Historjjálaš arkiiva

Eanet boahkut dohkkehuvvojit koronaduođaštussii

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

Olbmot, geat leat boahkuhuvvon Stuorra-Británnias, USA:s ja WHO olis dohkkehuvvon boahkuiguin, ožžot Norgii boađedettiin seammáid geahpádusaid erremis, go olbmot geat leat boahkuhuvvon boahkuiguin, maid EMA lea dohkkehan.

Geassemánu 24. beaivvi Norga searvvai EU čovdosii, mainna verifiserejit eará riikkaid koronaduođaštusaid. Dat mearkkaša, ahte dat geat leat ožžon boahkuid, mat geavahuvvojit EU/EES siskkobealde, ožžot geahpádusa erremis riikii boađedettiineaset. EU/EES-riikkaid lassin Norga dohkkeha Englándda, Walesa ja Davvi-Irlándda koronaduođaštusaid.

Mii ovddidit čovdosiid, maiguin ortnet viiddiduvvo guoskat maiddái sin, geat leat boahkuhuvvon Stuorra-Británnias, USA:s ja WHO olis dohkkehuvvon boahkuiguin. Dasa gullet boahkuheamit Covishield (AstraZeneca-boahkut, maid buvttadit Indias), Sinopharm ja Sinovac -boahkuiguin. Eaktuduvvo, ahte koronaduođaštusa sáhttá dárkkistit QR-kodain nu mo EU koronaduođaštusčovdosis dahkko. Ádjána muhtun áiggi, ovdalgo vuogádat lea heivehuvvon dáid olbmuide.

– Lean movtta, go sáhttit addit eanebuidda stáhtusa, ahte leat ollásit boahkuhuvvon. Mii leat maid ovddideamen čovdosa, mas norgalaččat, geat leat olgoriikkas boahkuhuvvon Covishield-boahkuiguin, fidnejit dan registrerejuvvot SYSVAK:i. Mii muitalit maŋŋá goas dat šaddá, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Bent Høie. 

Dohkkeha njealji ođđa riikka koronaduođaštusaid
Dál leat maiddái Davvi-Makedonia, Turka ja Ukraina searvan EU koronaduođaštusvuogádahkii. Norga dohkkeha maid Skottlándda duođaštusaid, main lea QR-koda diibmu 17.00 rájes ihttin, bearjadaga čakčamánu 3. beaivve. Dat mearkkaša, ahte daid riikkaid olbmot, geat leat ollásit boahkuhuvvon boahkuiguin, maid Eurohpá dálkkaseiseválddit EMA, Stuorra-Británnia, USA ja WHO leat dohkkehan, besset boahtit Norgii ráddjehusaid haga.

Seammá guoská sidjiide, geat leat buohcan koronain maŋimuš guđa mánus. Sii eai dárbbaš leat erremis, go bohtet riikii, eaige dárbbaš čájehit negatiiva iskosa duođaštusa, deavdit riikiiboahtima skovi eaige iskkahit iežaset rájás.

Geahpádusat sidjiide, geat servet boahkkodutkamušaide
Ii galggaše leat hehttehussan jos searvá ođđa boahkuid klinihkalaš geahččalemiide. Danin addit olbmuide, geat servet geahččalemiide, seammáid geahpádusaid riikiiboahtinerremis, go olbmuide, geat leat boahkuhuvvon boahkuiguin, maid EMA lea dohkkehan. Dat guoská klinihkalaš geahččalemiide, mat leat dohkkehuvvon EU:s/EES:s, USA:s ja Stuorra-Británnias. Eaktuduvvo, ahte dakkár geahččalemiid olis dahkkojuvvon boahkuhemiid sáhttá duođaštit koronaduođaštusain, mii gullá EU čovdosii.

Dat guoská muhtun hárve olbmui, geain oassi leat ožžon albma boahkuid, oassi fas placebo. Álbmotdearvvašvuođainstituhtta lea árvvoštallan, ahte njoammunriska gártá oalle unni dan oktavuođas, ahte namuhuvvon olbmot eai dárbbaš leat erremis go bohtet riikii. Ádjána muhtun áigge, ovdalgo vuogádat lea heivehuvvon daid olbmuide.