Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Bohccobiergu: Buoret ovttasbargu addá eanet árvobuvttadeami

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta

Eanandoallo- ja biebmoministtar: Trygve Slagsvold Vedum

Mu ulbmil boazodoalloministtarin lea ovddidit politihka mii sihkkarastá, ovddida ja nanne boazodoalu ealáhussan.

Boazodoalu ealáhusas lea olu positiiva bealit. Dat ovddasta buorre ja jierpmálaš resursageavaheami gáržžes duottar- ja meahcceguovlluin. Dat lea mielde ovddideamen máŋggabealat ealáhusa, ja lea guovddáš sámi kultuvrra guoddi ja ovddideaddji. Boazodoallu ealáhussan, kultuvran ja eallinvuohkin lea máŋgga dáfus erenoamáš riikka ja riikkaidgaskasaš dásis.  Mun lean olu oktavuođain čujuhan dasa ahte eanandoallu dat lea mii lea vuođđun ealli báikegottiide, muhto lea maiddái poeaŋgga ahte olu báikegottiin lea boazodoallu mii ovddasta stuorimus árvobuvttadeami.

Dážat leat daid maŋimuš jagiid beassan vásihit njálgga borramušaid ja málesávdnasiid miehtá máilmmi.  Biebmoministtarin oaivvildan ahte lea gelddolaš go mii leat ovdánan sáhkkes ja borramušberošteaddji nášuvdnan. Buot dáid iešguđetlágan borramušaid  ja borramušvásáhusaid searvvis lea bohccobierggus lunddolaš sadji. Mii lea bohccobierggus mii lea nu erenoamáš, ja manne lea bohccobiergu máŋga ceahki ovddabealde geavaheddjiidgilvvus?

Bohccobierggus lea duottarmáistu dan sivas go bohccot guhtot duoddariin, čuvvot jahkodagaid nuppástuhttimiid ja čuvvot luonddu. Muhto bohccobierggus lea maid kultuvrralašmáistu mii lea čadnon jahkeviissaid guhkes árbevieruide ja eallinvuohkái heivehuvvon bohccuid dárbbuide.   Bohccobierggus lea historjá, ja dat lea buvttaduvvon garra, muhto lunddolaš diliin – luonddu iežas eavttuid vuođul.  Danne lea Bohccobierggu márkanlávdegoddi geavahan doahpaga “Duoddara sáŋgár” go bohccobierggu lea márkanastán mágolaš ja dipma biergun.

Márkanlávdegotti bargu lea vuođđuduvvon ee. guorahallama vuođul maid MatPrat lea čađahan ja dat čájeha ahte bohccobiergu lea dat biergu mii eanaš dážaid mielas lea hui mágolaš.  Seammás čájeha dutkan ahte bohccobiergu lea dearvvašlaččamus borramuš maid olmmoš sáhttá borrat. Bohccobierggus leat eanemus antioksidánttat ja buoiddis lea dearvvašlaš buoidesuvri .

Bohccobiergomárkanis lea mannan geasi rájes leamaš positiiva ovdáneapmi.  Biergomuddenrájus mii ásahuvvui njuovvanáigodaga 2010/2011 lea dál gurrejuvvon.  Márkanlávdegotti  árjjálaš barggu lassin  ahte háhkat fas luohttevašvuođa biergomárkanii, leat boazodoallit árvogoallosis árjjálaččat bargan ahte loktet bohccobierggu erenoamáš borramušaid buoremusaid searvái. Stuorra oassi bierggus lea guođđán jikŋon galmmihanskábiid ja sirdojuvvon varasbiergoskábiide. Bohccobiergobuktagiid kvalitehta lea buorránan. Dát guoská maid iešguđet osiide bohccos  ja buktagiid fálaldagaide gávppiin.  Dasa lassin lea boazodoallu ja bohccobiergu ožžon olu positiiva fuomášumi “Det norske måltid” ja NRKa ođđa prográmmaráiddu “Åtte årstider” bokte.

Mu árvvoštallama mielde lea bohccobierggus ain eanet vejolašvuođat buoridit árvobuvttadeami. Boahtteáiggis lea dehálaš ee. nannet bohccobiergofitnodagaid vai biergolágideapmi šaddá dássedeabbo ja stuoribun. Seammás galgá buorre kvalitehta leat guovddážis, ja gaskkusteddjiid ektui ferte gávdnat čovdosiid sihkkarastit ahte bohccobiergu joavdá márkaniidda geat mielas mákset. Bohccobiergosuorgi ferte nannet iežas márkangealbbu. Ferte čađahit márkananalysaid dakkár márkaniin gosa háliida iežas ásahit, ja makkár buktagiid olbmot jearahit. Dát lea mearrideaddji máhtu eallit gilvaleaddji márkanis.  

Čoavdda lihkostuvvat dán doaimmas lea ovttasbargu. Bohccobiergosuorgi ferte bidjat mihttomeari ovttasbargat doppe gos lea vejolaš – ja gilvalit doppe gos sii fertejit. Eanet ovttasbarggu bokte árvogoallosis lea vejolaš oažžut beaktileabbo doaimmaid  nannet ee. márkankanálaid, buvttagárgema ja vuovdima. Dát sáhttá maid váikkuhit positiivvalaččat bohccobierggu haddedássái.

Guovvamánu 6.beaivvi lea Sámi álbmotbeaivi.  Dát lea stuorra beaivi goas mii ávvudat sápmelaččaid  ja sámi kultuvrra.  Bohccobierggu márkanlávdegoddi lea dán jagi ožžon vejolašvuođa geavahit dán beaivi čalmmustahttit boazodoalu ja bohccobierggu Mathallenis, Vulkan báikkis Oslos.  Dán beaivvi lea olu mii dáhpáhuvvá. Dát lea erenoamáš vejolašvuohta olbmuide beassat oahpásmuvvat boazodoaluin ja oastit buktagiid min riikka buoremus bohccobiergofitnodagain.

Mun háliidan dadjat ahte mun lean optimista boazodoalu ektui. Boazodoallu lea dál erenoamáš dilis gos jearru lea sakka eanet go buvttadeapmi.  Dát mielddisbuktá ahte árvobuvttadeami lea vejolašvuohta olu eanet buoridit.  Mun sakka háliidan ahte olles árvogoallus duoddaris beavdái ovttasbarggu bokte beassá geavahit dáid vejolašvuođaid. 

Mun illudan čuovvut ovdáneami!

Bajás