Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Borramuš, fápmu ja fámuhisvuohta

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta

Borramušgávpeovttastusaid lávdegoddi čájeha fápmoguorahallamisttis ”Mat, Makt og avmakt – om styrkeforholdene i verdikjeden for mat” ahte stuorra borramušgávpeovttastusaid fápmu lea áiggi mielde lassánan árvoviđjjiid eará lađđasiid ektui.

Borramušgávpeovttastusaid lávdegoddi čájeha fápmoguorahallamisttis ”Mat, Makt og avmakt – om styrkeforholdene i verdikjeden for mat” ahte stuorra borramušgávpeovttastusaid fápmu lea áiggi mielde lassánan árvoviđjjiid eará lađđasiid ektui.

- Borramušgávpeovttastusaid lávdegoddi (Matkjedeutvalget) lea vuđolaččat guorahallan árvoviđjji fápmogaskavuođaid ja čájehan, ahte fápmogaskavuođat leat nannosit rievdan, nu ahte gávppi dilli lea sakka buorránan. Lávdegotti bohtosat dollet deaivása eará riikkain dahkkojuvvon vástideaddji iskosiiguin. Rievdadusat, maid lávdegoddi čájeha, leat dan muttus viidásat, ahte daid ferte čuovvulit viidáseappot politihkalaččat, eanadoallo- ja biebmodepartemeanta Lars Peder Brekk (Gb) dadjala.

Gulaskuddamis
- Dát raporta lea mávssolaš oassi viidásut ságastallamis dan birra, mo borramuša buvttadeamis ja vuovdimis sáhttet váldit vuhtii geavaheddjiid beroštumiid. Raporta boktá viidásut digaštallama borramušgálvosuorggi fápmogaskavuođaid birra, dan mii dárbbašit, dadjá ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud (Bb).

- Borramušgávpeovttastusaid lávdegoddi lea árvalan viiddis doaimmaid, maiguin sáhttá váikkuhit gálvolágideddjiid ja borramušgávpeovttastusaid gaskavuođa. Dat sáhttá váikkuhit borramušgávpeovttastusaid gaskasaš gilvodillái. Ii leat dattetge čielggas, makkár váikkuhusat árvalusain lea gilvalandillái. Raporta galgá dál gulaskuddamii. Gulaskuddamis lea mearkkašupmi bargui, man olis nannet gilvaleami borramuša olles árvoviđjjis, Aasrud dadjala.

- Borramušgávpeovttastusaid lávdegoddi čujuha mávssolaš hástalusaide, mat gusket fápmogaskavuođaide, rabasvuhtii ja dieđuide márkanmekanismmaid ja buktagiid birra. – Mun sávan, ahte Norgga golaheaddjit galget oažžut stuorát válljenmuni ja máŋggabealatvuođa gávppiide boahtteáiggis. Dán guorahallamis leat ollu gelddolaš evttohusat, mat čujuhit dan guvlui, mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttinministtar Audun Lysbakken (SG) dadjá.  

- Mii ásaheimmet lávdegotti, vai gávnnašeimmet čovdosiid, maiguin sáhttit buoridit geavaheddjiid luohttámuša suorgái, ja mis lea dáhttu čuovvulit ášši politihkalaš doaimmaiguin, vai juksat ulbmiliid, Lysbakken dadjala.

Sihkkarastit geavaheddjiid beali
Lávdegoddi árvala ásahit lága, mainna sihkkarastet čorgatvuođa ráđđádallamiidda ja buori gávpevieru. Lágain galgá sihkkarastit geavaheddjiide govttolaš hattiid, buori válljenmuni, nana kvaliteahta ja dan ahte gálvvut leat álkit olámuttus. Lága čuovvuleapmin lávdegoddi árvala ásahit áittardeaddji. Lávdegoddi oaivvilda dan lassin, ahte berre ásahit beaivválašgálvvuid uvssoha ja merket borramušgálvvuid buorebut. Lávdegoddi bivdá maid eiseválddiid árvvoštallat sierra Francise-lága, nu mo Ruoŧas lea.

Borramušgávpeovttastumiid lávdegoddi lea guorahallan olles árvoviđjji, maiddái gálvolágideddjiid ja borramušindustriija. Gálvolágideddjiid gaskkas sáhttet gievrramusat bidjat eavttuid nannoseamos mearkagálvvuide, muhto eará gálvolágideddjiin, vuođđobuvttadeddjiin ja gávpejasain lea unnán váikkuhanváldi ja diehtu iežaset eavttuid birra. Lávdegoddi oaivvilda, ahte jos dilli ovdána dan guvlui, ahte gávpejaslađas oažžu ain buoret dili, de dat mielddisbuktá eahpebalánssa borramuša árvoviđjái. Dat vahágahtášii dearvvaš gilvaleami, mii lea golaheddjiid ovdun.

