa, man mielde sáhttet leat vihtta guossi.
  • Guokte beaivve beasat váldit vuostá eanemustá 10 guossi. Dat mearkkaša eanemustá 10 guossi juovlaruohta ja ođđajageruohta, dahje guokte eará beaivvi, maid válljet áigodagas.
  • Fertejit čađat doallat unnimustá mehtera gaskka buohkaide, geaiguin muđui eai oro ovtta sajis. Dat guoská sihke go čohkkájit boradeamen, go juogadit skeaŋkkaid ja go fállagohtet juovlagáhkuid.
  • Jos it nagot lágidit juovlaávvudeami nu ahte doallabehtet unnimustá mehtera gaskka, go bovdet 10 guossi, de it sáhte bovdet nu gallása.
  • Jos orut guovllus, gos leat ollu njoammumat, berret doallat guokte mehtera gaskka olbmuide, geat gullet riskajovkui.

Dát ávžžuhusat gustojit miehtá riikka. Gielddain main leat ollu njoammumat, sáhttet leat čavgadut njuolggadusat gussiid logu ja oktavuođaid hárrái. Čuovo danin vuđolaččat iežat orrunbáikki diehtojuohkima.

- Go mii addit vejolašvuođa váldit vuostá eanet gussiid guokte beaivvi basiid áigge, de dat eaktuda ahte buohkat leat čeahpit doallat unnimustá mehtera gaskka ja ráddjet sosiála oktavuođaid meari áigodagas, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Bent Høie.

Girkus váccašeapmi
Ráđđehus háliida láhčit dili nu ahte olbmot besset váccašit girkus, cahkkehit gintala ja guldalit musihka, maid čuojahit. Eaktuduvvo ahte dilli láhččojuvvo nu ahte lea čađat vejolaš doallat gaskka nubbi nubbái, ja ahte eai leat eanet go 50 olbmo čoahkis ain hávil, ja ahte registrerejit geat bohtet girkui ja geat mannet. Eaktuduvvo maid ahte girku lea doarvái stuoris, vai sáhttet čuovvut buot njoammuma eastadannjuolggadusaid.

Ruoktot johtin juovllaide – vealtameahttun mátki
- Ráđđehus ávžžuha garvit dárbbašmeahttun mátkkiid sis- ja olgoriikkas. Ruoktot johtin juovllaide sáhttá leat máŋgasiidda vealtameahttun johtin. Molssaeaktun livččii ávvudit juovllaid bearraša haga. Háliidan dattetge deattastit: Dáid juovllaid eat galgga johtit olgoriikii, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Bent Høie.

Ollugat lávejit juovlaluomus fitnat bearašlahtuid luhtte , geat orrot eará riikkain. Lea duođalaš várra, ahte sii geat vulget nuppi riikii, buktit mielddiset dávdda ruoktot. Jos válljet mátkkoštit olgoriikii juovllaid áigge, fertet čuovvut njuolggadusaid go máhcat ruoktot. Fertet leat logi beaivvi erremis, jos leat fitnan rukses riikkas.

Riskajoavkkut ja oktonas olbmot

Ráđđehus lea dán jagi juolludan 25 miljovnna lassiruđa, maiguin lágidit juovladoaimmaid ja veahkkebálvalusaid.

- Sávan ahte buohkat muitet fátmmastit oktasaš bottuide sin, geat leat okto adveantaáiggis ja juovllaid. Mávssoleamos soaitá leat dat, mii ii mávsse maidege; bovdehus vehá váccašit, telefon- dahje videoságastallan, dadjá Solberg.

Ráđđehus ávžžuha eaktodáhtolaš servviid, mat lágidit molssaevttolaš juovla- ja ođđajagiávvudemiid, lágidit doaluid nu guhká go nagodit čuovvut njoammuneastadandoaimmaid. Eanaš báikkiin dat mearkkaša, ahte searvvit sáhttet čohkket eanemustá 50 olbmo ovtta stohpui, ja galget doallat mehtera gaskka.

Ovddidit ain riskaárvvoštallama vuogádaga

- Sihke riikka siskkáldas ja riikkaidgaskasaš vásáhusat čájehit, ahte lea mávssolaš bidjat johtui rievttes doaimmaid johtilit, vai nagodit bissehit njoammuma leavvamis. Norggas mis leat buorit vásáhusat das, ahte gielddain lea báikkálaš njoammumiid geahčču, muhto koronavirus ii beroš gielddaid rájáin. Dál ovddidit dálá vuogádagaid ja gearggusvuođaplánaid, nu ahte johtileappot sáhttit álggahit doaimmaid máŋgga gielddas oktanaga, go lea dárbu, dadjá Høie.

Álbmotdearvvašvuođainstituhtta ovddida fylkkadási riskaárvvoštallamiid juohke vahku, ja vuogádat boahtá fápmui juovlamánu 16. beaivve. Riskaárvvoštallamis leat vihtta dási:

  • dásis lea kontrolla.
  • dásis čuvvot unna olmmošjovkkožiid, geaidda dávda lea njommon.
  • dásis dávda njoammugoahtá eanet.
  • dásis dávda njoammu viidát.
  • dásis dávda njoammu kontrolla haga.

Guđege dássái evttohit doaimmaid, maid sáhttá bidjat johtui.

Riskaárvvoštallamiid ja doaibmačohkiid sáhttá heivehit, ja dat galget heivehuvvot iešguđet báikkiid ja guovlluid hástalusaide.

Dearvvašvuođadirektoráhta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhtta leat ožžon bargun ásahit ođđa vuogádaga. Fylkkamánnit ja gielddat ožžot fargga eanet dieđuid dan birra.