Ráđđehus loahpaha hui ollu koronaráddjehusaid
Historjjálaš arkiiva
Almmustahttináigodat Støre ráđđehus
Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra
Preassadieđáhus | Nr: 13/22 | Almmustahtton: 03.02.2022
Olbmot eai buoza nu sakka dálá virusvariánttain, ja boahkut suddjejit min bures. Danin ráđđehus loahpaha hui ollu koronaráddjehusaid. Rievdadusat bohtet fápmui diibmu 23.00 maŋŋebárgga, guovvamánu 1. beaivve.
– Dálá virusvariánttain eai buoza nu sakka go ovddit variánttaiguin. Ja vaikko dávda njoammu ollugiidda, de eai nu gallis gártta buohccevissui. Boahkut suddjejit min bures. Dat dahká ahte mii sáhttit dál geahpedit hui ollu ráddjehusaid, vaikko dávda njoammu sakka, dadjá stáhtaministtar Jonas Gahr Støre.
Seammás ráđđehus doalaha muhtun ráddjehusaid vel vehá áigge, earret eará ávžžuhusa doallat mehtera gaskka ja geavahit njálbmesuoji jos lea váttis doallat gaskka.
– Lagamus áigi lea garas midjiide. Dávda njoammu hui ollugiidda. ÁDI árvala, ahte omikron veadjá njoammut nu ollugiidda go golmma-njealji miljovnna olbmui ovdal geasi, ja ahte fertet ráhkkanit dasa ahte 20 proseantta soitet gártat buohccindieđihuvvot. Mii doalahit danin muhtun ráddjehusaid, vai hehttet menddo ollugiid buohccámis ja jávkamis barggus oktan, dadjá Støre.
Mearrádusa vuođđun leat Dearvvašvuođadirektoráhta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhta fágalaš rávvagat. Dat ávžžuhit heaittihit ollu ráddjehusaid. Ráđđehus lea ollislaš árvvoštallama vuođul mearridan loahpahit eanet ráddjehusaid, go maid dearvvašvuođaeiseválddit leat ávžžuhan.
– Mii fertet ráhkkanit dasa, ahte dávda njoammu eanet, go geahpedit ráddjehusaid. Mii árvvoštallat dattetge, ahte čavgadut ráddjehusat, mat čuhcet álbmogii ja ealáhusaide, eai leat govttolaččat go dávda ii leat dálá dilis nu stuorra noađđin dearvvašvuođabálvalusaide, ja go buohccindieđihuvvon olbmuid lohku ii leat menddo stuoris, dadjá Støre.
Dá leat muhtun rievdadusat:
- Dál eai šat ávžžut galle guossi heive váldit vuostá iežas geahčái, eaige ráddje gallis besset searvat doaluide siste eaige olgun.
- Doaluin, main leat fásta, mearriduvvon sajit, nu mo kinos, teáhteris dahje girkus, ii gáibiduvvo doallat gaskka, go čohkká iežas čohkkánsajis. Dat mearkkaša, ahte buot lanja čohkkánsajiid sáhttá geavahit. Lágideaddji galgá fuolahit, ahte báikkis dahje guovllus galgá muđui leat vejolaš doallat gaskka.
- Alkohola beassá fas vuovdit, iige ráddjejuvvo šat ahte beassá vuovdit dušše beavdegurrii. Gáibiduvvo ain njoammuneastadeami dáfus dohkálaš jođiheapmi.
- Eai šat ávžžut nationála dásis, ahte mánáidgárddiin ja skuvllain lea fiskes dássi. Loga sierra preassadieđáhusa dan birra.
- Allaskuvllaid, universiteahtaid ja fágaskuvllaid ávžžuhit lágidit oahpuid ollásit fysihkalaččat. Oahpahusas sáhttá spiehkastit 1 mehtera gaskka doallamis.
- Organiserejuvvon valáštallan- ja asttuáigedoaimmaid sáhttá dál čađahit dábálaš láhkai sihke siste ja olgun, buot ahkejoavkkuide, ja sáhttá guoskat nubbái go lea vealtameahttun.
- Guoimmuhanpárkkat, duhkoraddanpárkkat, speallanhállat ja sullasaččat besset fas rahpasit, muhto daid galgá jođihit njoammuneastadeami dáfus dohkálaččat.