Fámu sirdáseapmi
Lávdegoddi lea fuomášan diliid, maid dat oaivvilda eahpegovttolaš gávpeláhttemin. Dakkár diliin sáhttet leat čuovvumušat geavaheddjiid gálvovalljodahkii ja hattiide, ja dat váikkuhit maid borramuša olles árvoviđjái. Dálá lágat eai govčča dáid diliid. EU lea dál vástideaddji vugiin kártemin eahpegovttolaš gávppašanvugiid ja digaštallá sierralágan doaimmaid. Riikkat dego Frankriika ja Englánda leat jo ráhkadan lágaid dan várás. Lávdegotti jođiheaddji, Einar Steensnæs searvá EOS alladási forumii, mii bargá dáinna fáttáin.

- Lávdegotti guorahallan čájeha, ahte gávpi ii leat šat dušše gávpi, muhto dat stivre maiddái distribušuvnna, oastimiid ja eanet ja eanet maiddái industriija ja vuođđobuvttadeami. Gávpejasat orrot dalle gilvaleamen eará gálvolágideddjiiguin. Dát fápmosirdáseapmi, mii dáhpáhuvvá maiddái riikkaidgaskasaččat, nanne ahte lei boahtteáiggi ovdáneami dáfus dehálaš ásahit borramušgávpeovttastusaid lávdegotti, Lars Peder Brekk cealká.


 

Beapmoe, faamoe jïh faamohtsvoete

Beapmoesvaalhtesemoenehtsen beapmoegiehtjedimmie, ”Beapmoe, faamoe jïh faamohtsvoete – gaarketsiehkiej bïjre beapmoej aarvoesvaalhtesisnie”, vuesehte dah stoerre beapmoesvaalhtesh guhkiem sov faamoem lissiehtamme, viertiestamme dej jeatjah svaalhtesigujmie aarvoesvaalhtesisnie.

-Beapmoesvaalhtesemoenehtse aktem veele salkehtimmiem tjïrrehtamme dejstie gaarketsiehkijste aarvoesvaalhtesisnie, jïh aktem tjarke jarkelimmiem vueptiestamme gaarketsiehkine, maam åesiestimmie vitnie. Beapmoesvaalhtesemoenehtsen gaavnoeh leah eevre seammalaakan goh dah plearoeh goerehtimmieh, mejtie jeatjah laantine tjïrrehtamme. Dah jarkelimmieh mejtie moenehtse vuesehte leah dan stoerre jïh dagkaristie vuekeste, juktie sæjhta daerpies årrodh aktine vijriesåbpoe politihkeles dåarjoehtimmine, laanteburrie- jïh beapmoeministere Lars Peder Brekk (Gk) jeahta.

Govlehtimmesne
- Daate reektehtse akte vihkeles dåarjoe dan vijriesåbpoe digkiedæmman, guktie dorjemasse jïh doekeme mijjen beapmoste maehtieh utniji iedtjide gorredidh. Reektehtse sæjhta annje digkiedimmiem sjugniedidh faamoetsiehkiej bïjre beapmoesuerkesne, jïh dam daarpesjibie, orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud (Bk) jeahta.

- Beapmoesvaalhtesemoenehtse lea gellie stoerre raeriestimmiejgujmie båateme mah maehtieh tsiehkiem tsevtsiedidh deallahtæjjaj jïh beapmoebovresvaalhtesi gaskem. Dïhte maahta gaahtjemetsiehkiej tsevtsiedidh svaalhtesi gaskem. Ij leah badth tjïelke gænnah guktie gaahtjeme sjædta dejstie raeriestimmijste. Daelie reektehtse edtja govlehtæmman. Govlehtimmie sæjhta ulmiem utnedh dan barkose juktie gaahtjemem nænnoestidh abpe beapemoej aarvoesvaalhtesen tjïrrh, Aasrud jeahta.

