Historjjálaš arkiiva

Álkit gulahallan ássiiguin ja ealáhuseallimiin

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta

Jahkásaččat sáddejit almmolaš ásahusat badjel 125 reivve báberhámis. Dál rievdaduvvojit njuolggadusat nu ahte buohkain lea vejolaš gulahallat digitálalaččat. Áigumuš lea álkidahttit gulahallama ássiiguin ja ealáhuseallimiin.

Jahkásaččat sáddejit almmolaš ásahusat badjel 125 reivve báberhámis. Dál rievdaduvvojit njuolggadusat nu ahte buohkain lea vejolaš gulahallat digitálalaččat. Áigumuš lea álkidahttit gulahallama ássiiguin ja ealáhuseallimiin. 

-Mii leat guhká juo deavdán iešdieđáhusa neahta bokte ja geavahan neahttabálvalusa dárkkistit vearrorehketdoalu.  Láhkarievdadus mielddisbuktá eanet neahttavuđot gulahallama. Eanaš olbmuide dat mearkkaša ahte ožžot buoret bálvalusaid, johtilis vástádusa ja oppalaš dieđuid almmolaš  gulahallamis, cealká gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner.

Ovdal fertii almmolaš hálddašeapmi jearrat lobi gulahallat neahta bokte. Bearjadaga mearridii Gonagas stáhtaráđis rievdadit ehálddašanláhkaásahusa. Dál lea vejolaš gulahallat ássiiguin digitálalaččat, jos ássit ieža eai vállje várašit geavaheames dán ortnega.

-Neahttavuđot gulahallan lea okta oassi álkidahttinbarggus maid almmolaš hálddašeapmi dál čađaha. Dál eai dárbbaš almmolaš ásahusat páhkket ja sáddet bábirreivviid ássiide geat juo leat geavahišgoahtán almmolaš digitála bálvalusaid. Dáid resurssaid lea dál vejolaš geavahit eará doaimmaide, dadjá Sanner.

Digitála gulahallan galgá čađahuvvot dađistaga ja álggahuvvot vuos singuin geat juo geavahit digitála bálvalusaid. Sii geat ožžot digitála reivviid almmolašvuođas ožžot dieđu e-poastta dahje SMS bokte. Jos ovdal it leat geavahan almmolaš neahttabálvalusaid mat geavahit ID-verráha, de joatkát oažžumis báberreivviid.

Vai gulahallan almmolaš hálddašemiin galgá leat oadjebas ja sihkkar, de leat dahkkon rievdadusat eHálddašanláhkaásahusas sihkkarvuođa ektui. Dál gáibiduvvo ahte ásahusain geaidda láhkaásahus  guoská galgá leat stivrenvuogádat mii čielggada diehtojuohkinsihkkarvuođa guoskevaš  ulbmiliid ja strategiijaid. Stivrenvuogádat galgá vuođđuduvvot dohkkehuvvon vuogádatstandárddaid ala.

Geahča eanet dieđuid difi.no siidduin movt čuovvut láhkarievdadusaid.

Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta preassatelefovdna: 22 24 25 00

 

Govlesadtemem aelhkebe dorje årrojigujmie jïh jielieminie

Fïerhten jaepien byögkeles gïehtelimmieh vielie goh 125 prievieh paehpierisnie olkese seedtieh. Daelie njoelkedassh jorkesuvvieh guktie reereme åejvienjoelkedassine edtja digitaalelaakan govlesadtedh. Aajkoe lea govlesadtemem årrojigujmie jïh jielieminie aelhkebe darjodh.

- Guhkiem libie selvangivelsem  nedtesne dievhteme, jïh nedtese tjaangeme juktie skaehtieilledahkem vuejnedh. Njoelkedassejarkelimmie baaja mijjem vielie dagkeres govlesadtemem nedtesne nuhtjedh.  Dejtie jeanatjommes almetjidie sæjhta jiehtedh buerebe dïenesjh, verkebe vaestiedassh jïh tjïelkebe bijjieguvviem govlesadtemistie byögkelesvoetine, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.

Aarebi reereme tjoeri jååhkesjimmien bïjre gihtjedh nedtesne govlesadtedh.  Gånka staateraeresne jarkelimmieh e-reerememieriedimmesne nænnoesti bearjadahken. Daelie reereme maahta digitaalelaakan govlesadtedh årrojigujmie, jis ij dle årrojh jïjtje sijhtieh dam dööresmehtedh.