- Ii šat gáibiduvvo, ahte heivehit bargguid ruovttukantuvrraide. Ávžžuhit bargoaddiid árvvoštallat man ollu guđege bargosajis geavahit ruovttukantuvrra. Fitnodagat fertejit maid jurddašit mo garvit, ahte buohkat buohccájit oktan.
- Eai šat gáibit iskosa rájá alde, go olbmot bohtet Norgii.
Ráđđehus áigu heaittihit maŋimuš ráddjehusaid maŋimustá guovvamánu 17. beaivve, jos dilli ovdána nu mo dál orru ovdáneamen. Gielddat sáhttet dárbbu mielde árvvoštallat báikkálaš ráddjehusaid.
Ráđđehus ii šat áiggo sirret boahkuhuvvon ja boahkutkeahtes olbmuid riikkaviidosaš ráddjehusain, mat dál gustojit riikkas. Jos maŋŋá dárbbašuvvojit čavgadut ráddjehusat, de soitet váldit atnui koronaduođaštusa doaluid oktavuođas ja guossohansajiin.
– Norggas leat boahkuhan gorálaččat ollu olbmuid. Dál go heaittihit ollu ráddjehusaid, earret eará alkohola vuovdináiggiid, beavdái dárjuma ja doaluid lohkoráddjehusaid birra, de ii leat olus ávki sierra njuolggadusain, mat gustojit boahkutkeahtes olbmuide. Mii eat oainne ulbmillažžan geavahišgoahtit koronaduođaštusa sisriikkas dál, dadjá Kjerkol.
Son čujuha dasa, ahte boahkutkeahtes olbmot ja sii geain lea stuorra njoammunriska, berrejit leat várrugasat, dahje garvit stuorra čoahkkanemiid ja olmmošjoavkkuid guossohanbáikkiin, main dávjá lea váttis doallat gaskka.
Spiehkastat dálá iskkusgáibádusain guoská Svalbárdda fásta ássiide ja sidjiide geat leat ollásit boahkuhuvvon dahje geain lea leamaš covid-19. Buohkat, geat bohtet Svalbárdii, galget ain váldit iskosa 24 diimmu siste dohko boahtima rájes.
Njoammun lassána sakka
– Dávda njoammu ollugiidda lagamus vahkuid, ja dasa mii fertet ráhkkanit. Dál mii dattetge birgehallat dávdda leavvamiin. Dál lea áigi eará láhkai jurddašit ja eallit lagabui dábálaš láhkai. Fargga guokte jagi leat gullan, ahte galgat ballat koronas. Boahtteáiggis mii galgat eallit virusiin. Mii áigut loahpahit visot ráddjehusaid maŋimustá guovvamánu 17. beaivve, jos dilli ii rievdda sakka dan ektui, mo dál orru ovdáneamen, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Ingvild Kjerkol.
Buohcceviesuide gártet eanet olbmot, danin go dávda njoammu hui ollugiidda, muhto riska gártat buohccevissui lea ollu unnit dál, go jos buohtastahttit pandemiija árat muttuiguin. Divššohasat leat oanehut áiggi buohcceviesuin, eaige nu gallis dárbbaš intensiiva dálkkodeami.
Kjerkol fuopmášuhttá, ahte ráđđehus lea álggahan doaimmaid, amas gielddaid dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusaide šaddat menddo stuorra bargonoađđi, ovdamearkka dihte leat heaittihan njoammunerrema, rievdadan iskkahanávžžuhusaid ja leat ráhkadan sierra doaibmačoahki dearvvašvuođabálvalusa várás. Dearvvašvuođadirektoráhtas muitalit, ahte gielddaid dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusain birgehallet dálá diliin, vaikko dávda dál leavvá sakka miehtá riikka. Eanet gielddain (250) leat dál návccaid logahallamat ja gearggusvuođaplánat, maiguin sáhttet lasihit bálvalusaid bargonávccaid, jos dávda njoammugoahtá stuorát bárrun. Lea unnán riska, ahte buohcceviesuide gártá menddo stuorra bargonoađđi.