- Beapmoesvaalhtesemoenehtse vihkeles haestemidie tjuvtjede mah leah faamoetsiehkien jïh  eerlegevoeten bïjre, jïh bïevnesh maarkedeøørnegi  jïh dorjesi bïjre. Manne sïjhtem dah nøørjen utnijh edtjieh jienebh jïh vielie gellielaaketje vaaroeh bovrine åadtjodh båetijen aejkien. Daennie salkehtimmesne dle jïjnjh gieltegs raeriestimmieh, mah dan otnjegasse tjuvtjiedieh, maana-, mirrestalleme jïh ektiedimmieministere Audun Lysbakken jeahta (SG).

- Mijjieh daam moenehtsem tseegki juktie øørnegh gaavnedh mah maehtieh tjarkadihksvoetem sjugniedidh utniji luvnie, jïh mijjieh væljoem utnebe dam politihkeleslaakan gietedidh juktie ulmide jaksedh, Lysbakken jeahta.

Utnijidie gorredidh
Moenehtse aktem laakem raereste juktie eerlegevoetem gorredidh råårestalleminie jïh hijven åesiestimmieskihke. Laaken tjïrrh dah utnijh edtjieh dovne giehpebe åasah åadtjodh, jïjnjh vaaroeh, hijven kvalitete jïh ihke lea aelhkie vaarojde skååffedh. Juktie gorredidh laake steeresåvva, dle moenehtse aktem tjirkijem raereste. Lissine dle moenehtse veanhta, byrøoe aktem biejjieladtjevaaroeportalem tseegkedh jïh beapmojde buerebelaakan mïerhkedh. Moenehtse aaj birrie dah åejvieladtjh vuarjesjieh mejtie daerpies aktine jïjtse Franciselaakine goh Sveerjesne.
Beapmoesvaalhtesemoenehtse lea abpe aarvoesvaalhtsem goerehtamme, aaj deallahtæjjide jïh beapmoeindustrijem. Deallahtæjjaj luvnie, dle dah støøremes maehtieh krievemidie bïejedh dejtie veaksahkommes mïerhkevaarojde, bene dah jeatjah deallahtæjjah, primæredorjijh jïh åesiestæjjah onne tsevtsiedimmiem jïh daajroem utnieh jïjtsh  krievemi bïjre. Moenehtse veanhta akte vijriesåbpoe evtiedimmie åesiestimmiesvaalhtesen aevhkeste sæjhta aktem ovbalanseradamme faamoetsiehkiem vedtedh beapmoej aarvoesvaalhtesisnie. Daate sæjhta nåake årrodh akten aejlies gaahtjemasse, mij lea dan bøøretjommesasse utnijidie.

Faamoesertiestimmie
Moenehtse lea tsiehkieh gaavneme mah moenehtse veanhta maehtieh nåake dåemiedimmie åesiestimmien gaavhtan årrodh. Dagkerh tsiehkieh maehtieh illedahkh vedtedh utnijidie vaaroej jïh åasaj tjïrrh, jïh ulmiem utnieh dan evtiedæmman abpe beapmoej aarvoesvaalhtesistie. Daah tsiehkieh eah eah daan biejjien daaletje laakine. EU aktine seammaleejns goerehtalleminie nåake åesiestimmievuekeste barkeminie, jïh ovmessie råajvarimmieh digkedeminie. Laanth goh Frankrijhke jïh Englaante joe laakh dorjeme. Moenehtsen åvtehke, Einar Steensnæs lea meatan EU’n jolledalteseforumisnie mij daejnie aamhtesinie barka.

- Moenehtsen salkehtimmie vuesehte åesiestimmie ij leah vielie ajve åesiestimmie, bene aaj deallahtimmiem, åestemem jïh vielie aaj industrijem jïh primæredorjemassem giehtjede. Åesiestimmie dellie goh gaahtjije vååjnoe sov jeatjah deallahtæjjide. Daate faamoesertiestimmie mij aaj internasjovnales heannede, tjïerteste lij vihkeles jïh gåårkehke dam Beapmoesvaalhtesemoenehtsem tseegkedh, Lars Peder Brekk jeahta.

 

Biebbmo, fábmo ja hæsodisvuohta

Biebbmorikkasnammadusá fábmoguoradallam, ”Biebbmo, fábmo ja hæsodisvuohta – fábmoaktijvuoda biebbmoárvvoriggasin”, vuoset stuorra biebbmooassása ájge miehtáj li nannim ietjasa fámov nannim dåjda ietjá lahtasij gáktuj árvvoriggasin.

