Historjjálaš arkiiva

Dábálaš árgabeaivi nannoseabbo gearggusvuođain

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

Ráđđehus lea dárkkistan koronapandemiija guoskevaš guhkesáiggi strategiija- ja gearggusvuođaplána, ja gohčoda 4. muttu “Dábálaš árgabeaivi nannoseabbo gearggusvuođain”.

Ráđđehusa strategiija lea ahte covid-19-pandemiija galgá hálddašuvvot dainna lágiin ahte njoammunleavvan hálddašuvvo ja eastaduvvo nu, ahte dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalus ii oaččo kapasitehtaváttisvuođaid. 

 4.muttu maŋŋil
-Maŋŋil 4.muttu lávket mii kontrollastrategiijas gearggusvuođastrategiijai. Easkka čakčamánu álggus sáhttit árvvoštallat galgat go johtuibidjat boahtte muttu maid gohčodat “dábálaš árgabeaivi nannoseabbo gearggusvuođain”, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg. 

Muddu “Dábálaš árgabeaivi nannoseabbo gearggusvuođain” čilgejuvvo oanehaččat čuovvovaččat:

  • Olbmot eai giksašuva šat nu ollu pandemiijas iežaset árgabeaivvis. Ferte gal ain muitit gieđaid bassat ja gossandábiid, orrut ruovttus jos lea buozas, ja čuovvut iskkusrávvagiid. Muhto covid-19 erenoamáš ráddjehusat heaittihuvvojit.

  • Seammás galget báikkálaš ja nationála eiseválddit dárkilit čuovvut mielde mo dilli ovdána, ja doaimmaid álggahit johtilit jos dilli rievdá. Ráđđehus, dearvvašvuođaeiseválddit, buohcciviesut ja gielddat galget vuoruhit bearráigeahču ja gearggusvuođa.  

-Mii joatkit dearvvašvuođa fuolahusulbmiliid, geahpedat muosehuhttimiid servodagas ja vuhtiiváldit ekonomiijadili.  Mánát ja nuorat galget ovddimusat vuoruhuvvot, dasto bargosajit ja ealáhuseallin, dadjá Solberg.

Eiseválddiid beroštupmi
Norgga koronaboahkuhanprográmma čađahuvvo njuovžilit,  ja badjel 60 proseantta badjel 18 jahkásaččain leat dál ožžon vuosttaš boahkkodosa. Boahkkoimmuniteahta lea jáhkkimis doarvái ráddjet pandemiijaleavvama, ja áiggi mielde lea vejolaš heaittihit  oktavuođaráddjehusaid, iskkus-, sirren-, njoammunguorran- ja errendoaimmaid (TISK) ja eanaš riikii boahtima mátkkoštanráddjehusaid.

-Pandemiijaráddjehusaid lea dál vejolaš dađis ložžet go eambbosat boahkuhuvvojit, ja mii sáhttit fas ealligoahtit nu go dábálaččat. Báikkálaš ja nationála eiseválddit fertejit leat gozuid alde ja dárkilit čuovvut mielde mo dilli ovdána ovddasguvlui, vai ráddjehusaid sáhttá álggahit johtilit jos dilli dan gáibit. Mii dárbbašat nanu bearráigeahču ja gearggusvuođa vai njoammuneastadandoaimmaid sáhttá álggahit oanehis áiggis, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Bent Høie.   

Gielddat ja eará ovddasvástideaddjit berrejit 2121 čavčča plánet mo sihkkarastit dárbbašlaš gelbbolašvuođa ja gearggusvuođa nu, ahte sii oanehis áiggis sáhttet geavahit bargiideaset jos njoammun leavvá ja ollugat buohccájit. Gielddain ferte leat doarvái kapasitehta sihke boahkuhit, iskosiid čađahit, guorrat njoammuma ja hálddašit errennjuolggadusaid.  