– Go jo virus leavvá nu álkit, ja ollugiidda, de dat njoammu maiddái buhcciidsiiddaide ja fuolahanguovddážiidda. Eat sáhte garvit muhtun duođalaš komplikašuvnnaid, muhto lea áigi atnit virusa dál dábálaš áigodatinfluensan. Pandemiija geažil gártet ain buohcceviesuide ja muhtumat jápmet, dadjá Kjerkol.
Jos dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusa bargonoađđi dattetge stuorru menddo, de sáhttá leat áigeguovdil mearridit fas čavgadut ráddjehusaid.
Eanet geahpádusat IINE (iskkaheami, isolašuvnna, njoammuma guorrama ja errema) ektui
Ávžžuhus jeavddálaččat dahkat iskosiid mánáidgárddiin, skuvllain ja oahpposuorggis lea jo heaittihuvvon. Jos báikkálaččat dárbbašuvvo, sáhttet gielddat, main lea doarvái iskkuskapasiteahtta, fállat iskosiid skuvllaide, universiteahtaide jna, vai iskosat livčče álkibut olámuttos olbmuide, geain badjánit dávdamearkkat.
Giige ii šat gártta erremii, go dávda njoammu nubbái, muhto ávžžuhit seammá ásodaga olbmuid, ja vástideaddji vugiin lagaš olbmuid, váldit iskosa. Eará olbmot, geaiguin buohcci lea leamaš lagaš oktavuođas, eai dárbbaš váldit iskosa, muhto berrejit dárkilit čuovvut badjánit go dávdamearkkat.
Vuođđoskuvlaahkásaš ja nuorat mánáin ávžžuhit váldit iskosa dušše jos leat dávdamearkkat, maiddái jos dávda lea njommon muhtumii seammá ásodagas. Loga eanet iskosiid, errema ja isolašuvnna birra vuolábeale fáktáruvttos.
Njoammuma guorran gullá dál vuosttažettiin eaŋkil olbmui, muhto gielda sáhttá dárbbu mielde veahkehit. Mii ávžžuhit dieđihit olbmuide, geaiguin leat leamaš lagaš oktavuođas, jos dávda njoammu dutnje, nu ahte sii sáhttet dárkilit čuovvut badjánitgo sidjiide dávdamearkkat.
Go jo IINE-gáibádusaid ložžejit, de eai šat gáibit registreret doaluid ja guossohansajiid gussiid/oassálastiid. ÁDI čujuha dasa, ahte Smittestopp-applikašuvnnain nagodit bures dieđihit njoammumiin doaluid eará oassálastiide.
Isolašuvdnaáigi oaniduvvo guđas njealji beaivái. Isolašuvdnaáiggi oatnun gusto maiddái olbmuide, geaidda dávda lea jo njommon, ja geat dál leat isolašuvnnas. Dat geasa dávda lea njommon, ja geas leat dávdamearkkat, galgá leat leamaš febera haga 24 diimmu, ovdalgo beassá isolašuvnnas. Ráđđehus árvvoštallá isolašuvdnagáibádusa jotkkolaččat.
Mátkkošteaddjit galget ieža gokčat iskosiid váldima goluid olgoriikamátkkiid oktavuođas. Gielddat sáhttet, jos dain lea kapasiteahtta, fállat iskosiid olgoriikamátkkiid oktavuođas, ja mátkkošteaddjit ieža mákset.
Riikkaviidosaš ráddjehusat
Oppalaš rávvagat
- Basa bures gieđaid ja gosa giehtagávvii
- Váldde boahkuid
- Oro ruovttus go leat buozas
- Váldde covid-19-iskosa jos badjánit ođđa vuoiŋŋahatdávdamearkkat
Doala gaskka ovttastaladettiin
- Ávžžuhit doallat 1 mehtera gaskka earáide, geaiguin it oro seammá ásodagas, dahje geat eai leat vástideaddji vugiin lagaš olbmot. Leat muhtun spiehkastagat dán ávžžuhusas/gáibádusas čuoggáin alit oahppu ja doalut ja čoahkkaneamit ja organiserejuvvon valáštallan- ja asttuáigedoaimmat.
