Historjjálaš arkiiva

Oaččut friddjakoartta ohcama haga

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

Geassemánu 1. b. rájes galget buohkat oažžut friddjakoartta dearvvašvuođabálvalusaid ja dálkasiid ovddas automáhtalaččat go leat máksán iešosiid 1.840 ruvnno ovddas. – Ođđa ortnet dahká ahte eanebut ožžot ollašuhttajuvvot iežaset vuoigatvuođaid, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Anne-Grete Strøm-Erichsen. Jagi 2011 rájes galget pasieantamátkkit ge registarastojuvvot automáhtalaččat.

Geassemánu 1. b. rájes galget buohkat oažžut friddjakoartta dearvvašvuođabálvalusaid ja dálkasiid ovddas automáhtalaččat go leat máksán iešosiid 1.840 ruvnno ovddas. – Ođđa ortnet dahká ahte eanebut ožžot ollašuhttajuvvot iežaset vuoigatvuođaid, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Anne-Grete Strøm-Erichsen. Jagi 2011 rájes galget pasieantamátkkit ge registarastojuvvot automáhtalaččat.  

Buohkain geat geavahit eambbo iešosiide kaleanddarjagis go dan sumi mii lea dearvvašvuođabálvalusaid ja dálkasiid iešosiid rádjá, lea vuoigatvuohta oažžut friddjakoartta. Odne fertejit olbmot ieža čohkket guittiid ja ohcat friddjakoartta NAVas. Dan eai dárbbaš dahkat geassemánu 1. b. maŋŋá.  

– Dát lea dehálaš lávki dakkár almmolaš suirggi ođasmahttimii ja ovddideapmái mii buorebut váldá geavaheaddjiid vuhtii, cealká dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Anne-Grete Strøm-Erichsen.

Dál boahtá friddjakoarta automáhtalaččat poasttas go olmmoš lea geavahan 1.840 ruvnno máksit iešosiid. Jus olmmoš lea máksán eambbo, de oažžu olmmoš ruovttoluotta automáhtalaččat dan maid leš máksán menddo ollu.

Automáhtalaš ortnet lea erenoamáš ávkkálaš daidda geat eai ieža nákce čuovvut mielde man ollu sii leat máksán iešosiid ovddas.

– Danne dát mielddisbuktá ahte eanebut ožžot ollašuhttajuvvot daid vuoigatvuođaid mat sis leat, dadjá Strøm-Erichsen.

Friddjakoarta sáddejuvvo geavaheaddjái oktan logahallamiin mii čájeha daid iešosiid mat sus leat registarastojuvvon. Ulbmil lea ahte buohkat galget oažžut friddjakoartta poasttas ovdalgo golbma vahku leat vássán maŋŋágo sii leat juksan friddjakoartarájá.  

Iešoasit pasieantamátkkiin maidda lea rekvisišuvdna, eai registarasttojuvvo automáhtalaččat dán jagi. Sii geain leat dakkár mátkkit, galget sáddet guittiid Pasientreiser nammasaš ásahussii Skienii vai mátkkit lasihuvvojit dan mqksojuvvon supmái mii lea vuođđu friddjakoartta addimii. Ulbmil lea ahte dát ge iešoasit galget registarastojuvvot automáhtalaččat jagi 2011 rájes.  

Dat ortnet ii gusto friddjakortii mii gullá iešoasserádjái 2. Dát leat ovdamearkka dihtii iešoasit maid olbmot mákset iskkadeami ja dikšuma ovddas fysioterapevtta luhtte ja muhtunlágan bátnedávddaid ovddas.  

Dearvvašvuođaekonomiijahálddahus (HELFO) váldá badjelasas friddjakoarttaid sáddema divššohasaide maid dat oažžu NAVas. HELFO lea álggahan sierra telefovdnabálvalusa neahttasiidu lassin veahkehan dihtii sin geain leat gažaldagat ođđa ortnega birra. Friddjakoartatelefovnna nummir lea 815 70 050.