Historjjálaš arkiiva

Lágu álbmotmeahcci lea ásahuvvon

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Birasgáhttendepartemeanta

Gonagas stáhtaráđis dohkkehii odne Lágu suodjalanplánaid Nordlándda fylkkas. Láhku lea min 36. álbmotmeahcci ja lea 188 njealjehaskilomehtera stuoru.

Gonagas stáhtaráđis dohkkehii odne Lágu suodjalanplánaid Nordlándda fylkkas. Láhku lea min 36. álbmotmeahcci ja lea 188 njealjehaskilomehtera stuoru.

- Mun illudan go ná čáppa meahcceguovlu stuora luondduárvvuiguin sihkkarastojuvvo min boahttevaš buolvvaide, dadjá birasgáhttenministtar Bård Vegar Solhjell.

Lágu álbmotmeahci gávdnat Glomfjord guovllus ja dat lea Sáltoduoddara- Svartisen álbmotmeahci lahka ja gullá daid stuorámus meahcceguovlluide Nordlánddas. Álbmotmeahci areála siskkilda dan golbma suohkana Báidára, Gildeskål ja Meløy ja siskkilda osiid Sundfjordčázádaga, Fykančázádaga, Arstadčázádaga ja Gråtådalsčázádaga njuoskkadatguovllus.

Álbmotmeahcis gávdnat stuorámus oktilis alpiidna eananmálliid Norggas mas kemiijalaš luvvosat leat mearrideaddjin eatnanávdnenproseassaide. Karst (kemiijalaš luvvosat mearrideaddjin eatnanávdnenproseassaide)lea doaba geologalaš eananhámiide mat leat ásahuvvon go luovvaneaddji gállivuođđu mollana, dán oktavuođas kálkabákti. Dat earenoamáš eatnamat mas kemiijalaš luvvosat leat mearrideaddjin eatnanávdnenproseassaide ja earenoamáš gállivuođđu oktan valljugis šattodagain lea váldosivvan suodjalanevttohussi. Šattuid dáfus lea guovlu hui miellagiddevaš, doppe leat registrerejuvvon badjel 260 šaddošlája. Carex scirpoidea (Grønlandsstarr) ja davvi gáiságazzabađvi leat eanemus earenomážat.

Dán guovllus gávdnat ollu jávrriin iešguđetlágan njuovvedebbuid, ja guovlu lea našunála váldoguovlu áitojuvvon Chara Contaria A (gråkrans)šládjii ja dan fargga áitojuvvon šládjii Tolypella canandensisii (kanadaglattglans). Ollu jávrrit guovllus devdet eavttuid ahte gullet luonddušlájaide kálkajávrrit ja njuovvedebbojávrrit. Kálkajávrrit leat definerejuvvon leat hui áitojuvvon Norgga 2011 luonddušlájaid rukseslisttus.

Guovllus gullet eanas kulturmuittut sámi boazodollui. Vuosttaš gálduid mat muitalit boazodoalu birra guovllus gávdnat 1600-logus ja guovllus doaimmahuvvo dál nai ain boazodoallu. Dát beassá jotkojuvvo dan hámis go dál lea maiddái dál go guovlu lea suddjejuvvon.

Guovlu adnojuvvo hui ollu olggustallamii ja lea dat deháleamos olggustallanguovlu dán regiovnnas. Bivdu, guollebivdu ja meahccevázzin leat dábálepmosat, ja bohtet ain leat lobálažžat suodjaluvvon guovllus.

- Ráđđehus háliida suodjaluvvon guovllu hálddašeamis nannet báikkálaš demokratiija. Danin áiggun mun bidjat hálddašanválddi báikkálaš álbmotmeahccestivrii dadjá Solhjell.

Nordlándda fylkkamánni lea hálddahusváldi dassážii go ođđa álbmotmeahccestivra lea sajis.

Faktaark om Lahku nasjonalpark (pdf)
Vernekart over Lahku nasjonalpark (pdf)
Oversiktskart over Lahku nasjonalpark (pdf)