- 1 mehtera gaskka doallama ávžžuhus ii guoskka mánáidgárddiid ja mánáidskuvllaid mánáide
- Gaskka doallama ávžžuhus ii guoskka ollesolbmuide, geat barget mánáiguin, nuoraiguin ja rašes joavkkuiguin
- Olbmot, geain lea riska buohccát hejot, ja geat leat boahkutkeahttá, berrejit suddjet iežaset muhto eai galgga isoleret iežaset. Ovttastallan lea mávssolaš.
- Olbmot, geain lea riska buohccát hejot, ja boahkutkeahtes ollesolbmot, berrejit leat várrugasat, dahje garvit stuorra čoahkkanemiid ja olmmošjoavkkuid guossohanbáikkiin, main láve leat váttis doallat gaskka, ja leat mátkkoškeahttá guovlluide, main dávda njoammu sakka, jos ii leat vealtameahttun.
- Eai ávžžut šat gallása eanemustá sáhttá váldit guossái.
- Ávžžuhit fuolahit buori áibmojohtimis/biggoheames, go guhkit áigge lea seammá lanjas olbmuiguin, geaiguin ii oro ovttas, dahje geat eai leat vástideaddji vugiin lagaš olbmot.
Njálbmesuodji
- Ferte geavahit njálbmesuoji go ii leat vejolaš doallat unnimustá 1 mehtera gaskka gávppiin, gávpeguovddážiin, guossohanbáikkiin, kollektiiva johtolagas, dákssiin ja stašuvdnalanjain. Gáibádus guoská maid bargiide, jos eai leat ráhkadan fysihkalaš eastagiid.
- Njálbmesuodji ii gáibiduvvo dalle go čohkká beavdeguoras guossohanbáikkis, iige doaluin, main čohkká fásta, mearriduvvon sajis.
Organiserejuvvon valáštallan- ja asttuáigedoaimmat
- Organiserejuvvon valáštallan- ja asttuáigedoaimmaid sáhttá lágidit nu mo dábálaččat sihke siste ja olgun, buot ahkejoavkkuide, ja beassá guoskat nubbi nubbái go lea vealtameahttun.
- Njunušvaláštallama sáhttá čađahit dábálaš láhkai.
Mánáidgárddit, skuvllat ja AÁF
- Fálaldaga galgá lágidit njoammuneastadeami dáfus dohkálaččat. Mánáidgárddiid, skuvllaid ja ollesolbmuid oahpu dáfus dat mearkkaša geavadis, ahte galgá doaibmat nu mo johtolatčuovgamodealla ruoná doaibmadási áigge.
- Riikkaidgaskasaš ávžžuhusat mánáidgárddiid, skuvllaid ja ollesolbmuid oahpu doaibmadási birra heaittihuvvojit.
- Eai šat ávžžut váldit iskosiid jeavddálaččat.
Alit oahppu
- Gáibiduvvo njoammuneastadeami dáfus dohkálaš jođiheapmi.
- Ávžžuhit lágidit ollásit fysihkalaš oahpahusa. Studeanttaide láhčet dábálaš árgabeaivvi ja buori oahppobirrasa, nu guhkás go dat lea vejolaš dálá ávžžuhusaid mielde.
- 1 mehtera gaskka doallamis sáhttá spiehkastit oahpahusas.
- Eai šat ávžžut váldit iskosiid jeavddálaččat.
Bargosajit
- Ávžžuhit doallat 1 mehtera gaskka.
- Bargoaddiid ávžžuhit ieža árvvoštallat man ollu guđege bargosajis lea govttolaš geavahit ruovttukantuvrra. Dakkár árvvoštallamis sáhttá deattuhit man jáhkehahtti lea ahte dávda njoammu bargosajis, ja man stuorra riska lea, ahte ollugat buohccindieđihuvvojit oktanaga.
- Berre váldit vuhtii, ahte sáhttá doallat gaskka.
- Ávžžuhit geavahit njálbmesuoji, jos ii sáhte doallat gaskka, earret jos leat váldán atnui fysihkalaš eastagiid, ovdamearkka dihte sirrenseinniid.
- Ruovttukantuvrraid ja njálbmesujiid eai dárbbaš geavahit bálvalusain, main dat hehttejit bargamis vealtameahttun ja lágas nannejuvvon doaimmaid rašes joavkkuid, mánáid ja nuoraid ovdii.