- Sertiestimmie govlesadtemasse nedtesne lea akte bielie dehtie barkoste reeremem barkoem aelhkiehtidh. Daelie byögkeles gïehtelimmieh eah daarpesjh peehkedh jïh seedtedh paehpereprievieh årroejidie mah joe byögkeles digitaale dïenesjh nuhtjieh. Maahta daejtie vierhtide jeatjah laavenjassine nuhtjedh, Sanner jeahta.

Daate sertiestimmie digitaale govlesadtemasse sæjhta ånnetji ånnetji dorjesovvedh, jïh aelkedh dejgujmie mah joe leah digitaale eadtjohke. Dah mah digitaale prievieh byögkelesvoeteste åadtjoeh bïeljelimmiem dan bïjre  åadtjoeh e-påastesne jallh SMS:sne. Dastegh datne ih aarebi leah byögkeles dïenesjen sïjse tjaangeme nedtesne mah ID-portem nuhtie, datne sïjhth jåerhkedh prievide åadtjodh paehpierisnie.

Ihke govlesadteme reereminie edtja jearsoes årrodh dle jarkelimmieh aaj dorjesovveme e-reerememieriedimmesne daan bïjre. Daelie akte krïevenasse gaajhkh gïehtelimmieh mah leah mieriedimmien nuelesne edtjieh aktem stuvremesysteemem utnedh mij ulmieh jïh strategijem buerkeste bïevnesejearsoesvoetese. Daate stuvremesysteeme edtja våaroeminie utnedh jååhkesjamme standardh dagkaridie stuvremesysteemide.

Vuartesjh vielie bïevnesh daesnie, difi.no jïh norge.no guktie datne njoelkedassejarkelimmiej vööste dåemedh.

Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeenten preessetellefovne: 22 24 25 00

 

Álkkedi guládallamav viesádij ja viddnudagáj

Juohkka jage sáddiji almulasj ásadusá ienep gå 125 millijåvnå girje páhppárin. Dálla rievddaduvvi njuolgadusá váj háldadus ienemusát galggá digitála láhkáj guládallat. Ulmme le álkkedit guládallamav viesádij ja viddnudagáj.

- Guhkev lip juo værov diededam nehtan ja sisi loggam værrodiedádusáv gehtjatjit. Gå dájt njuolgadusájt rievddadip de ájn vil ienebut nehta baktu guládallap. Dábálasj ulmutjijda dat mierkki buorep dievnastusá, jåhtelap vásstádus ja álkkep tjuovvolit aktijvuodav gå háldadusájn guládallá, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner.

Åvddåla hæhttuj háldadus loabev ádnot jus galgaj nehta baktu guládallat. Gånågis stáhttaráden mierredij bierjjedagá rievddadit eháldadimnjuolgadustjálav. Dálla bæssá háldadus viesádij digitálalattjat guládallat, jus viesát ij iesj vállji sihtá farra páhppára baktu guládallat.

- Gå dálla målssop næhttavuododum guládallamij de le dat oassen háldadusá bargo giehpedimes. Dálla e almulasj ásadusá hæhttu páhpergirjijt páhkkit ja sáddit viesádijda gudi juo almulasj digitála dievnastusájt adni. Dá ressursa máhtti ietjá láhkáj aneduvvat, javllá Sanner.

Dát målssom digitála guládallamij lávkes lávkkáj manná ja álggá sijájn gudi juo li digitálalattjat dåjmalattja. Sij gudi digitála girjijt oadtju háldadusás oadtju diedov e-påsta jali SMS:a baktu. Jus illa åvddåla adnám almulasj dievnastusáv nehtan mij ID-pårtåv adná, de ájn oattjo páhpergirjijt åvddålijguovlluj.

Váj guládallam háldadusájn galggá liehket jasska ja sihkar de le eHáldadimnjuolgadustjála rievddaduvvam dan gáktuj aj. Dálla gájbbeduvvá gájka dåjma ma dán njuolgadustjála vuolláj gulluji galggi stivrrimsystemav dahkat mij gåvvit diehtosihkarvuoda ulmijt ja strategijajt. Dát stivrrimsystebma galggá tjuovvot dåhkkiduvvam standardijt dákkir stivrrimsystemav hárráj.

Ienep diedo dájn næhttabájkijn difi.no ja norge.no gåktu njuolgadusrievddama dunji vájkkudi.

Suohkan- ja ådåstuhttemdepartementa præssatelefåvnnå: 22 24 25 00