Historjjálaš arkiiva

Vuordináigi gednemii loahpahuvvon – dál loahpahuvvo láigošiehtadus Nederlánddain

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

Dál go vuordináigi gednemii lea loahpahuvvon, de ii leat šat dárbu láigohit giddagassajiid Nederlánddas. Ráđđehus lea mearridan loahpahit Norgerhaven giddagasain šiehtadusa, mii ii leat šat fámus borgemánu 31.b. 2018:s.

– Giddagassajiid láigoheapmi Nederlánddas lea lihkostuvvan hui bures. Dál ii leat šat vuordináigi gednemii, ja šiehtadus Nederlánddain lea addán muni divodit ja ođasmahttit giddagassajiid Norggas. Otná ráđđehus oaččui šiehtadusa Nederlánddain, ja loahpahii dan go dál leat kapasitehtadilálašvuođat buorránan dáppe riikkas, dadjá justiisa-, gearggusvuođa- ja sisafárrenministtar Sylvi Listhaug (OvB).

– Gednensaji vuordináigi galgá bissut vuollin. Dassážii go Agder giddagas rahppo 2020:s, de mii geavahit vejolašvuođa bidjat guokte fáŋgga ovtta giddagaslatnjii nu guhká go dat lea dárbbašlaš. Dán doarju fágasearvi nai, deattuha Listhaug.

– Go mii válddiimet badjelasamet 2013:s de ledje badjel 1200 olbmo geat vurdet gednensaji. Ollugat vurde guhká, ja ovtta áigodagas 2000-logus besse muhtumat árabut olggos vai vuordináigi oatnu. Dán eat dohkket mii goassege. Dat geat dubmehallet, galget jođánit gednet ráŋggáštusa, ja sii galget gednet olles ráŋggáštusa, dadjá Listhaug.

Šiehtadus Nederlánddain bođii fápmui čakčamánu 1.b. 2015:s, ja guoská 242 giddagassadjái main sihkarvuođadássi lea allat. Dálá fáŋggain leat guovttis golmma fáŋggas olgoriikkalaš stáhtaboargárat.

 


 

Giddagisgárges le gietje rájen – dálla dal lájggolihtudibme Nederlándajn hiejteduvvá

Maŋŋáj gå giddagisgárges le gietje rájen, de ij le desti dárbbo lájggit sajijt giddágisán Nederlándan. Ráddidus le dan diehti mierredam hiejtedit lihtudimev Norgerhaven giddagisájn, mij nåhkå bårggemáno 31. biejve 2018.

– Lájggit sajijt giddagisán Nederlándan le læhkám suksess. Dálla le dal giddagisgárges gietje rájen, ja lihtudibme Nederlándajn le vaddám máhttelisvuodav ájmon anedit ja divudit giddagissajijt Vuonan. Udnásj ráddidus ásadij lihtudimev Nederlándajn, ja hiejtet dav dálla gå dille sijdan le buorep, javllá justijsa-, gergasvuoda- ja sirdulahájminisstar Sylvi Listhaug (FrP).

– Giddagisgárggá galggi liehket oane. Desik Agder giddagis rabáduvvá jagen 2020 sjaddap biedjat guoktásav avta giddagissluogguj nav guhkev gå dárbbo le. Dáv aj fáhkasiebre doarjju, dættot Listhaug.

– Gå mij ráddigådijma jagen 2013, de lidjin badjelasj 1200 persåvnå giddagisgárggán. Moaddása vuorddin mælggadav, ja muhtem båttåv 2000-lågon luojttin muhtemij árabut ålgus vaj gárges luluj binnot. Dáv mij ep goassak dåhkkida. Daha gudi duobbmidalli, galggi dalága giddagissaj ja giddagisán tjåhkkåhit ájgev gietje rádjáj, javllá Listhaug.

Lihtudibme Nederlándajn bådij fábmuj ragátmáno 1. biejve jagen 2015, ja guosská 242 giddagissajijda alla oaggásvuodajn. Guovtes gålmmåsis gudi giddagisán dálla tjåhkkåhi li ålggorijkak stáhtaviesáda.

 


 

Måahtadimmie-öörnege lea orrijamme – daelie leejjemelatjkoe Nederlaantine galhkasåvva

Mænngan måahtadimmie-öörnege lea orrijamme ij daarpesjh vielie roestegåetiesijjjieh Nederlaantesne leejjedh. Reerenasse lea daan gaavhtan sjæjsjalamme ij latjkoem jåerhkieh Norgerhaven roestegåetien bïjre, mij mïetsken 31.b. orrije.

– Öörnege roestegåetiesijjide Nederlaantesne leejjedh hijven orreme. Daelie lea måahtadimmie-öörnegem orrijamme, jïh latjkoe Nederlaantine lea sijjiem vadteme roestegåetiesijjide Nöörjesne rehabilitereme jïh gorredamme. Daaletjen reerenasse latjkoem Nederlaantine öörni, jïh daelie  daam orrije gosse kapasiteetetsiehkieh daennie gåetesne buaranamme, justijse-, riejriesvoete jïh sijsjuhtijeministere Sylvi Listhaug (FrP)  jeahta.  

– Måahtadimmie-öörnege edtja onne årrodh. Goske Agder roestegåetie rihpeste jaepien 2020 sïjhtebe nuepiem nuhtjedh göökte almetjh cellesne bïejedh jis daarpesjibie. Daate aaj maam faagesiebrie jååhkesje, Listhaug tjïerteste.

– Gosse mijjieh dïedtem jaepien 2013 åadtjoejimh lij måahtadimmie-öörnemisnie jienebh enn 1200 almetjh. Gellie guhkiem vuertiejin, jïh boelhkesne 2000-låhkosne naakenh olkese aarebi böötin guktie öörnemem tjoehpedh. Daam ibie gåessegh jååhkesjh. Dah mah bysvesuvvieh, edtjieh dallegh bysvehtsem måahtadidh, Listhaug jeahta.

Latjkoe Nederlaantine skïereden 1.b. 2015 eelki, 242 roestegåetiesijjieh jolle jearsoesvoetedaltesinie. Göökte golmeste daaletjen faangkah leah ålkoerïjhken otnjegh.