- Biebbmorikkasnammadus le snivva guoradallam fábmoaktijvuodajt árvvoriggasin ja vuosedam oassása li ietjasa fámov nannim. Biebbmorikkasnammadusá gávnnusa li sæmmi gå muodugasj guoradallama ietjá lándajn. Rievddama masi nammadus vuoset li nav stuorraga ja dakkára váj hæhttup ássjev politihkalattjat tjuovvot, javllá ednambarggo- ja biebbmominisstar Lars Peder Brekk (Gb).

Guláskuddamin
- Dát rapportta le ájnas gå dal galggap dagástallat gåktu biebmo buvtadibme ja vuobddem galggá gållådiddjij berustimijt bærrájgæhttjat. Rapporta vuodon joarkká biebbmosuorge fábmoaktijvuoda dagástallam, ja dav dárbahip, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud (Bb).

- Biebbmorikkasnammadus le buktám moadda vijdes dåjma ma máhtti rievddat buvtadiddjij ja biebbmooasesriggasij aktijvuodav. Ij la ájn tjielgas gåktu oajvvadusá gilppusav vájkkudi. Rapportta galggá dal guláskuddamij. Guláskuddam lulu ájnas gå galggap barggat gilpustallamav lasedit ålles biebbmoárvvoriggasin, javllá Aasrud.

- Biebbmorikkasnammadus tsuojggit ájnas hásstalusájda ma guosski fábmoaktijvuodajda, rabásvuohtaj ja diedo márnánmekanismaj ja buktagijda. – Sidáv vuona  gållådiddje galggi valljudagáv ja moattebelakvuodav oadtjot rámbuvdajn boahtteájggáj. Dán guoradallamin li moadda geldulasj oajvvadusá ma dan guovlluj tsuojggiji, javllá mánáj-, dásseárvvo- ja sebradahttemminisstar Audun Lysbakken (SG).  

- Dáv nammadusáv doajmmaj biejajma gávnatjit tjoavddusijt ma máhtti gållådiddjij gaskan luohtádusáv nannit ja mij sihtap ássjev tjuovudit politihkalasj dåjmaj dajt ulmijt ållidittjat, javllá Lysbakken.

Gållådiddjij diehti
Nammadus oajvvat lágav mij galggá rievtugisvuodav ja buorre oasestimdábijt sihkarasstet. Lága baktu galggi gållådiddje oadtjot álbes hattojt, valljudagáv, buorre kvalitehtav ja jut gálvo li álkke gávnnat. Váj láhka galggá tjuovoduvvat oajvvat nammadus oahttsev. Duodden oajvvat nammadus biebbmoportálla ásaduvvá ja biebmo buorebut mierkkiduvvi. Nammadus aj ádnu oajválattjajt árvustallat jut luluj sierra Franciseláhka dagu Svierigin.

Biebbmorikkasnammadus le ålles árvvoriggasav guoradallam, buvtadiddjijt ja biebbmoindustriav aj. Buvtadiddjij gaskan stuorámusá mierredi nannusamos mærkkogálvoj badjel, valla ietjá buvtadiddje, vuodobuvtadiddje ja oasestiddje e vuojga oattjo diedojt jali mierredit ietjasa ævtoj gáktuj. Nammadus javllá jus návti joarkká jut stuorra oassása ienep fámov oadtju de biebmoj árvvoriggasa balánssa gáhtu. Dát de hieret gilppusav mij luluj gållådiddjijda buoremussan.

Fábmonirkedibme
Nammadus le ilmmusij buktám dáhpádusájt ma máhtti hiebadahtes oasestibmen gåhtjoduvvat. Dákkir ássje soajtti gållådiddjijt vájkkudit valljudagá ja hattij baktu, ja li ájnnasa ålles biebmo árvvoriggasij. Dá ássje e uddni lágaj baktu giehtadaláduvá. EU sæmmi láhkáj hiebadahtes oasestimev guoradallá ja moattelágásj dåjma dagástaláduvvi. Muhtem lánda dagu Frankrijkka ja Englánnda li juo njuolgadusájt mierredam. Nammadusá oajvve, Einar Steensnæs válldá oasev EU:a alladásseforumij mij dáv tiemáv giehtadallá.

- Nammadusá guoradallam vuoset oasestiddje e desti dåssju biebmojt vuobde, ájnat aj mierredi distribusjåvnåv, oasstemav ja ienebut ja ienebut aj industriav ja vuodobuvtadimev. De li oasestiddje gilpostiddjen ietjasa buvtadiddjijda. Dát fábmonirkedibme, mij aj le rijkajgasskasasj, vuoset ájnas lij ja muddo lij Biebbmorikkasnammadusáv nammadit, javllá Lars Peder Brekk.