Doalut ja čoahkkaneamit
- Eai šat ráddje gallis besset čoahkkanit priváhta doaluide.
Almmolaš doalut
- Eai ráddje šat oassálastiid logu.
- Gáibidit njoammuneastadeami dáfus dohkálaš jođiheami.
- Lágideaddji galgá dovdat relevánta njoammuneastadeami standárddaid ja berre čuovvut daid.
- Lágideaddji galgá fuolahit, ahte buohkat, geat leat mielde doaluin, galget sáhttit doallat 1 mehtera gaskka nuppiide, geaiguin eai oro seammá ásodagas eaige leat vástideaddji vugiin lagaš oktavuođas. Gáibádusas spiehkastit, go olbmot čohkkájit fásta, mearriduvvon sajiin. Nu lea vejolaš deavdit buot lanja čohkkánsajiid, go buot geahččit čohkkájit sidjiide mearriduvvon sajiin. Lágideaddji galgá fuolahit, ahte lea vejolaš doallat gaskka čoahkkananlanja dahje lágidanbáikki eará sajiin. Spiehkastuvvo maid 1 mehtera gáibádusas muhtun joavkkuid guovdu, earret eará kultur- ja valáštallandoaluin, muhtun kurssaid oasseváldiid guovdu ja sin guovdu, geat gullet seammá kohortii mánáidgárddis dahje mánáidskuvllas.
- Lágideaddji, gii ráhkkana váldit vuostá eanet go 200 geahčči, galgá čállit plána mo čađahit dohkálaš njoammuneastadeami lágideami oktavuođas. Lágideaddji berre namuhit ja ákkastallat vejolaš spiehkastagaid njoammuneastadeami relevánta standárddas.
Guossohanbáikkit
- Alkohola beassá fas vuovdit dii 23.00 maŋŋá, ja alkohola beassá vuovdit eará sadjáige go dušše beavdegurrii.
- Guossohanbáiki galgá fuolahit, ahte buohkat sáhttet doallat 1 mehtera gaskka earáide, geaiguin eai oro seammá ásodagas, ja geat eai leat vástideaddji vugiin lagaš olbmot.
- Guossohanbáikkiin eai galgga lágidit doaimmaid, mat lunddolaččat mielddisbuktet oanehut gaskka go 1 mehtera, ovdamearkka dihte dánssaid.
- Gussiid eai dárbbaš šat registreret.
Iskosat, erren ja isolašuvdna
- Olbmot, geaidda koronavirus lea njommon, galget isoleret iežaset njealji jándorii. Dat geasa dávda lea njommon, ja geas leat dávdamearkkat, galgá maid leat leamaš febera haga unnimustá 24 diimmu feberavuolideaddji dálkasiid haga. Dat guoská buot virusvariánttaide. Ođđa njuolggadus isolašuvdnaáiggi guhkkodaga hárrái guoská maiddái olbmuide, geat leat isolašuvnnas dalle go njuolggadus boahtá fápmui.
- Láhkaásahusas nannejuvvon erren heaittihuvvo maid buot lagašolbmuid guovdu, geat orrot seammá ásodagas geainna nu geasa dávda lea njommon, dahje geat leat vástideaddji vugiin leamaš lagaš oktavuođas.
- Seammá ásodaga olbmuid ja vástideaddji vugiin lagaš olbmuid ávžžuhit váldit iskosa juohke beaivve vihtta jándora dan rájes go maŋimustá leat ovttastallan olbmuin, geasa dávda lea njommon.
- Olbmot, geat eai sáhte leat ovttastalakeahttá olbmuin, geasa dávda lea njommon ja gii lea isolašuvnnas, berrejit maid váldit iskosa juohke beaivve isolašuvdnaáigodagas, ja dan maŋŋá vihtta jándora isolašuvnna maŋŋá, oktiibuot ovcci beaivve.
- Iskkus berre leat iešiskkus, muhto sáhttá maid váldit jođánes antigenaiskosa, maid dearvvašvuođabargit dahket, dahje PCR-iskosa.
