Historjjálaš arkiiva

Guhkit áigi vuosttaš ja nuppi boahkuheami gaskka

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

Vuordináigi vuosttaš ja nuppiid mRNA-boahkuid (Pfizer-BioNTech ja Moderna) gaskkas guhkiduvvo eanemustá 12 vahkkui buot ahkejoavkkuin, mat leat vuollái 65 jagi, nu mo Álbmotdearvvašvuođainstituhtta ávžžuha. Dat guoská dušše olbmuide, geain eai leat buohcuvuođat. ÁDI dálá árvvoštallamiid vuođul fállet 18-44 -jahkásaččaide boahkuid sullii vihtta vahku árat, go mii álggus plánejuvvui.

Ávžžuhus boahtá fápmui vuossárgga, miessemánu 3. beaivve, iige váikkut maŋos guvlui áiggis. Dat mearkkaša, ahte dat geat leat ožžon vuosttaš boahkuid, ja leat ožžon áiggi nuppi boahkuheapmái, čuvvot iežaset áigeplána. Dálá boahkuhangaska lea guhtta vahku.

– Mii oaččuimet Álbmotdearvvašvuođainstituhta ávžžuhusa odne, ja leat mearridan čuovvut dan. Go dál guhkidit boahkuhangaskka, de sáhttit boahkuhit ollu eanebuid árat. Dan láhkai sihke hehttet duođalaš buohcamiid ja jápmimiid, ja hehttet dávdda njoammumis servodagas, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Bent Høie.

Ođđa dieđut mRNA-boahkuid váikkuhusa birra čujuhit dan guvlui, ahte lea dušše unna erohusaš vuosteávdnasa dásis guđa ja 12 vahku gaskka. Boahkut suddjejit bures vuosttaš 12 vahku vuosttaš boahkuheami maŋŋá.

­­– Lea mávssolaš, ahte buohkat váldet nuppiid boahkuid rievttes áigái, vai ollislaš boahkuheapmi ollašuvvá, deattasta Høie.

ÁDI dálá árvvoštallamiid vuođul 18-44 -jahkásaččaide fállet vuosttaš boahkuid joba vihtta vahku árat, go dássážii lea plánejuvvon. Dat livččii vahkus 29 (suoidnemánu 19. – 25. b.) dan sadjái go vahkus 34 (borgemánu 23. – 29. b.).

Jos Norggas váldet atnui AstraZeneca ja Janssen -boahkuid Vorland-lávdegotti raportta ovdanbuktima maŋŋá, mii lea miessemánu 10. beaivve, de sáhttá dat maid váikkuhit boahkuhanlektui.