Historjjálaš arkiiva

Servodatsihkkarvuođa dieđáhus - váralašvuođat oadjebas servodagas

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

Ráđđehus ovddida odne servodatsihkkarvuođa dieđáhusa. Dat lea dehálaš gaskaoapmi ráđđehusa barggus man ulbmil lea dahkat Norgga eambbo oadjebassan.

Norga lea okta dain dorvvolamos riikkain máilmmis. Muhto duođalaš ja dávjá sávakeahtes dáhpáhusat sáhttet maid min guovdu dáhpáhuvvat – terrordagut, digitála falleheamit, dulvvit, uđđasat dahje eará dáhpáhusat. Árgabeaivvi oadjebasvuohta lea ge ráđđehusa deháleamos vuoruhansurggiin.

-Ovdáneapmi iežamet servodagas ja máilmmiservodagas váikkuha servodatsihkkarvuođa bargui – ovdáneapmi mii dađistaga manná jođáneappot. Mii fertet leat gergosat hálddašit ollu iešguđetlágan ja duođalaš dáhpáhusaid, dadjá justiisa- ja gearggusvuođaministtar Anders Anundsen (OvB).

Forsiden av stortingsmeldingen om samfunnsikkerhet Loga stuoradiggedieđáhusa

Servodatsihkkarvuođa dieđáhus čalmmustahttá ráđđehusa barggu ollu doaibmabijuid bokte mat gusket iešguđet surggiide. Dá leat muhtun oasit:

  • Gearggusvuohta nannejuvvo ja ovttastahttinnávccat buoriduvvojit. Earret eará lagašpolitiijaođastusa ja lassi juolludemiid bokte, mii addá midjiide beaktilis politiija. Ráđđehus lea maid mearridan ođđa gáibádusaid hárjehallamiid ja dáhpáhusaid čuovvulahttimii.
  • IKT-sihkkarvuohta servodagas nannejuvvo. Guovddáš mihttomearri lea buoridit min nationála návccaid fuomášit ja hálddašit digitála fallehemiid.
  • Gearggusvuohta dustet njoammu dávddaid ja váralaš mirkkuid nannejuvvo. Ráđđehusas lea stuora áigumušat čuovvulahttit antibiotihka dálkasiid geavahanvugiid.   
  • Mii leat bures ráhkkanan dustet hástalusaid mat čuvvot veahkaválddálaš ekstremismma ja terrordaguid mielde
  • Guovttebealat siviila-militeara ovttasbargu lea fas šaddan áigeguovdil ja dan ferte nannet. Dál lea ásahuvvon sierra prográmma viiddidit ollislaš suodjalusa.  
  • Eanet máhtolašvuohta, buoret bagadallamat ja ođđa digitála reaiddut gielddaide galget ráddjet vahágiid jos duođalaš luondduvahágat dáhpáhuvvet.

Servodatsihkkarvuođabargu mielddisbuktá ahte ferte iešguđet dárbbuid duođalaččat vihkkedallat. Dat lea veadjemeahttun ja ii oba sávahahtti ge ahte jávkadit buot váralašvuođaid servodagas. 

-Mii háliidat ovdamearkka dihte eastadit duođalaš krimináladaguid, muhto mii eat hálit dakkár servodaga gos almmolašvuohta dahje priváhtaeallin vákšojuvvo bisánkeahttá. Eallit rabas servodagas mearkkaša ahte mii muhtun muddui šaddat dohkkehit riskkaid, dadjá Anundsen.