Historjjálaš arkiiva

256 miljovnna kruvnnu guovlulaš ovdáneapmái Nordlándda fylkkas

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Gielda- ja guovlodepartemeanta

Stáhtabušeahtta 2012

Ráđđehus árvala juolludit Nordlándda fylkkagildii sullii 255,55 miljovnna kruvnnu guovlulaš ovdáneapmái.

Ráđđehus árvala juolludit Nordlándda fylkkagildii sullii 255,55 miljovnna kruvnnu guovlulaš ovdáneapmái. 

Jagi 2012 stáhtabušeahtas árvala ráđđehus lassiruhtan juolludit sullii 2,7 miljovnna kruvnnu báikkálaš- ja guovlopolitihkkii. Fylkkagielda galgá hálddašit váile 80 proseantta dáin ruđain.

Báikkálaš- ja guovlopolitihka bokte háliida ráđđehus láhčit diliid ássamii ja árvoháhkamii miehtá riikka.

- Báikkálaš ja guovlulaš ovddidangivrodat lea mearrideaddjin riikka positiiva ovdáneapmái. Danne lea dehálaš ahte gávdnojit buorit rámmaeavttut, ealáhusovdáneapmi, ja bivnnuhis báikegottiid ovdánahttit. Danne leat   fylkkagielddat guovddážis dán barggus, muitala gielda- ja guovloministtar Liv Signe Navarsete.

Oppalaš juolludeamis Nordlándii lea 29,49 miljovnna kruvnnu ráddjejuvvon gielddalaš dahje guovlulaš ealáhusfoanddaide. Ruđat galget veahkehit suohkaniid dahje guovlluid gos lea unnán ealáhusdoaibma vai sii sáhttet doarjut báikkálaš ealáhusovdáneami.

8,76 miljovnna kruvnnu oppalaš juolludeamis Nordlándda fylkkagildii galgá gokčat stáhta searvama eurohpálaš territoriála ovttasbarggus (Interreg).
Jahkemolsuma maŋŋil oažžu fylka maiddái bargoaddidivada lassáneami dihtii. Jagi 2011 juolluduvvui 145,9 miljovnna kruvnnu buhtadusruhtan Nordlándda fylkii.