Historjjálaš arkiiva

Riskajoavkkuid olbmuide nuvttá influensaboahkut gielddain

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

Ráđđehus ordne dál, ahte riskajoavkkuide gullevaččat fidnejit influensaboahkuid nuvttá gielddain. Sii sáhttet maid oažžut boahkuid fástadoaktáris, dalle iežasoassi lea 50 kruvnno. Jos lea friijakoarta, de boahkuheapmi ii mávsse maidege fástadoaktára luhttege.

– Álbmotdearvvašvuođainstituhtta lea dieđihan, ahte soaitá šaddat garra influensa- ja RS-virusáigodat covid-19 lassin. Danin atnet ereliiggán mávssolažžan ahte ollugat riskajoavkkuin boahkuhuvvojit influenssa vuostá ovdalgo influensaáigodat álgá. Mun ávžžuhan danin ahte nu ollugat riskajoavkkuin go fal vejolaš, maiddái mánát, váldet influensaboahkuid, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Bent Høie.

Riskajoavkkuide gullevaš mánáin lea stuorát jáhkehahttivuohta gártat buohccevissui influenssa geažil.

– Ovdal leat unnit go 20 proseantta riskajoavkkuide gullevaš mánáin váldán boahkuid. Mii fertet fuolahit, ahte olbmot dihtet bures boahkuhanvejolašvuođa birra. Dán jagi ođas lea, ahte maiddái ovdal áiggi riegádan mánáide berrejit fállat boahkuid dassáigo devdet vihtta jagi, dadjá Høie.

Ovdal 2020 fertejedje riskajoavkkuide gullevaš olbmot máksit 175 - 575 kruvnno influensaboahkuin, dađi mielde makkár hatti boahkuheaddji válddii. 2020 ráđđehus dahká vejolažžan ahte riskajoavkkuid olbmot fidnejit boahkuid fástadoaktára luhtte 50 kruvdnui, dahje nuvttá jos sis lea friijakoarta.

– Dán jagi ortnet viiddiduvvo. Gielddat fállet riskajoavkkuid olbmuide boahkuheami nuvttá. Ortnet, mas riskajoavkkuide gullevaš pasieanttat fidnejit boahkuid fástadoaktára luhtte 50 kruvdnui, joatkašuvvá. Sidjiide, geain lea friijakoarta, boahkut leat nuvttá, dadjá Høie.

Gielddain galgá gearggusvuođa dáfus leat buorre kapasiteahtta koronaboahkuheapmái "Dábálaš árgabeaivi nannosut gearggusvuođain" -muttus, ja das lea ávki influensaboahkuheami oktavuođas.

Influensaboahkkoprográmma boahkuiguin boahkuhišgohtet golggotmánus.

Áigodahkii 2021/2022 Álbmotdearvvašvuođainstituhtta lea nagodan háhkat oktiibuot 1,84 miljovnna boahku riskajoavkkuide ja dearvvašvuođabargiide, ja dain sullii 241 000 boahku várrejuvvojit dearvvašvuođabargiide. Logus leat mielde maid 40 000 nannejuvvon boahku boarrásepmosiidda ja rašimusaide. Dat lea mealgat eanet go 2020, goas diŋgojedje 1,2 miljovnna boahku. Dán jagi diŋgojumiin gokčet 100 proseantta ulbmiljoavkkuin ja 75 proseantta dearvvašvuođabargiin.

– Mii rehkenastit ahte boahkuheami birra dieđihuvvo viidát dán čavčča, ja mii sávvat ahte fástadoaktárat ávžžuhit riskajoavkkuide gullevaš divššohasaid boahkuhahttit iežaset, go sii fitnet doavtterkantuvrras, dadjá Bent Høie.

Dearvvašvuođabargiide, geat leat oktavuođas divššohasaiguin, ja spiinnedoalliide ja earáide, geat leat lagaš oktavuođas ealli spiinniiguin, fállet boahkuid nuvttá. Bargoaddi ferte ain máksit ieš boahkuheami ovddas.

Fástadoaktárat ožžot dihto bálkká boahkoheames. Bargiide, geat bargodili bokte sáhttet njoammuduvvot, galgá bargoaddi dieđihit influensaboahkuid birra ja gokčat boahkuhangoluid. Dearvvašvuođabargiid boahkuheames čuvvot seammáid máksinmálliid go ovdal.

Statistihka guovddášdoaimmahaga (SSB) 2020/2021 logut čájehit, ahte diibmá boahkuhedje sullii 48 proseantta badjel 65-jahkásaččain. Boahkuhanlogut ledje badjeleappos boarrásiid gaskkas, geain lei seammá áigge muhtun buohcuvuohta. Logut ledje vuolleleappos nuoraid gaskkas, geain lei juoga riskadilli.

Vuollelis namuhuvvon olbmot gullet riskajoavkkuide. Sin ávžžuhit váldit influensaboahkuid, go sis lea stuorát riska buohccát sakka (geahča ollislaš listtu  Álbmotdearvvašvuođainstituhta siidduin):

  • Buohkat, geat leat badjel 65 jagi

  • Buhcciidsiiddaid ja fuolahanvisttiid ássit

  • Mánát ja ollesolbmot, geain leat váibmo- ja geahpesváttut, diabetes, vuoivvas- dahje manimušváddu, neurologalaš buohcuvuohta, hedjonan immuvdnasuodjalus (ja sin lagamuččat) ja duođalaš buoidivuohta

  • Áhpeheamit, geat leat 2. ja 3. áhpehisvuođagoalmmádagas (trimesteris), ja áhpeheamit geat leat 1. áhpehisvuođagoalmmádagas ja geain lea kronalaš buohcuvuohta, dahje geat leat dearvvašvuođabargit