- Dan lassin ávžžuhit dušše olbmuid, geain leat dávdamearkkat, váldit iskosiid. Eará lagašoktavuođat, geain eai leat dávdamearkkat, eai ávžžuhuvvo váldit iskosa, muhto berrejit dárkilit čuovvut badjánitgo sidjiide dávdamearkkat.
- Mánáidskuvlaahkásaš ja nuorat mánáin ávžžuhit váldit iskosa dušše jos leat dávdamearkkat. Dat guoská maid jos dávda lea njommon muhtumii seammá ásodagas.
- Jos muhtumii lea njommon covid, de ávžžuhit seammá ásodaga olbmuid ja vástideaddji vugiin lagaš olbmuid geavahit njálbmesuoji almmolaš lanjain. Sii galget maid garvit stuorra čoahkkanemiid ja doaluid 10 beaivvi lagaš ovttastallama rájes. Ávžžuhit maid olles áigodaga čuovvut badjánitgo dávdamearkkat. Jos leat dávdamearkkat, de berre orrut ruovttus ja váldit iskosiid.
- Eai šat ávžžut dahkat jeavddálaš iskosiid mánáidgárddiin, skuvllain eaige alit oahpus.
- Báikkálaš dárbbuid mielde sáhttet gielddat, main leat doarvái iskosat, fállat iskosiid skuvllain, universiteahtain ja sullasaš sajiin, vai iskosat livčče álkit dakkár olbmuid olámuttus, geaidda badjánit dávdamearkkat.
Njoammuma guorran
- Dat geasa dávda lea njommon, muitala ieš lagaš ovttastalliidasas ahte lea ožžon positiiva vástádusa iskosis, dárbbu mielde sáhttá gielda veahkehit.
- Gielddaid leat dáhtton váldit atnui vuogádaga, masa eaŋkil olbmot besset registreret iešiskosiid positiiva bohtosiid.
- Daid, geaidda dávda lea njommon, ávžžuhit registreret positiiva iskosa Smittestopp-appii.
Njoammuneastadeami dáfus dohkálaš jođiheapmi
- Njoammuneastadeami dáfus dohkálaš jođiheapmi mearkkaša, ahte galgá fuolahit ahte olbmot sáhttet doallat unnimustá 1 mehtera gaskka olbmuide, geaiguin eai oro seammá ásodagas dahje geaiguin eai leat vástideaddji vugiin lagaš oktavuođas, ja ahte fitnodat lea ráhkadan buriid rutiinnaid buhtisvuođa, čorgema ja biggoheami várás.
- Gáibiduvvo njoammuneastadeami dáfus dohkálaš jođiheapmi mánáidgárddiin, skuvllain ja eará oahppo- ja oahpahusdoaimmain, maiddái alit oahpus.
- Čuovvovaš eará doaimmat galget jođihuvvot njoammuneastadeami dáfus dohkálaččat, vai besset leat rahpasat: Girjerájut, museat, bingohállat, bowlinghállat, vuojadanhállat, vuojadanpárkkat, sparusttegat, hoteallaid áldát, hárjehallanguovddážat, gávpeguovddážat, gávppit, gálvomeassut, gaskaboddasaš márkanat, guoimmuhanpárkkat, duhkoraddanpárkkat, speallanhállat ja sullasaččat.
Svalbárda
- Olbmot, geat sáhttet dokumenteret iežaset Svalbárdda bissovaš ássin, ja olbmot geat sáhttet duođaštit ahte sii leat ollásit boahkuhuvvon dahje ahte sis lea leamaš covid-19, spiehkastit gáibádusas, man mielde galgá váldit iskosa 24 diimmu siste ovdal go vuolgá Svalbárdii.
- Buohkat, geat bohtet Svalbárdii, galget ain váldit iskosa 24 diimmu siste dan rájes go leat joavdan.
Norgii boahtin
- Buohkat, geat johtet Norgii, galget registreret iežaset ovdalgo jovdet. Dat guoská maid Norgga borgáriidda.
- Olbmuin, geat eai sáhte duođaštit ahte sii leat ollásit boahkuhuvvon dahje ahte sis lea leamaš covid-19, gáibiduvvo ovdal riikii boahtima duođaštus, mii čájeha negatiiva bohtosa iskosis.
- Iskosiid ii šat dárbbaš váldit rájá alde.