Historjjálaš arkiiva

Álggahit eanet riikkaviidosaš njoammuneastadandoaimmaid

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

Áigumuššan lea hálddašit njoammuma leavvama ja ráddjet ahte dávda ii njoamo ain garraseappot. Danin ásahit čavgadut riikkaviidosaš njoammumaeastadandoaimmaid guovtti vahkkui ođđajagemánu 4. beaivvi rájes.

– Juovllaid rájes leat vásihan ahte eai leat nu ollugat geat válddihit iskosiid, ja sis geat válddihit iskosiid lea eanebuiguin dávda. Dávda lea njoammugoahtán eanet ja leavvá ođđa guovlluide riikkas. Bivddán dál buohkaid ražastit albma láhkai nu ahte dávda ii leavvagoađe ođđa, stuorra bárrun, lohká stáhtaministtar Erna Solberg.

Dearvvašvuođadirektoráhta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhta rávvagiid vuođul ráđđehus lea mearridan čavget njoammuneastadandoaimmaid ja muddet riikkaviidosaš ávžžuhusaid, nu ahte gielddat ožžot návccaid birgehallat báikkálaš njoammumiiguin ja nagodit lágidit eanet návccaid iskosiid váldimii. Seammá áigodagas bidjet johtui olgoriikkas Norgii boahttiid registrerenvuogádaga.

– Ođđa, čavgadut doaimmaid ulbmilin lea bissehit vejolaš ođđa njoammunbáru. Mii fertet dál vuorddestit 14 beaivvi ovdalgo fas ovttastallagoahtit oahppásiiguin, ja šaddá ovttastallama ođđajageboddu buohkaide, cealká dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Bent Høie.

Doaimmat leat dál vuos mearriduvvon 14 beaivái, vai ožžot buoret ollislašvuođa oainnu dillái.

– Gielddat dárbbašit maid áiggi ja návccaid boahkuheami plánemii ja álggaheapmái. Dat lea stuorra ja mávssolaš bargu, ja gielddaide lea váttis dan čađahit jos dávda leavvá ollu báikkálaččat seammá áigge, dadjá Høie.

Ávžžuhusat buohkaide olles riikkas

Sosiála ovttastallan

  • Ale váldde vuostá gussiid iežat geahčái. Vuordde 14 beaivvi mannamis guossái. Spiehkastahkan leat vealtameahttun ruovttubálvalusat ja go fitná olbmuid geahčen, geat leat eallima maŋimuš muttus. Dat geat orrot okto sáhttet váldit vuostá guokte dihto ustiba dahje bearraša, dahje fitnat sin guossis. Mánát, geat vázzet mánáidgárddi dahje mánáidskuvlla, sáhttet váldit vuostá gussiid iežaset joavkkuin (Ođđa)
  • Buot organiserejuvvon astuáigedoaimmaid, valáštallandoaimmaid, kulturdoaimmaid ja eallinoaidnočoahkkanemiid, maid lágidit siste, ávžžuhit maŋidit ođđajagemánu 18. beaivvi rádjai. Dat guoská maid buot sisdoaimmaide, maidda čohkkejit mánáid ja nuoraid, geat gullet iešguđet luohkáide/joavkkuide (Ođas)

Mátkkit

  • Garvve buot johtima sis- ja olgoriikkas, mii ii leat vealtameahttun. Ávžžuhusat eai guoskka barttas orrumii ovttas olbmuiguin, geat gullet seammá dállodollui, go čuovvu riikkaviidosaš rávvagiid ja njuolggadusaid, mat leat fámus.

Skuvllat ja oahppu

  • Buot oahpahus ja lágiduvvon doalut universiteahtain, allaskuvllain ja fágaskuvllain lágiduvvojit digitála vugiiguin gitta ođđajagemánu 18. b. rádjai. (Ođas)
  • Buot riikka joatkkaskuvllat ja nuoraidskuvllat lávkejit rukses dássái. (Ođas)
  • Álbmotallaskuvllaid dahje biibbalskuvllaid giddemii eai addojuvvo riikkaviidosaš ávžžuhusat. Álbmotallaskuvllat čuvvot báikkálaš dearvvašvuođaeiseválddiid ávžžuhusaid ja rávvagiid.

Bargosajit

  • Buohkat geat sáhttet, galget bargat ruovttukantuvrras. (Ođas)

Gávppit

  • Buot gávpeguovddážat ja gávppit berrejit ráddjet gallis besset boahtit sisa, nu ahte lea vejolaš doallat gaskka ja gozihit geat bohtet sisa. Ráđđehus árvvoštallá lagamus beivviid siste galgágo láhkaásahusain nannet ráddjehusa gallása beassá luoitit sisa ja vai sáhttet gozihit sisa boahttiid. (Ođas)

Valáštallan

  • Olgodoaimmaid sáhttá čađahit jos sáhttá doallat buori gaskka.
  • Dát ii guoskka njunušvaláštalliide ja kulturbargiide, geat luvvejuvvojit sierra spiehkastagain ja muddemiin.

Olles riikka njuolggadusat

Priváhta doalut ja lágideamit

  • Eanemustá vihtta olbmo sáhttet boahtit priváhta doaluide ruovttu olggobeallái, ovdamearkka dihte riegádanbeaidoaluide láigolanjaide. Jos ovtta dállodoalus leat eanet go vihtta olbmo, de sáhttet dieđusge buot dállodoalu olbmot boahtit. (Ođas)
  • Eanemustá logi olbmo siste lágiduvvon valáštallandoaimmaide, kulturdoaimmaide, semináraide, eallinoaidnočoahkkanemiide, seremoniijaide jna., dattetge 200 olbmo jos geahččit čohkkájit gitta monterejuvvon stuoluin. Hávdádusain sáhttet leat eanemustá 50 olbmo, vaikko stuolut eai livččege gitta. (Ođas)
  • Eanaš dáid lágidemiin eai liikkáge čuovo riikkaviidosaš ávžžuhusaid, ja nu berre daid maid maŋidit dahje šluhttet.

Olgobáikkit ja guossohanbáikkit

  • Ásahuvvo riikkaviidosaš gielddus alkohola dárjumii olgobáikkiin ja lágidemiin. (Ođas)

Girkus váccašeapmi

  • Girkus váccašeami erenoamáš njuolggadusat fámuhuhttojit vajot, dan sadjái go ođđajagemánu 15. beaivve. (Ođas)

Ođđa doaimmat gielddain ja guovlluin, main leat ollu njoammumat

Ráđđehus lasiha eanet doaimmaid, maid gielddat ja guovllut, main dávda lea njommon ollu, berrejit árvvoštallat álggahit.

  • galgetgo mánáidskuvllat ja mánáidgárddit čuovvut “rukses dási” bagadusa.
  • geatnegasvuohta geavahit njálbmesuoji almmolaš sajiin, gos ii sáhte doallat unnimustá mehtera gaskka nuppiide.
  • geatnegahttit bargat ruovttukantuvrras go lea vejolaš.
  • Geatnegahttit giddet hárjehallanguovddážiid, bingo- ja vuojadanhállaid doaimma.

Dáppe sáhtát lohkat covid-19-láhkaásahusa