Historjjálaš arkiiva

Jagi 2011gieldaproposišuvdna

Sisaboađuid vuoiggalat juogadeapmi gielddaid gaskkas

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Gielda- ja guovlodepartemeanta

Ráđđehus evttoha vuogi man mielde lea vejolaš juogadit sisaboađuid vuoiggaleappot gielddaid gaskkas. – Nu mii sihkkarastit ahte gielddat miehtá riikka sáhttet fállat assiidasaset ovttadássásaš čálgobálvalusaid, cealká gieldaministtar Liv Signe Navarsete.

Ráđđehus evttoha vuogi man mielde lea vejolaš juogadit sisaboađuid vuoiggaleappot gielddaid gaskkas. – Nu mii sihkkarastit ahte gielddat miehtá riikka sáhttet fállat assiidasaset ovttadássásaš čálgobálvalusaid, cealká gieldaministtar Liv Signe Navarsete.

Objektiiva árvvoštallaneavttut mat muitalit juoidá das man divrras lea jođihit gieldda eará gielddaid ektui, eai leat ođasmahttojuvvon sullii 15 jagis. Ođđa statistihkalaš analysaid vuođul galget dát nugohčoduvvon golloárvvoštallančoavdagat nuppástahttojuvvot nu ahte gielddat ožžot sisaboađuid daid hástalusaid mielde, mat sis duođaid leat.

- Norga lea nuppástuvvan. Álbmoga čoahkádus, eallindilit ja ássanminstarat leat nuppástuvvan. Dál mii rievdadit kártta eanadaga mielde. Dál leat dakkár ođđa árvvoštallaneavttut ovddiduvvon, mat gávdnet sosiála erohusaid ja eallindiliid erohusaid miehtá riikka, dadjá Liv Signe Navarsete.

Dat leat dakkár eavttut mat ovdamearkka dihtii leat Osloi ovdun dahje ávkkálaččat. Dat leat gánnáhahttit ollu unna gielddažiidda ge.

Seammás galget mánáidgárddiide várrejuvvon dahje merkejuvvon doarjagat biddjojuvvot rámmaruhtadeapmái ja ožžot sierra golloárvvoštallančoavdaga. Dat mielddisbuktá ahte dát ruđat galget ođđasis juogaduvvot gielddaid gaskkas.

Objektiiva árvvoštallankriteriaid (-eavttuid) nuppástahttimat šaddet buorrin vuođđun heivehallat politihkalaš beliid mat leat sisaboađuid juogadeamis gielddaid gaskkas. Danne evttoha Ráđđehus unnidit smávva gielddaid vástesaš doarjaga miljon ruvnnuin ja maiddái unnidit Davvi-Norgga ja Namdála doarjagiid 10 proseanttain.

- Seastin dáid nuppástahttimiid geažil boahtá buot gielddaide buorrin ássidoarjagiin, dadjá stáhtaráđđi. 

- Lassin mii oaidnit ahte mearkkašahtti stuorámus gávpogiin leat ollu ovttalágan hástalusat. Danne mii evttohit ođđa stuorragávpotdoarjaga Osloi, Bergenii, Troanddimii ja Stavangerii, dadjá Navarsete.

Seammás geahpiduvvo oaivegávpotdoarjja, maid dušše Oslo lea ožžon dássážii. Dat oassi mii lea vuođustuvvon stáhtalaš mánáidsuodjalusdoaibmamušaide, jotkojuvvo. Ráđđehus evttoha dasto vel geahpidit gielddaid sisaboađuid vearrooasi.

- Vearrosisaboađuid erohusat leat okta dain deháleamos sisaboahtoerohusain mat leat gielddaid gaskkas. Nu ollu go 364 gielddas ledje jagi 2009 uhcit vearrosisaboađut go riikkagaskamearrásaš gielddain. Go mii evttohit unnidit vearrooasi buohkanas sisaboađuin 45 proseanttas 40 prosentii, de muitala dat iešalddis ahte dat dásse gielddaid gaskasaš sisaboahtoerohusaid ja addá buoret vuođu fállat ovttadássášeabbo čálgobálvalusaid miehtá riikka, dadjá Navarsete.

Sisaboađuid vuoiggalat juogadeapmi gielddaide mearkkaša ahte eai buot gielddat dine das guhkibu vuollái. Dakkár gielddat leat jámma gilvojuvvon miehtá riikka. Dáid gielddaid veahkehan dihtii galget 400 miljon ruvnno friddja sisaboađuid lassáneamis addojuvvot daidda gielddaide mat masset eambbo go 100 ruvnno juohke ássái sisaboahtovuogádaga nuppástahttimiid geažil. Dát galgá leat bissovaš ortnet dasságo sisaboahtovuogádat fas ođasmahttojuvvo.

- Go mii rehkenastit fárrui gielddaid friddja sisaboađuid lassáneami jahkái 2011, de ii oktage gielda oaččo unnit sisaboađuid jahkái 2011 go dat oaččaui jagi 2010, cealká Liv Signe Navarsete.

Gielda- ja guovlodepartemeantta preassatelefovdnna: 22 24 25 00.