Scenariot čakčat/dálvit 2021
Álbmotdearvvašvuođainstituhtta ja Dearvvašvuođadirektoráhta leat ráhkadan golbma scenario čakčii/dálvái 2021.  Scenariot eai leat prognosat, muhto dat govvidit pandemiijaleavvama   dili rievdama ektui. Scenario 2 lea eanemus realisttalaš, muhto maiddái scenario 1 lea jáhkehahtti. Jos dilli rievdá scenario 3 ektui, de gal ferte pandemiijaráddjehusaid hálddašit áibbas nuppe láhkai.     
Scenariot eai sirrejuvvo nubbi nuppis:  

Scenario 1:  
Boahkut mat leat addojuvvon álbmogii leat beaktilat ja suddjejit njoammudávdda ja buohcuvuođa vuostá guhkit áiggi. Ollugat háliidit boahkuhuvvot. Boahkuheapmi lassána Eurohpás ja riikkaidgaskasaččat bargojuvvo ollu vai boahkuheapmi čađahuvvo unnán dinejeaddji riikkain. Dalle sáhttá maid ráddjehusaid ložžet sin ektui geat bohtet Norgii.       

Ođđa virusvariántat eai gávdno mat njommot sidjiide geat ollásit leat boahkuhuvvon. Dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas lea kapasitehta čađahit dábálaš doaimmaid, muhto sáhttá dáhpáhuvvat ahte ollugat buohccájit influeanssas dahje vuoiŋŋahatvuolššis. Dávda njoammu hárve boahkukeahtes olbmuide, erenoamáš nuorra olbmuide ja sii hárve buohccájit duođalaččat.  Gielddat hálddašit njoammunleavvama báikkálaš doaibmabijuiguin. Covid-19 hálddašuvvo ja dikšojuvvo áiggi mielde dego vuoiŋŋahatvuolši (maiddai influeansa); bearráigeahčuin, boahkuhemiin ja dábálaš buhtisvuođadoaimmaiguin.

Scenario 2:  
Gielddat vuoruhit boahkuheami ja boahkuhit olbmuid geasi mielde. Norggas lea unnán njoammun loahppa geasi, ja Eurohpás maid geahpeduvvo njoammun dađis go olbmot boahkuhuvvojit. Máilmmis ballet ahte nuppástuvvan koronavirus leavvá ja ahte boahkut eai bastte suddjet virusis. Sáhttá šaddat dárbu mátkkoštanráddjehusaide riikii boahtima oktavuođas. Nuppástuvvan virusat njommot johtileappot Norggas, boahkut eai suddje buohkaid virusis ja lea stuorit várra ahte eambbogat šaddet buohccevissui dikšui.

Njoammun leavvá dađis servodagas, erenoamážit nuoraid gaskkas. Eambbogat šaddet buohccevissui. Eambbogat buohccájit duođalaččat influeanssas ja vuoiŋŋahatvuolššis, mii dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalussii šaddá hirbmat gáibideaddji. Gielddaid bargokapasitehta hástaluvvo, muhto njoammun hálddašuvvo báikkálaš doaibmabijuiguin nu go dábálaččat.    

 

Scenario 3: 
Nuorat olbmot eai vuorut boahkuheami nu ollu go vuorrasat olbmot. Ja ollu riikkain leavvá nuppástuvvan virus ja boahkuheamis ii leat nu stuora ávki. Lea dárbu mátkkoštanráddjehusaide sidjiide geat bohtet Norgii. Eurohpás leat stuora miellačájeheamit danne go olbmot leat váiban ja dolkan ráddjendoaimmain. Norggas leavvá čakčat nuppástuvvan virus, maid boahkut eai bastte suddjet nu bures ja ollugat buohccájit duođalaččat. 

Koronapandemiija mii čakčat leavvá čuohcá buot ahkejoavkkuide geain muđui leat iešguđetlágan dávddat. Virus leavvá ollu gielddain Norggas. Buohcceviesuide ja vuođđodearvvašvuođabálvalussii lea hirbmat hástaleaddjin jos ollugat buohccájit influeanssas dahje ožžot vuoiŋŋahatvuolšši. Beaktilis nationála njoammuneastadandoaimmat álggahuvvojit vai dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalus ja gielddat nagodit čađahit iskosiid,  sirrendoaimmaid, njoammunguorrama ja karantenagáibádusaid.

Norgga álbmot lea dolkan ja váiban koronaráddjehusain ja ollu miellačájeheamit čađahuvvojit. Dalle ferte fállat vel ovtta ođđa boahkkodosa sidjiide geat ollásit leat boahkuhuvvon. Boahkut eai leat fidnemis ovdal jagi 2022 álggus, ja addojuvvojit  ráddjejuvvon meriid vuođul ja boahkuid juohkkin vuoruhuvvo.